Tööõigus
Küsimus: Kuidas saab töölepingu lõpetada, kui firma müüakse teisele firmale, kuid see ei sobi töötajatele?31.05.2016
Kuidas käituda kui firma müüakse teisele firmale aga töötajatele ei sobi uue firma töötingimused? Millistel tingimustel toimub siis töölepingute lõpetamine?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ettevõtte ülemineku puhul töötajatega sõlmitud töölepingud ei lõpe – lepingud koos teiste töösuhetest tulenevate õiguste ja kohustustega lähevad muutumatul kujul uuele ettevõttele üle. Töötingimused ei tohiks töötaja jaoks ettevõtte üleminekul oluliselt muutuda ning töölepingus sätestatut ei saa tööandja ühepoolselt muuta, seetõttu ei ole üldiselt võimalik ka töölepingu erakorraline ülesütlemine ettevõtte ülemineku põhjusel. Töölepingu muutmine eeldab poolte kokkulepet ning ilma töötaja nõusolekuta seda teha ei saa. Kui lepinguid ei muudeta ning töötaja soovib töölepingut üles öelda, saab seda teha korraliselt, teatades ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 päeva.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui tean, et töö kaob ära, kuid mulle ei ole pakutud teist tööd ega esitatud koondamisteadet?27.05.2016
Tere. Kaotan töö seoses sellega, et meie piirkonda hakkab teenindama teine firma, mis tegi parema pakkumise. Tööl on jäänud veel käia 5 päeva, kuid tööandja pole teinud mulle uut pakkumist ega andnud koondamisteadet. Räägitud on, et hakkan vanadelt objektidelt varustust ära tooma, mis ei seostu minu töökohustustega või kellelegi kunagi puhkust andma, millega pole mul kindlat palka ega graafikut. Palun selgitage mulle, millised on minu õigused või kohustused? Tänan.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt tuleb hinnata, kas ja kuidas töö iseloom muutub. Selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt võib töölepingu tingimusi muuta vaid poolte kokkuleppel. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, peavad mõlemad osapooled jätkama töölepingu täitmist endistel tingimustel. Kui töötaja ei nõustu tööandja poolt nõutud muudatustega, on mõistlik mitte asuda nõutut täitma ja pöörduda tööandja poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis või kirjalikult ning väljendada oma seisukohti. Täitmisele kuulub vaid poolte vahel kokkulepitu. Muudatustega mittenõustumine pole töötaja töökohustuste rikkumine.
Kui töö saab otsa või tööandjal pole kokkulepitud tingimustel tööd anda, tekib koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt ülesannete täitmist, milles pole kokku lepitud, siis võib töötaja töölepingu ise erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel muutus töötajat mõjutab.
Seega eelkõige tuleb mõista, et koondamist nõuda ei saa – küll aga saab tööandjalt lepingu täitmist nõuda (lepingus kokkulepitud tingimusi).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis saab asendaja töölepingust kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja otsustab töölt lahkuda?26.05.2016
Töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Tema asemele on võetud asendaja "kuni töötaja tööle naasemiseni". Mis saab asendaja töölepingust, kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja annab lahkumisavalduse ja ei soovigi enam tööle naasta? Kas asendaja tööleping lõpeb samal ajal, mil lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööleping või muutub asendaja tööleping tähtajatuks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja ütleb töölepingu üles, siis sellest asendajaga sõlmitud tööleping automaatselt tähtajatuks ei muutu. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajaga sõlmitud tööleping lõpeb teoreetiliselt koos lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja lepinguga. Pooltel on aga siiski võimalik kokku leppida töösuhte jätkamises ning sõlmida tähtajatu tööleping.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib paigaldada kaamerad ja helisalvestavad seadmed ilma töötajaid informeerimata?25.05.2016
Tere, Töökohta paigaldati kaamerad, ilma, et meile töötajatele sellest üldse midagi teatati. Mõni nädal hiljem paigaldati kaamerad, mis salvestavad ka heli.
Kas see on lubatud ilma meiega läbi rääkimata? Omanik pole isegi seda tutvustanud meile.
Tänud
Kas see on lubatud ilma meiega läbi rääkimata? Omanik pole isegi seda tutvustanud meile.
Tänud
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni poolt antud selgitustele on tööandjal õigus valvekaamerad paigaldada isikute ja vara kaitseks. Sellest tuleb töötajaid kindlasti teavitada. Isikute ja vara kaitseks võib kaamerad paigaldada nii kliente kui töötajaid silmas pidades. Isikuandmete kaitse seadus ei kohusta tööandjat sellisel eesmärgil paigaldatud kaamera kasutamiseks saama töötajalt nõusolekut.
