Tööõigus
Küsimus: Kas saan 10-aastase lapse vanemana muuta graafikujärgset puhkust?18.05.2016
Kui mul on kinnitatud puhkuse ajakava ja mul on alla 10-aastane laps, kas ma võin seda paluda muuta või üldse tühistada (puhkuseseaduses on kirjas, et tööandja peab 7-10 aastase lapse vanemale andma lapse koolivaheaja ajal puhkust siis, kui vanem soovib) ja kas tööandja võib keelduda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lg 7 näeb ette isikute ringi, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Näiteks seitsme- kuni kümneaastase lapse vanemal on õigus nõuda põhipuhkust lapse koolivaheajal.
Töötajad peavad oma soovid puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel. See tähendab, et kui töötaja ei teata oma soovist kasutada puhkust lapse koolivaheajal ning puhkuste ajakava kinnitatakse, saab puhkust muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Seega lapse koolivaheajal puhkuse kasutamiseks peate jõudma tööandjaga kokkuleppele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on seaduslik, et töölepingus olev kuu töötasu sisaldab nii õhtustel, öistel ja pühadel töötamist?17.05.2016
Minu tööleping on sõlmitud 2010. aastal ja seal on kirjas, et kuu töötasu sisaldab lisatasu õhtustel, öistel ja pühadel töötatud aja eest. Töötan graafiku alusel ja sinna jäävad ka öötunnid ja töötamine pühade ajal.
Koha suuruseks on 0,5, tööaeg 20 tundi nädalas ja tööaja summeerimisest ei ole sõnagi. Olen aru saanud, et praegu kehtiv seadus ei luba automaatselt arvata töötamist riigipühadel kuutöötasu sisse. Kellel on õigus ja mis saab edasi?
Koha suuruseks on 0,5, tööaeg 20 tundi nädalas ja tööaja summeerimisest ei ole sõnagi. Olen aru saanud, et praegu kehtiv seadus ei luba automaatselt arvata töötamist riigipühadel kuutöötasu sisse. Kellel on õigus ja mis saab edasi?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kehtiv töölepingu seadus eraldi lisatasu maksmise kohustust õhtusel ajal töötamise eest ette ei näe (kuid see pole keelatud). Küll aga on tööandjal kohustus hüvitada töötamine öisel ajal ning riigipühal, kusjuures seadus lubab kokku leppida ka selles, et töötasu sisaldab endas tasu öösel töötamise eest.
Küll aga ei luba seadus kokku leppida selles, et töötasu sisaldab endas ka tasu riigipühal töötamise eest või näiteks tasu ületunnitöö eest.
Seega kui töötate riigipühal, on Teil õigus nõuda kahekordset töötasu. Saamata jäänud töötasu nõudega saate kolme aasta jooksul pöörduda ka töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui inimesel on töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine, kas üldkorras või on erandid?17.05.2016
Tere,
Kui inimesel on tunnisatud töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine? Kas koondamine toimub üldkorras või on erandid? Ning millise seaduse/määruse arvutakse välja lisapuhkus?
Ette tänades
Kui inimesel on tunnisatud töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine? Kas koondamine toimub üldkorras või on erandid? Ning millise seaduse/määruse arvutakse välja lisapuhkus?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei näe koondamisel töövõimetuspensionäride osas erisusi.
TLS § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamine) töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud on töötajal õigus vähem etteteatatud aja eest saada hüvitist (TLS § 100 lg 5).
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). TLS § 100 lg 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (tööstaaži 5 ja rohkem aastaid).
Töövõimetuspensionäril on TLS kohaselt õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele. Töösuhte lõppedes tuleb väljateenitud, kuid kasutamata põhipuhkus vastavalt TLS §-le 71 hüvitada. Puhkusehüvitist makstakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise töötasu (sh kalendripäeva tasu) arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas puhkuse katkestamiseks (lähen opile) peab tegema ka avalduse või piisab ainult teatamisest?17.05.2016
Olen puhkusel alates juuni algusest, aga on võimalik, et juunis jääb ühe väikese operatsiooni tõttu kuu sisse ka haigusleht. Kas puhkuse katkestamiseks peab tegema ka avalduse või piisab ainult teatamisest? Tänud ette
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja jääb puhkuse ajal töövõimetuslehele, peab töötaja tööandjat ajutisest töövõimetusest teavitama ning avaldama soovi puhkuse katkestamiseks. Tahteavalduse vormi pole ette nähtud, st, et seda võib teha ka suuliselt, kuid alati on mõistlik kasutada kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi (nt e-kiri). Lisaks tasub vaadata ka tööandja töökorralduse reegleid või muid korralduslikke dokumente, kus taolised olukorrad võivad olla üsna täpselt reguleeritud.
