Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud peale töölepingu lõppemist töötaja e-postkasti likvideerima?11.04.2016

Tere!
Kas tööandja on kohustatud peale töölepingu lõppemist töötaja e-postkasti likvideerima? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kui postkastile on olnud ühine ligipääs, siis kas ta võib peale töölepingu lõpetamist sinna laekunud meile lugeda?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Andmekaitse Inspektsioon on siiani rõhutanud, et tööandjal ei ole töösuhte lõppemisel töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks otsest seadusest tulenevat alust. Tööandjal on kohustus e-postkast koheselt pärast töösuhte lõppu kustutada, kui lahkuv töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks nõusolekut ei anna ja kui tööleping seda olukorda ei reguleeri. Kui töötaja on andnud nõusoleku, siis võib ta selle igal ajal tagasi võtta ning seejärel peab tööandja e-postkasti kustutama.

Ühise ligipääsu puhul on oluline hinnata, kas tööandjal oli töösuhte ajal lihtsalt õigus töötaja e-posti lugeda või oli e-postkast mõeldud ühiseks kasutamiseks. Kui tegemist oli üksnes töötaja e-postkastiga ning tööandjal oli töösuhte ajal sellele ligipääs, on tööandja siiski kohustatud postkasti koheselt kustutama erikokkuleppe puudumisel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tööandja tohib teha kohatuid märkusi selle kohta, kuidas ma lapse haiguse korral oma elu ja käitumist korraldama peaksin?08.04.2016

Kas tööandjal on õigus teha pidevalt ja kohatuid kommentaare selle kohta, kui oled lapsega kodus haiguslehel. Täpsustuseks lisaks, et olen töötanud ettevõttes 5 kuud, läbinud edukalt katseaja ja toonud ka tulemusi.
Kui ütlesin, et lahkun töölt ja andsin lahkumisavalduse, siis küsimuse peale, miks ma ära tahan minna, seletasin. Tema vastus selle peale oli, et kui tulemused oleksid veel paremad, siis ei kobiseks keegi. Sellele järgnesid küsimused: "Kas sul last mujale pole panna kui ta haige on?" ja "Miks isa last hoida ei saa?"
Kas sellisel puhul oleks mul tööandjale saata informatiivses mõttes mingi link või seadusesäte, et selline käitumine pole ok?

Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 3 peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Lisaks täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lõige 1). Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, sh vaimsele tervisele tervislikud töötingimused (TLS § 28 lõige 2 punkt 6).

Seega on tööandjal kohustus käituda töötaja suhtes heauskselt. Tööandja ei tohi töötajat diskrimineerida ega kiusata põhjusel, et töötajal on laps, kelle tõttu tuleb aeg-ajalt töölt eemal viibida. TLS § 92 lõige 2 punkt 2 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi, nt viibib lapsega hoolduslehel.

Kui töötajat diskrimineeritakse töökeskkonnas põhjusel, et töötajal on laps, on töötajal õigus pöörduda võrdõigusvoliniku poole.

Kui töötaja on sattunud töökiusamise või töövägivalla ohvriks põhjusel, et tal on laps, siis järgnevalt lingilt saate lugeda käitumisjuhist töövägivalla ja kiusamisega toimetulekuks: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/toovagivald/Toovagivalla-kaitumisjuhend.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kas töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks on alust, kui tööandja on jätnud tasumata õppepuhkuse puhkusetasu?08.04.2016

Tere.
Kas töötajal on õigus tööleping lõpetada erakorraliselt kui tööandja on jätnud tasumata õppepuhkuse eest saadava puhkusetasu ning kui kaua on võimalik töötajal õppepuhkuse tasu välja nõuda? Puhkust kasutati 2015 sügisel.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse § 91 lõikele 2 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu. Siinjuures on oluline, et töötaja annaks tööandjale rikkumise mitteaktsepteerimisest teada võimalikult koheselt peale rikkumise toimumist (soovitavalt kirjalikult).