Seega on tööandjal kohustus kindlasti töötajaid kaamerate eesmärgist teavitada. Kui tööandja suudab põhjendada, et kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks ja filmimisest on inimesi teavitatud ning nende õigusi ei ole ülemääraselt kahjustatud, ei ole tegemist seaduse rikkumisega.
Kui töötaja kahtlustab, et tema suhtes toimub ülemäärane jälgimine ja tema privaatsust riivatakse, saab ta esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile. Täpsem infot, mida sellises olukorras teha, saate Andmekaitse Inspektsiooni e-posti aadressilt info@aki.ee või numbrilt 627 4144 (tööpäeviti kell 10-12 ja 14-16).
Küsimus: Kas mul on lapsehoolduspuhkuselt naastes õigus tagasi nõuda asendaja kohta, mille tõttu sain ka suuremat tasu?24.05.2016
Tere, tööandja on ettevõttesiseselt ära määranud, et osakonnajuhtidel on asendajad. Enne LHP jäämist olin tavatöötaja, kuid paralleelselt ka osakonnajuhi asendaja 7 aastat, kuid reaalne sellekohane paber puudub. Esialgne tööleping on tehtud tavatöötajale (liinitööline). Kas mul on tööle naastes õigust tagasi nõuda asendaja kohta ning sellele eelnenud töötasu (mis oli suurem, kui teistel tavatöötajatel)?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõik muudatused ja täiendused, mis töösuhte jooksul kokkulepetes tehakse, tuleb kirjalikult fikseerida. Seda just seetõttu, et vältida vaidlusi.
Antud juhul kui osakonnajuhataja asendamine oli üks teie tööülesannetest ning sellele vastas ka suurem töötasu, oleks tulnud kokkulepe kirjalikult vormistada. Kui seda tehtud pole, siis tuleb arvestada poolte tegevust/tegevusetust ning tahet. See tähendab, et kui tööandja on andnud pikka aega täiendavaid ülesandeid suurema töötasu eest ja töötaja on andnud nõusoleku neil tingimustel töötada, võib lugeda, et vastav kokkulepe on sõlmitud ning täiendavad ülesanded ning suurem tasu on töölepingu osa.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega töötajal on õigus nõuda tööd kokkulepitud tingimustel.
Kui antud olukorra pinnalt peaks tekkima arusaamatusi, lahendab vaidluse töövaidlusorgan.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab 5 kuud hiljem tagasi küsida ekslikult rohkem makstud töötasu?24.05.2016
Tere!
Olen eelnevates töökohtades pidevalt oma palka, haigusrahasid, puhkuserahasid ise arvutanud, kui on tekkinud mingi lahkheli, siis olen uurinud selle kohta vajalikest allikatest (tööandja poolt). Olen kõikidele küsimustele saanud ka vastused. On olnud ka olukordi, kus nii mulle kui ka töökaaslastele on rahasid valesti arvestatud.
Nüüd olen aga töötanud pea aasta firmas, kus kõik on peaaegu korras olnud. Pole pool aastat arvutusi teinud - polnud aega. Nüüd tuli aga välja, et viis kuud tagasi oli raamatupidaja teinud mingi vea ning saatnud liiga palju raha. Tööandja nõuab rahasid tagasi. Mis muidugi arusaadav aga siiski tekkis ka küsimus, et kas see on ikka õige?
Kas tööandja saab piiramatu aja tagant rahasid tagasi nõuda, olenemata, et viga oli raamatupidaja poolt?
Millise aja tagant oleks juriidiliselt korrektne rahasid tagasi nõuda? Antud hetkel möödas viis kuud. Või aeg ei ole oluline?
Mis aja jooksul peaksid need rahad tööandja arvele kandma?
Ette tänades
Olen eelnevates töökohtades pidevalt oma palka, haigusrahasid, puhkuserahasid ise arvutanud, kui on tekkinud mingi lahkheli, siis olen uurinud selle kohta vajalikest allikatest (tööandja poolt). Olen kõikidele küsimustele saanud ka vastused. On olnud ka olukordi, kus nii mulle kui ka töökaaslastele on rahasid valesti arvestatud.
Nüüd olen aga töötanud pea aasta firmas, kus kõik on peaaegu korras olnud. Pole pool aastat arvutusi teinud - polnud aega. Nüüd tuli aga välja, et viis kuud tagasi oli raamatupidaja teinud mingi vea ning saatnud liiga palju raha. Tööandja nõuab rahasid tagasi. Mis muidugi arusaadav aga siiski tekkis ka küsimus, et kas see on ikka õige?
Kas tööandja saab piiramatu aja tagant rahasid tagasi nõuda, olenemata, et viga oli raamatupidaja poolt?
Millise aja tagant oleks juriidiliselt korrektne rahasid tagasi nõuda? Antud hetkel möödas viis kuud. Või aeg ei ole oluline?
