Tööõigus

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. TLS § 4 lg 4 sätestab, et vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust ja tööleping loetakse ka sellisel juhul sõlmituks.

Kui tööandja vormistab kirjaliku töölepingu töötamise kestel ja soovib lisada töölepingusse kahju hüvitamise nõude, siis tuleb pooltel sõlmida varalise vastutuse kokkulepe.

Varalise vastutuse kokkuleppe kohaselt vastutab töötaja, kui ta on rikkunud varalise vastutuse kokkulepet ehk töötaja ei ole taganud tema vastutuse all oleva vara säilimist.
Tööandja saab varalise vastutuse kokkuleppele tugineda vaid juhul, kui on täidetud TLS § 75 lõikes 2 nimetatud eeldused.

Varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv, kui on täidetud järgmised eeldused:
1.Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult. Kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimine tähendab kokkuleppe mõlemapoolset omakäelist allkirjastamist või kokkuleppe sõlmimist elektroonilise vormis;

2.Kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kokkuleppest peab seega tulenema vara, selle asukoht ja vastutamise aeg;

3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil. Ei saa vastutada sellise vara säilimise eest, millele juurdepääs on avalik;

4.Kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiiris. Kokkulepe peab nägema ette selge rahalise summa, millest suuremat summat ei ole tööandjal õigus vara mittesäilimise eest töötajalt sisse nõuda;

5.Tööandja maksab töötajale vastava kokkuleppe eest mõistlikku hüvitist, mis on vastavuses vastutuse rahalise ülempiiriga. Hüvitise mõistlikkust hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlik hüvitis ei saa sisalduda töötasu alammääras, kuna tegemist ei ole töö tegemise eest makstava tasuga. Hüvitis peab lisanduma töötasule.
Kui töötaja ei nõustu kokkuleppe sõlmimisega, ei saa tööandja seda ühepoolselt kehtestada.
Kui kasvõi üks TLS § 75 lg 2 tingimustest on täitmata, siis varalise vastuse kokkulepe on tühine.

Varalise vastutuse kokkuleppe puudumisel tuleb töötajal vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada (TLS § 74).
Tööandja võib töötasust mahaarvamisi teha vaid töötaja kirjalikul nõusolekul. Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, on tööandjal kahju hüvitamiseks õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

"Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)."

Lp. Pöörduja

Seadusliku aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine ei ole automaatselt tühine, vaid selle tühisuse tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Seega kui leiate, et tööleping on tööandja   poolt õigusvastaselt üles öeldud, siis tuleks nõuda töövaidlusorganis ülesütlemise tühisuse tuvastamist, mille puhul saate tööandjalt nõuda 3 kuu hüvist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp. Pöörduja
Tööraamatusse tehtud vale kande saab parandada tööandja selliselt, et teeb järgmine kande sisuga "kanne nr.....kehtetu". Seejärel tuleb teha uus kanne õige sisuga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni (TLS § 98 lg 2). Seega tuleb töötajal alati kaaluda, kas töösuhte ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või oleks tööandja huve arvestades mõistlik järgida mõnepäevast või –nädalast etteteatamisaega. Kuna praegusel juhul pole täpsemaid asjaolusid teada, on raske hinnata, kas töö oleks põhjustanud Teile reaalset ohtu ning kas töösuhte kohene lõpetamine on põhjendatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Töölepingut sõlmides lepivad töötaja ja tööandja muuhulgas kokku ka töö tegemise kohas. Eeldatakse, et töö tegemise koht määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid pooled võivad ka sellest erinevalt kokku leppida. Kui töölepingu järgi on Teie töö tegemise kohaks näiteks Eesti Vabariik, ei saa töö tegemist erinevates Eesti linnades pidada lähetuseks, mistõttu ei ole tööandja kohustatud Teile majutuskulusid hüvitama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõikest 1 tulenevalt võib töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lõige 1 täpsustab töölepingu ülesütlemise vormilist külge, ehk siis töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Ülaltoodust tulenevalt võiks katseajal olev töötaja oma töölepingu ülesütlemiseks kirjutatavat avaldust alustada pigem sõnadega: „Ütlen oma töölepingu (vajadusel lisada töölepingu number) üles TLS § 86 lõike 1 alusel“. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Korrektne on lisada avalduse lõppu lause töötaja viimase tööpäeva osas, nii nagu Teie poolt toodud näitestki nähtub.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja võib oma töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel, lähtudes sealjuures TLS § 98 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt erakorralisest ülesütlemisest ei ole töötaja kohustatud tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ehk siis, teatud asjaoludel võib töötaja oma töölepingu erakorraliselt üles öelda paevapealt.