Kui töötaja leiab, et õppepuhkusetasu maksmine on oluline tööandjapoolne kohustuste rikkumine, siis võib töötaja sellel alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda. Enamasti eeldatakse, et tööleping öeldakse erakorraliselt üles võimalikult koheselt peale rikkumise toimumist või peale töötajapoolseid pöördumisi tööandja poole, mis ei ole soovitud tulemusi andnud.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate nõuete, sh puhkusetasu aegumise tähtaeg 4 kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kas saan lahkumisavalduse esitamisel täispuhkuse või ainult jooksval aastal töötatud aja eest?08.04.2016

Tere. Jäin puhkusele 5.aprill, aga andsin lahkumisavalduse 4.aprillil. Arvestades, et 1.mai puhkusepäevade sisse ei lähe, on puhkuse ja lahkumisavalduse lõpukuupäev sama. Minu tööandja ütles aga, et mul on õigust saada puhkust vaid jaanuar-märts töötatud aja eest ja pean tööle tulema aprillis. Vastasin talle, et ta maksab küll mulle puhkusetasu vaid jaanuar-märts väljateenitud puhkusepäevade eest, aga minu puhkuste ajakavas kokkulepitud puhkust ta katkestada ei saa. Kas te võite öelda, kas mul on õigus?
Tänud

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § lõige 2 alusel arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuseaeg. Seega kui Teie töösuhe lõpeb 1 mai, kuid viibite eelnevalt puhkusel, siis kogute põhipuhkust kuni 1. maini, k.a põhipuhkusel oldud aja eest.

Kui ettevõttes on koostatud puhkuste graafik, siis seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 69 lõige 4). Seega kui Teil on puhkuste graafikusse märgitud põhipuhkuse kasutamise ajana nt 5.aprill kuni 1.mai, siis on Teil õigus puhkust kasutada vastavalt graafikule olenemata sellest, et Teie töösuhe lõpeb 1. mail.

Vastavalt TLS § 78 lõikele 3 võib tööandja töötaja lõpparvega tasaarvestada enammaksutud väljatöötamata puhkusehüvitise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kas töölepingus peab olema kirjas miinimumpalk või peab töötaja sissetulek (koos lisatasuga) olema vähemalt miinimumpalk?08.04.2016

Töölepingus on täistöökohaga töö eest brutopalk põhiplagana 330 €, millele lisandub tulemuspalk. Igakuiselt on palk kokku rohkem kui Eestis kehtiv miinimumpalk. Kas täistöökohal töötades võib brutokuupalk lepingus olla alla miinimumpalga kui reaalselt koos tulemuspalgaga saan kätte üle kehtestatud miinimumpalga või peab tööandja kindlustama põhipalga miinimumpalga ulatuses ja lisaks sellele tulemuspalk.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

2016. aastal on täiskohaga töötaja miinimumpalk 430 eurot (bruto). Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõige 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. See tähendab seda, et juhul, kui töötaja töötasu koosneb majandustulemustelt, tehingutelt makstavatest tasudest või muudest lisatasudest, siis igakuine töötasu, mis sisaldab nimetatud tasusid (nt põhipalk + lisatasu) ei saa olla väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär.

Seega on korrektne olukord, kus töötaja põhipalk on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäär, kuid koos lisatasudega saab töötaja igakuiselt vähemalt miinimumnõuetele vastava töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja peab koondama või võib pakkuda tööd teises allasutuses?08.04.2016

Olen töötanud tähtajatu töölepinguga kohaliku omavalitsuse allasutuses 13 aastat. Nüüd öeldakse, et ametiasutuses sellist töökohta enam ei ole ja pakutakse tööd teises sama kohaliku omavalitsuse allasutuses. Kui ütlesin, et miks ei saadeta mulle koondamisteadet ja ei maksta välja koondamisrahad, siis öeldi, et siis me ei saaks sind teise asutusse üle tööle viia, vaid seal tuleks korraldada konkurss antud ametikohale. Kas tööandjal on nii korrektne toimida, olen ju ühel ametikohal töötanud 13 aastat ning kui seda enam ei ole, siis tuleks ju saata koondamisteade, maksta koondamisraha ja pakkuda siis teine töökoht (mis ongi see teine töökoht teises sama kohaliku omavalitsuse allasutuses)?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastuse andmisel eeldan, et Te töötate töölepingu alusel.

Kui tööandjal ei ole kokkulepitud tingimustel anda töötajale tööd töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu, on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lõige 3).

Seega kui tööandja pakub Teile teist tööd, on Teil õigus otsustada, kas soovite antud tööd või mitte. Kui Te keeldute tööandjapoolsest pakkumisest, siis tööandja koondab Teid. Kui Te nõustuste uue töö pakkumisega, siis tööandja Teid koondama ei pea.

Peale koondamist ei pea tööandja Teile enam teist tööd pakkuma, sest töösuhe on lõppenud. Küll aga on Teil õigus kandideerida tööandjapoolsetele erinevatele tööpakkumistele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kuidas peaks esitama lahkumisavalduse katseajal?08.04.2016

Läksin alles aprillist tööle, aga no kuidagi ei sobi see töö. Kas pean tegema kirjaliku lahkumisavalduse 15 tööpäeva jooksul ja mis peaks veel panema, et saada töötuskindlustust. Kas sobiks, et soovin lahkuda katseajal paragrahv 86 või kuidas see peaks olema?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja leiab tööle asudes katseaja jooksul, et antud töö talle mingil põhjusel ei sobi, võib töötaja töölepingu üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lõige 1 alusel teatades sellest tööandjale TLS § 96 alusel 15 kalendripäeva ette. Ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikult ja selles on soovitav välja tuua ka õiguslik alus/viide TLS § 86 lõikele 1.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab järgmistele tingimusele:
1) on töötuna arvele võetud;
2) on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt katseajal töösuhte lõppemine TLS § 86 lõige 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).
 

Küsimus: Kuidas peab töölepingus vormistama inimese perekonnanime ning elukoha aadressi muutuse?05.04.2016

Tere!

Kas on vaja teha töölepingu lisa, kui töötaja on vahetanud oma perekonnanime ning elukoha aadressi? Või piisab ka ainult dokumendist, et see oleks tööandjale alusmaterjal.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 5 lõige 1 punkt 1 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töötaja nime, isikukoodi ja elukohta. Tööandja võib muudatused fikseerida töölepingu lisana, kuid piisab ka uue nimega dokumendi või tõendi lisamisest töötaja toimikusse.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja peaks lõpetama ise töölepingu, kui töötaja tööle ei tule ja ise avaldust ei kirjuta?05.04.2016

Kuidas õigesti tööleping lõpetada, kui töötaja tahab töölt ära minna aga avaldust esitada ei taha? Ütleb, et vallandage mind, see on mulle kasulikum. Peale haiguslehe lõppemist ei ole tööle tulnud (3 tööpäeva). Vestlus oli telefoni teel.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri). Vorminõuet rikkudes on töölepingu ülesütlemine tühine (nt suuline ülesütlemine). Seega, et lõpetada töösuhet peab töötaja või tööandja tegema teisele poolele kirjaliku ülesütlemisavalduse.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lõige 1 punktide 1-8 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, nt töökohustuste rikkumine. See, kas tööle mitteilmumine on töötajapoolne töölepingu rikkumine, selles osas teeb otsuse tööandja.

Üldiselt peetakse enne töösuhte erakorralist ülesütlemist mõistlikuks tööandjapoolset töötaja hoiatamist töökohustuste ebakorrektse täitmise eest, et anda töötajale märku, et taoline käitumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise.

Tööandjal peab olema erakorraline põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Toon siinkohal täpsema loetulu, mis põhjustel saab tööandja töösuhte töötajaga üles öelda (TLS § 88 lõige 1 punktid 1-8):
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Lisan veel, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine TLS § 89 lõige 1, katseajal töösuhte lõppemine TLS § 86 lõige 1, töölepingu lõppemine tähtaja möödumise tõttu TLS § 80 lõige 1, tööandjapoolne erakorraline ülesütlemine töötaja tervisest ja/või töövõime vähenemisest tuleneval põhjusel TLS § 88 lõige 1 punktid 1 ja 2).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib aprillis keelduda osalise puhkuse andmisest, kui puhkusegraafikut selleks aastaks ei ole?05.04.2016

Tere!

Kas käesoleva aasta 4. kuul ehk siis aprillis on tööandjal õigus keelduda osalise puhkuse andmisest? Puhkusegraafikut sel aastal pole meie firmas kahjuks koostatud. Lisaks, et tegu tootmisega tegeleva firmaga ja ise olen transpordiga tegelevas tütarfirmas, milles osa autojuhte täidab teise firma tellimusi ja selle teisega (logistikafirma) on osalise puhkuse osas kokkulepe olemas, et võin võtta näiteks 10 päeva puhkust ettenähtud 35-st päevast.

Vastuse eest ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lõige 2 sätestab, et tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks hiljemalt kalendriaasta esimese kvartali lõpuks, mis on 31. märtsiks.

Kui puhkuste ajakava on koostatud, siis antakse puhkust vastavalt ajakavale. Puhkuste ajakavas saab muudatusi teha poolte kokkuleppel.

Kui puhkuste ajakava ei ole koostatud, siis vastavalt TLS § 69 lõikele 3 teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega. Tööandja saab puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu (TLS § 69 lõige 5). Lisan, et nt teise töötaja asendamine ei ole ettenägematu oluline töökorralduse hädavajadus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).