Mis aja jooksul peaksid need rahad tööandja arvele kandma?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 39 sätestab töötasu tagastamise nõude ja selle aegumistähtaja. Töötasu tagastamise nõue tuleb eelkõige kõne alla, kui tööandja on töötajale kandnud ekslikult üle töötasust suurema summa raha või tööandja on teinud töötajale ettemakse.
Tööandjal on õigus töötasust tulenevaid nõudeid esitada 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Kui töötaja enammakstud töötasu vabatahtlikult ei tagasta, on tööandjal võimalik vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
Seega on tööandjal õigus nõuda ekslikult makstud summa tagastamist 12 kuu jooksul. Tasumise tingimustes oleks mõistlik tööandjaga kokkuleppele jõuda (tähtaeg, tasumine osadena vms). Kui töötaja ei ole nõus tööandjale vabatahtlikult töötasu tagastama, siis on tööandjal võimalus see välja nõuda läbi töövaidlusorgani.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas riigipühal töötamine tuleks hüvitada kindlasti rahas või võib selle hüvitada ka vaba aja andmisega?24.05.2016
Tere. Kas riigipühal töötamine tuleks hüvitada kindlasti rahas või võib selle hüvitada ka vaba aja andmisega? Kas tööandja saab teha kohustuslikuks riigipühadel töötamise (tegemist tavalise teenindusasutusega)?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Riigipühad ja rahvuspüha on üldjuhul vabad päevad, kuid tööandja majandustegevuse tõttu võib tööajakava alusel töötavatele töötajatele olla riigi- või rahvuspüha tööpäevaks. Sellisel juhul näeb töölepingu seaduse (TLS) § 45 lg 2 ette, et tööandja maksab töö eest 2-kordselt.
Poolte kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on olemas töökoht "eestöötaja" ja kas peab lepingu ka ümber tegema?24.05.2016
Tere. Olen tööle võetud operaatorina, aga viimasel ajal olen eestöötaja, vähemalt ülemus ütles nii, lepingut muudetud pole endiselt operaatorina lepingu järgi. Uurisin ja mina ei suuda netist sellist ametikohta leida. Kas üldse on olemas ametikoht "eestööline" ja millised on kohustused ja kas on vaja leping ümber teha?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selgitan, et ametinimetus on oluline eelkõige siis, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, nt soodustingimustel vanaduspension vms. Töösuhtes on olulised pigem tööülesanded. Seega kui eestöölise ametikohaga kaasnevad operaatorist erinevad tööülesanded ja võib-olla ka töötasu, tuleb kõik muudatused kirjalikult fikseerida, et hilisemaid vaidlusi vältida.
Kui muudatusi nt tööülesannete osas kirjalikult ei vormistata, muutuvad nad kehtivaks ka juhul, kui töötaja asub uusi tööülesandeid täitma.
Antud juhul tasuks uued töötingimused enne vormistamist tööandjaga selgelt läbi rääkida, et ei oleks arusaamatusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millal peab tööandja hiljemalt lõpparve maksma?20.05.2016
Tere, lõpetasin oma töösuhte toitlustusfirmaga, kuu aega on täis saanud ning eile olin viimast päeva tööl kella 23.00-ni. Millal tööandja mulle hiljemalt lõpparve maksab?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus lõpparve välja maksta töölepingu lõppemise päeval. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 84.
Antud juhul pole oluline, kas viimane tööpäev ja lepingu lõppemise päev langevad ühele ajale või mitte. Seega kui töösuhe pidi lõppema nt 20. mai, tuleb lõpparve välja maksta 20. mai.
Kui töölepingu lõpp langeb nädalavahetusele või pühadele, tuleb töötasu välja maksta järgmisel tööpäeval ehk näiteks kui töösuhe saab läbi laupäeval, on tööandjal kohustus lõpparve välja maksta esmaspäeval.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas peaksin ka palka saama, kui ootan koondamispäeva ja tööd hetkel ei ole?19.05.2016
Tere,
Kuidas peab ettevõte mulle maksma palka (kindel kuupalk iga kuu), kui olen saanud koondamisteate ja tööleping lõpeb 31.05.2016, kuid alates 18.05 pole neil mulle tööd pakkuda?
Kuidas peab ettevõte mulle maksma palka (kindel kuupalk iga kuu), kui olen saanud koondamisteate ja tööleping lõpeb 31.05.2016, kuid alates 18.05 pole neil mulle tööd pakkuda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus töösuhte lõpuni töötajale kokkulepitud tööd anda ning selle eest töötasu maksta.
Kui tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, on tööandjal kohustus selle aja eest keskmist töötasu maksta. Kuna keskmise töötasu arvutamiseks arvestatakse eelneva kuue kuu sissetulekuid võib lõplik maikuu töötasu kokkulepitud kuupalgast erineda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).