Kuigi seadus eeldab, et kasutamata jäänud puhkuseosa kasutatakse vahetult pärast töövõimetuslehte, on soovitatav tööandjale teada anda ka see, kas puhkuseosa kasutatakse vahetult pärast ajutist töövõimetust või soovitakse jõuda kokkuleppele puhkuse kasutamiseks muul ajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean võtma välja puhkuse koondamise etteteatamise perioodil?17.05.2016
Tere,
Sain koondamisteate ja koondamine on 02.08.2016 seni pole aga tööandjal tööd pakkuda ja ma istun kodus. Mul on nädal puhkust mais ja siis kaks nädalat juulis, kirjutasin avaldused, et palun need tühistada aga tööandja polnud nõus. Kuna mul juuli kuuks pole seda 2 nädalat välja teenitud ja ma pean selle puhkuse võtma kui ma ei soovi või kas tööandja saab seda avaldust mitte rahuldada kui mul pole selleks ajaks niipalju puhkusepäevi reservis?
Sain koondamisteate ja koondamine on 02.08.2016 seni pole aga tööandjal tööd pakkuda ja ma istun kodus. Mul on nädal puhkust mais ja siis kaks nädalat juulis, kirjutasin avaldused, et palun need tühistada aga tööandja polnud nõus. Kuna mul juuli kuuks pole seda 2 nädalat välja teenitud ja ma pean selle puhkuse võtma kui ma ei soovi või kas tööandja saab seda avaldust mitte rahuldada kui mul pole selleks ajaks niipalju puhkusepäevi reservis?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja juures on kinnitatud puhkuste ajakava, siis tuleb puhkust kasutada vastavalt ajakavale. Seda olenemata sellest, kas augustis saab töösuhe läbi või mitte. Ajakavas kinnitatud puhkust saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Seega ennekõike eeldab puhkuse muutmine kokkulepet.
Kui töösuhe lõppeb, kuid olete rohkem puhanud, kui puhkust välja teeninud, on tööandjal õigus nn lõpparvest enammakstud puhkusetasu kinni pidada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus minult nõuda töö ajaks abielusõrmuse eemaldamist?16.05.2016
Tere!
Kui tööandja nõuab minult abielusõrmuse eemaldamist töö ajaks, kas tal on selleks õigus?
Kui tööandja nõuab minult abielusõrmuse eemaldamist töö ajaks, kas tal on selleks õigus?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandja kujundab töökoha selliselt, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Seetõttu peab tööandja vältima võimalikke riske ning tagama töökohal turvalisuse. Abielusõrmuse eemaldamise nõude mõistlikkus oleneb täpsemalt töö iseloomust, selline nõue võib teatud juhtudel olla põhjendatud näiteks ehituse või meditsiini valdkonnas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui lõpetasin töötaja suusõnalise soovi järgi töölepingu, siis ta jäi aga haiguslehele?12.05.2016
Tere!
Käisin kevadel Teie koolitusel ja olen kindel, et oskate aidata.
Minul situatsioon, kus tähtajaline töötaja, kellega on sõlmitud leping sügiseni, leidis, et talle see töö siiski ei sobi ja lahkub omal soovil. Tegemist põllumajandusliku traktoritööga (teenus põllumeestele). Teatas lahkumisest telefonis, suusõnaliselt. Mina olin sellega kohe nõus. Saatsin talle digiallkirjastamiseks töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel ja võtsin ta maha Maksu-ja Tolliameti Töötajate registrist. Töötaja teatas järgmisel päeval, et ta siiski alla ei kirjuta ja jääb haiguslehele. Nüüd on ta haiguslehel olnud ca 2 nädalat. Mul pole seaduslikku alust teda töölt kõrvaldada, ise ta seda tööd teha ei taha. Muidu suhtleb, ei põgene. Kuidas peaksin toimima?
Hea nõu eest ette tänades.
Käisin kevadel Teie koolitusel ja olen kindel, et oskate aidata.
Minul situatsioon, kus tähtajaline töötaja, kellega on sõlmitud leping sügiseni, leidis, et talle see töö siiski ei sobi ja lahkub omal soovil. Tegemist põllumajandusliku traktoritööga (teenus põllumeestele). Teatas lahkumisest telefonis, suusõnaliselt. Mina olin sellega kohe nõus. Saatsin talle digiallkirjastamiseks töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel ja võtsin ta maha Maksu-ja Tolliameti Töötajate registrist. Töötaja teatas järgmisel päeval, et ta siiski alla ei kirjuta ja jääb haiguslehele. Nüüd on ta haiguslehel olnud ca 2 nädalat. Mul pole seaduslikku alust teda töölt kõrvaldada, ise ta seda tööd teha ei taha. Muidu suhtleb, ei põgene. Kuidas peaksin toimima?
Hea nõu eest ette tänades.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt pean juhtima tähelepanu TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku taasesitamise vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Sellest lähtudes ei oleks pidanud töötaja telefonikõne peale teda TÖR- st maha võtma, vaid ennem paberitöö ära tegema. Teie valitud poolte kokkulepe § 79, on iseenesest õige, sest tähtajalist töölepingut korraliselt lõpetada ei saa.
Kuidas edasi? Kuna puudub kirjalikku taasesitamist võimaldav ülesütlemisavaldus ja ka poolte kokkulepe, siis tuginedes analoogsele Riigikohtu otsusele, on tööandjal hoolimata TÖR sissekandele, töötajaga jätkuv töösuhe. Seetõttu oleks edasiste vaidluste vältimiseks mõistlik Teie poolt TÖR tehtud ennatlik sissekanne ära parandada.
Haiguslehel viibiv töötaja, kes ei soovi tegelikult tööd jätkata, toob tööandjale kaasa siiski kulu, samuti "teenib" ta sel ajal välja puhkust 2,3 kalendripäeva iga kuu kohta, mille tööandja töösuhte lõppedes peab rahas hüvitama. Tööandja soov sellise töötajaga töösuhe lõpetada, on mõistetav. Kas tähtajalise töötajaga on töölepingus kokku lepitud katseaeg? Siinkohal juhin tähelepanu, et lühema, kui 8- kuulise tähtajaga töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem, kui pool lepingu kestvusest. Loodetavasti on võimalik tööd mitte teha sooviva töötajaga tööleping lõpetada katseaja paragrahviga, PÕHJENDADES, miks töötaja ei sobinud.
Juhul, kui katseaja paragrahvi rakendada ei ole võimalik, siis saan soovitada tulla konsultatsioonile, kus juhtumit põhjalikumalt analüüsides, jõuame loodetavasti kõikidele osapooltele parima lahendusteni.
Tarku otsuseid ja töörahu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metigroup.works
Küsimus: Kuidas peaks töötaja käituma kui tööandja soovib saata 3-4 kuuks palgata puhkusele või lõpetada lepingu?12.05.2016
Tööandjal lõppes tellijaga leping. Sama tööle alles kuulutatakse välja riigihange, mis heal juhul realiseerub septembris-oktoobris.
Tööandja pakub.
1) Palgata puhkuseleminek - 3-4 kuud! (alates 1 juunist!)
2) Töölepingu lõpetamist.
Kuidas peaks töötaja käituma, et tööandja kõik töötajale kuuluva välja maksaks? Kas töötaja peaks tööandjale ka midagi kirjalikult teavitama, mida see peaks sisaldama jne.
Lugupidamisega
Tööandja pakub.
1) Palgata puhkuseleminek - 3-4 kuud! (alates 1 juunist!)
2) Töölepingu lõpetamist.
Kuidas peaks töötaja käituma, et tööandja kõik töötajale kuuluva välja maksaks? Kas töötaja peaks tööandjale ka midagi kirjalikult teavitama, mida see peaks sisaldama jne.
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida palgata puhkuses. Siinkohal on oluline see, et peab olema mõlema poole nõusolek, sh töötaja nõusolek.
Kui tööandjal ei ole kokkulepitud tingimustel anda töötajale tööd töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu, on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Koondamise korral tuleb maksta koondamishüvitist TLS § 100 lõige 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning järgida TLS § 97 lõikes 2 toodud etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel tuleb hüvitada vähem ette teatatud aeg (TLS § 100 lõige 5).
Kui tööandja koondab töötaja, siis teeb sa sellekohase kirjaliku avalduse. Avaldus on kehtiv sellest hetkest alates, kui töötaja selle kätte saab. Töösuhte viimasel päeval on tööandja kohustatud maksma töötajale nn lõpparve TLS § 84 lõige 1 alusel.
Kui tööandja töötajat ei koonda ega maksa ka töötasu ning töötaja ei nõustu palgata puhkuse võtmisega, siis on tegemist tööandja poolse töölepingu rikkumisega. Sellisel juhul peaks töötaja eelkõige küsima tööd või töö mitte saamisel saamal keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Küsimine peaks toimuma kirjalikult. Kui tööandja ei koonda töötajat ega lõpeta ka rikkumist (ei anna töötajale tööd ega maksa töötasu), siis võib kõne alla tulla töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lõige 2 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas eestisisese komandeeringu korral makstakse ka päevaraha?12.05.2016
Mees käib tavaliselt välisriigis aga nüüd on eestis objekt. Iga päev peab sõitma 2 tundi tööle ja 2 tagasi. Kas saab päevaraha nagu lähetuses? Eks kütus makstakse ikka kinni.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 lõige 1 järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest töötamise kohast erinevasse kohta. See tähendab, et kui Eesti tööandja on töötajaga töötamise asukohana kokku leppinud näiteks Eesti, siis vastavalt TLS-ile on lähetusega tegemist ainult juhul, kui töötaja saadetakse tööülesandeid täitma väljapoole Eestit. Töölähetus võib olla ka riigisisene kui töötamise asukohana on kokku lepitud näiteks Tallinn, kuid töötaja saadetakse Tartusse. Töölähetuse puhul maksab tööandja töötajale vastavalt TLS § 40 sätestatule, eelkõige sõidukulud lähetuskohta, majutuskulud. Välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha, riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmise kohustus puudub.
Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab tööülesandeid – seega ühest küljest sõidu ajal töötaja tööülesandeid ei täida, samas on sõit teise linna tööandja korralduse täitmine. Antud juhul ühest vastust ei olegi. Seadusest otsest kohustust sõiduaega tööajana vaadelda, ei tule, mistõttu ei kohusta seadus selle aja eest ka töötasu maksma. Siiski oleks mõistlik püüda tööandjaga jõuda kokkuleppel, kuidas tasustatakse sõiduaeg.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ja mis õigused mul on, kui tööandja tahab töökoormust vähendada?11.05.2016
Tere
Töötan hetkel koormusega 0,75 aga tööandja teavitas mind sellest, et alates juulist väheneb minu töökoormus 0,3. Kas ja mis õigused on minul kui töötajal?
Töötan hetkel koormusega 0,75 aga tööandja teavitas mind sellest, et alates juulist väheneb minu töökoormus 0,3. Kas ja mis õigused on minul kui töötajal?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud tööaja
TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Üks olulistest töölepingu tingimustest on töökoormus. See tähendab, et töökoormust saab muuta vaid juhul kui sellega on nõus nii tööandja kui ka töötaja. Ühtlasi tähendab see ka seda, et töötajal on õigus töökoormuse vähendamisest keelduda.
Lisan, et kui tööandjal ei ole töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu pakkuda kokkulepitud tingimustel tööd, siis on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Tööandjal on kohustus enne koondamist pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lõige 3). Kui töötaja uue tööga ei nõustu, siis tööandja koondab töötaja.
Oluline on veel, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga (TLS § 92 lõige 1 punkt 5).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).