TLS § 84 lõige 1 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. See tähendab, et tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid talle veel maksmata summad. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hüvitamise nõue. See tähendab, et Teie töölepingu lõppemise päeval oleks pidanud tööandja tasuma lõpparvega Teile kõik selleks hetkeks väljateenitud töötasu summad ning hüvitama kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, nii nagu selle sätestab TLS § 71.

Tähtsust ei oma sealjuures, millisel alusel tööandja töölepingu üles ütleb. Tööandja lõpparve maksmise kohustus, milline tuleneb TLS § 84 lõikest 1, kehtib ka töötaja poolt töölepingu päevapealt ülesütlemisel TLS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku, et tööd tehakse ajutiselt ning leping lõpeb kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel. Seetõttu on ka töölepingu seaduse (TLS) § 80 lõikes 1 sätestatud eeldus, mille järgi lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabudes automaatselt, mistõttu ei eelda seadus lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust. Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest teineteisele ette teatama.

Kuna TLS § 80 näol on tegemist ette kokku lepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel. Nii näiteks ei takista töötaja rasedus ega ajutine töövõimetus tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel, ehk TLS § 80 lõike 1 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Mitmed tööandjad maksavad töötajatele täiendavat tasu, preemiat ja toetust asutuse eelarves ettenähtud töötasuvahendite piires. Tavaliselt on selliste täiendavate tasude ja toetuste maksmise aluseks vastav töötasujuhend. Teie kirjast ei selgu kahjuks millisel õiguslikul alusel ning mille eest makstava toetusega on täpsemalt tegemist.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 2 kohustab tööandjat maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Sama töö eest erineva töötasu maksmisel tuleks tööandjal võrdlevalt hinnata kõikide töötajate kvalifikatsiooni, tööpanust, töö tulemuslikkust ja paljusid muid võrreldavaid tegureid. Neid tegureid erapooletult võrreldes võib töövaidlust lahendav organ (töövaidluskomisjon, kohus), töötaja vastavat avaldust menetlusse võttes, vajadusel anda hinnangu, kas erinev töötasu on õiglane või mitte. Analoogiliselt võiks läheneda küsimusele ka tööandja poolt makstava toetuse osas.

Lisaks, TLS § 3 sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte, mille kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on kõikidel inimestel õigus võrdsele kohtlemisele, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, religioonist või usust, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Töösuhetes tähendab võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine eelkõige seda, et tööandja ei tohi töötajaid ebavõrdselt kohelda eeltoodud tunnustest lähtuvalt töölevõtmisel, edutamisel, koolitamisel, töö tasustamisel ja töösuhte lõpetamisel. Võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtete järgimine tähendab, et töötaja töötasu (toetuse) suurus ei tohi sõltuda töövälistest asjaoludest, vaid ainult tema töö tulemustest.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused töötasu, aga ka toetuse maksmise osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis, selgitused selle koostamiseks ning viited avaldusele lisatavate dokumentide osas on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui tööandja ei nõustu töötaja poolt väljatoodud ülesütlemise alusega, tuleb tal töölepingu ülesütlemine vaidlustada. TLS § 105 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kehtiv, kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet ei esitata kohtule või töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul arvates ülesütlemise avalduse saamisest.

Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad (sh töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee