Tööõigus
Küsimus: Kas edasilükatud puhkus saaks jätkuda kohe peale töövõimetuslehe lõppu?09.05.2016
Tean, et pean minema operatsioonile mai keskel ja minu haigusleht seejärel kestab kuskil 1,5 kuud, ehk siis umbes juuni lõpuni. Minu puhkus oleks aga juunis. Tööandja on öelnud, et ei võimalda mulle puhkust juulis, põhjendades seda sellega, et siis on mitu töökaaslast puhkusel. Kas tal on õigus seda teha? TLS loen välja, et edasilükatud puhkus saaks jätkuda kohe peale töövõimetuslehe lõppu. Kas see on nii?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandja koostab iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Pooltele siduvat ajakava koostades võetakse arvesse töötaja soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja huvidega. Tööandja peab arvestama ka võimalike ettenägematute asjaoludega, mille tõttu võib töötaja puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada. Sellisel juhul on töötajal TLS § 69 lg 6 järgi õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja peaks sellises olukorras aga tööandjat oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel teavitama, et tööandja saaks puhkuse pikenemisega arvestada.
Kui puhkus ei olnud aga puhkuste ajakavasse märgitud ning töötajal oli õigus tööandjat puhkusest 2 nädalat ette teavitada, peaks töötaja arvestama võimalusega, et tööandjal ei pruugi olla võimalik leida asendajat puhkuse ajaks. Seetõttu tuleks uue puhkuse aja leidmise osas jõuda kokkuleppele ning leida mõlemale poolele sobiv variant.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas koondamise etteteatamisajal pean tõesti kodus istuma, kuna tööd ei ole?06.05.2016
Tere, sain eile koondamisteate, kus kirjas, et koondamispäev on 02.08.2016 ehk siis 90 päeva pärast. Töökoht, kus töötasin, on kauplus ja see kauplus kaob ära. Nagu ma aru saan peab tööandja mulle need 90 päeva pakkuma tööd, aga eile kirjutas meili peale, et tööd pole ja istu kodus, kas see on normaalne? Kas võib nii teha, et ma need 90 päeva istungi niisama kodus või mis ma ette võiks võtta? Samas teise kaupluse töötajad, mis asus teises keskuses ja siis Tartus asuva kaupluse töötajad koondati päeva pealt, kas see on normaalne, et meid alles teavitati koondamisest?
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töötajate koondamise korral peab tööandja järgima töölepingu seaduses (TLS) § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu.
Juhul kui tööandjal ei ole töötajale etteteatamise perioodiks kokkulepitud tööd anda, võib etteteatamistähtaja ka järgimata jätta. Sellisel juhul tuleb tööandjal erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud aeg töötajale rahas hüvitada (TLS § 100 lg 5). Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 1 peab tööandja kindlustama töötaja tööga. Kui tööandja töötajat tööga ei kindlusta etteteatamistähtaja perioodil, siis tuleb töötajale maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 35 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil töötaja on töövõimeline ja valmis tööd tegema, kuid tööandja ei ole andnud tööd.
Seega, ilma töötasu maksmiseta tööandja Teid koju nö töö ootele saata ei või. Olukorras, kus tööandja on jätnud Teile tasumata töölepingu seadusest tulenevad hüvitised või ei ole kindlustanud kokkulepitud tööga ning ei ole maksnud selle perioodi eest keskmist töötasu, on Teil õigus pöörduda oma nõudega töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole.
Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse blanketi ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade, piirkondade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saab töövõimetuspensionär kasutada oma 7 lisapuhkepäeva, kas ka ühe päeva kaupa?04.05.2016
Tere! Olen töövõimetuspensionär ja seoses sellega on mul ette nähtud 7 lisapuhkepäeva aastas. Senini oli mul lubatud need välja võtta vastavalt minu vajadusele, st. kasvõi näiteks üks päev korraga. Kuid sellest aastast on firmas tehtud kord, et välja tuleb võtta kõik 7 päeva korraga, ei mingit ühe või kahe päeva kaupa võtmist. Samuti öeldi ka seda, et kui vaja lisapuhkepäeva näiteks reedeks, siis automaatselt arvetatakse kohe juurde ka laupäev ja pühapäev. Soovin teada, missugune on siis tegelikult seadus nende päevade kohta? Tegin juba päringu Sotsiaalkindlustusametile, aga kahjuks ei osanud nemad minu küsimusele vastata.
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 57 on töövõimetuspensionäri iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva. Tavapärast 28-kalendripäevast põhipuhkust ületavad seitse kalendripäeva ei ole lisapuhkusepäevad, erisus on vaid selles, et need 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
TLS § 68 lg 5 järgi antakse põhipuhkust osade kaupa üksnes poolte kokkuleppel. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Sätte eesmärk on siin selles, et puhkusi ei jagataks põhjendamatult väikesteks osadeks ja seeläbi ei pikendataks puhkamise aega.
Seega on Teie tööandjal töölepingu seadusest tulenev õigus keelduda puhkuse andmisest väiksemas kui 7-kalendripäevases osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas lõpetada tööleping töötajaga, kes nõuab 4-päevast töönädalat ja võtab eri põhjustel vabu päevi?04.05.2016
Tere,
kuidas peaks käituma kui töötaja, kes on töötanud asutuses nüüdseks 1,1 aastat, hakkas peale katseaja lõppu vabu päevi küsima a la stiilis lapsed käisid nädalavahetusel külas, olen väsinud või käisin massaažis, lihased on haiged, tahaks vaba päeva või ma jäin bussist maha, kas võin koju jääda (vahemaa kodu ja töökoha vahel 2km) või siis, et jäin haigeks. Kui tööandja käskis haigestumise korral haigusleht võtta ilmus töötaja tööle ja teatas, et sai terveks. Vabade päevade andmisest keeldujat (tööandjat) tervitati solvavate väljenditega. Peale vanaduspensionile jäämist, 2 kuud tagasi, hakkas töötaja võtma vabu päevi 2x nädalas arstil käimiseks. Tööandja on seda ka võimaldanud. Ja viibib ka igakuiselt 10 päeva haiguslehel. Töötaja teatas, et enne ei saanud ta haiguslehte võtta, sest siis oleks pension ära rikutud. Töötaja nõuab, et tööandja lubaks töötajal käia tööl 4 päeva nädalas sama palga eest mida töötajale hetkel makstakse. Kuna tööandjal on vaja täistööajaga töötajat ja töötaja ei ole vastavasisulist avaldust esitanud, on see nii jäänudki. Nüüdseks on ka töötaja pöördunud töötervishoiuarstile, et saada ettekirjutust tööandjale vähendada tööaega seoses haigestumisega. Töövestlusel ei teavitanud töötaja, et on suhkruhaige ning vajaks eritingimusi. See selgus viiendal tööpäeval st haigestumine oli toimunud varem. Milliseid seaduses ettenähtud punkte on võimalik kasutada töötaja töösuhte lõpetamiseks?
kuidas peaks käituma kui töötaja, kes on töötanud asutuses nüüdseks 1,1 aastat, hakkas peale katseaja lõppu vabu päevi küsima a la stiilis lapsed käisid nädalavahetusel külas, olen väsinud või käisin massaažis, lihased on haiged, tahaks vaba päeva või ma jäin bussist maha, kas võin koju jääda (vahemaa kodu ja töökoha vahel 2km) või siis, et jäin haigeks. Kui tööandja käskis haigestumise korral haigusleht võtta ilmus töötaja tööle ja teatas, et sai terveks. Vabade päevade andmisest keeldujat (tööandjat) tervitati solvavate väljenditega. Peale vanaduspensionile jäämist, 2 kuud tagasi, hakkas töötaja võtma vabu päevi 2x nädalas arstil käimiseks. Tööandja on seda ka võimaldanud. Ja viibib ka igakuiselt 10 päeva haiguslehel. Töötaja teatas, et enne ei saanud ta haiguslehte võtta, sest siis oleks pension ära rikutud. Töötaja nõuab, et tööandja lubaks töötajal käia tööl 4 päeva nädalas sama palga eest mida töötajale hetkel makstakse. Kuna tööandjal on vaja täistööajaga töötajat ja töötaja ei ole vastavasisulist avaldust esitanud, on see nii jäänudki. Nüüdseks on ka töötaja pöördunud töötervishoiuarstile, et saada ettekirjutust tööandjale vähendada tööaega seoses haigestumisega. Töövestlusel ei teavitanud töötaja, et on suhkruhaige ning vajaks eritingimusi. See selgus viiendal tööpäeval st haigestumine oli toimunud varem. Milliseid seaduses ettenähtud punkte on võimalik kasutada töötaja töösuhte lõpetamiseks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandjal on võimalik töötajaga tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Samas aga, kui arsti ettekirjutuse järgi tuleb töötingimusi muuta sellisel viisil, mis on tööandja jaoks liigselt koormav, ei ole tingimata vajalik oodata neljakuise perioodi möödumist. Siiski on tööandjal kohustus töötajale pakkuda võimaluse korral teist tööd TLS § 88 lg 2 alusel.
Kui töötaja ei järgi tööandja korraldusi, muuhulgas ka ei ilmu õigeaegselt tööle või puudub töölt ilma põhjuseta, on tööleping võimalik ka üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. See alus eeldab aga tööandja eelnevat hoiatust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab, kui tööandja ei esitanud haiguslehte Haigekassale ja maksis kogu kuupalga?04.05.2016
Tere!
Minu tööandja ei esitanud viimasel kuul minu hoolduslehte (olin lapsega hoolduslehel 8 päeva) Haigekassale vaid maksis palga terve eelmise kuu eest. Palgalehel ei nähtu, et ma oleksin olnud hoolduslehel.
Kas nüüd saab tööandja nõuda enammakstud palka tagasi? Mis saab kui tööandja ei esitagi hoolduslehte Haigekassale?
Ette tänades
Minu tööandja ei esitanud viimasel kuul minu hoolduslehte (olin lapsega hoolduslehel 8 päeva) Haigekassale vaid maksis palga terve eelmise kuu eest. Palgalehel ei nähtu, et ma oleksin olnud hoolduslehel.
Kas nüüd saab tööandja nõuda enammakstud palka tagasi? Mis saab kui tööandja ei esitagi hoolduslehte Haigekassale?
Ette tänades
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et töölepingu seaduse § 39 järgi on tööandjal õigus nõuda töötasu või muude töötasust tulenevate rahaliste nõuete tagastamist 12 kuu jooksul alates ajast, mil töötaja töötasu ettemaksu sai. Töötasu tagastamise nõue tuleb eelkõige kõne alla, kui tööandja on töötajale kandnud ekslikult üle töötasust suurema summa raha.
Juhul kui tööandja on Teile ekslikult välja maksnud suurema summa või teinud eksliku ülekande, on Teil kohustus enammakstud summa tööandjale tagastada.
Ravikindlustuse seaduse § 53 lg 4 tulenevalt peab tööandja töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud andmed Haigekassale edastama 7 kalendripäeva jooksul alates töötajalt töövõimetuslehe saamise päevast.
Kui tööandja pole töövõimetuslehe andmeid esitanud Haigekassale 90 kalendripäeva jooksul päevast, mil töötaja naases töö- või teenistuskohustuste täitmisele, Haigekassa hüvitist ei maksa. Kui töötajal jääb ravikindlustushüvitis saamata tööandja süü tõttu, on töötajal õigus nõuda tekkinud kahju väljamaksmist tööandjalt.
Praeguses olukorras oleks Teil mõistlik pöörduda oma tööandja poole ja selgitada välja miks ta ei ole töövõimetuslehte edastanud ja nõuda, et ta seda viivitamatult teeks ning kuidas korraldada enammakstud töötasu tagastamine.
Täpsemat infot töövõimetuslehe andmete edastamise ja edastamata jätmise kohta saate Haigekassast, infotelefonil 16 363 või http://www.haigekassa.ee/haigekassa/kontakt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on mõistlik töölt lahkuda omal soovil või oodata töötervishoiu arsti ettekirjutuse minu mittevastavuse kohta?03.05.2016
Tere! Olen 63-aastane töötav pensionär. Töötan päästeametis päästjana. 6 kuud tagasi paigaldati mulle südamerütmur, millega ma ei vasta l-klassi päästeteenistuja tervisenõuetele. Kas on mõistlik lahkuda töölt omal soovil, nö. pensionile või ootan ära töötervishoiu arsti ettekirjutuse minu tervisenõuetele mittevastavuse kohta? Kas tööandja poolt on ette nähtud mingi kompensatsioon tervisliku seisundi halvenemise pärast?
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et töölepingu seadus (TLS) ei näe ette tööandja kompensatsiooni maksmise kohustust olukorras kus töötaja töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu ja töösuhe temaga lõpeb. Küll aga võib tööandja töötajale preemiat või hüvitist maksta, kui ta seda soovib.
Töölepingu lõpetamisel tervislikel põhjustel on oluline see, et kui töötaja ütleb töölepingu üles ise TLS § 91 lg 3 järgi, ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitisele.
Juhul kui aga töötervishoiuarst on tuvastanud, et töötaja senisel töökohal töötamine ei ole enam võimalik ning on väljastanud töötajale ka sellekohase tõendi, on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste kergendamist. Tõendi saamisel ei või tööandja lubada töötajal tervisele vastunäidustatud tööl töötamist jätkata.
Olukorras kus tööandjal ei ole töötajale teist tööd pakkuda, ega võimalust ka töökohta kohandada või töötingimusi muuta, siis saab kõne alla tulla töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Sellisel juhul ei mängi rolli, kas töötaja on eemal olnud 4 kuud või vähem. Oluline on arsti otsuse olemasolu ning see, et tööandjal pole terviseseisundile vastavat tööd pakkuda. Kui töösuhe lõpetatakse eelpool nimetatud alusel, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus keelduda puhkusteperioodil peale 5 tööpäeva tööle minemast, teavitades tööandjale sellest kirjalikult ette?29.04.2016
Meie asutuses algab puhkuste periood ja nüüd selgus juuni töögraafikut vaadates, et olen tööl 8 päeva järjest. Osad töövahetused veel väga pikad. Kas mul on õigus keelduda peale 5 tööpäeva tööle minemast, teatades tööandjale sellest kirjalikult ka ette? Kas on võimalik sellises olukorras lõpetada tööleping ka erakorraliselt, viidates tööandjapoolsele rikkumisele?
See pole esimene kord ja tööandjaga rääkimine ei ole tulemusi andnud. Meil käis majas ka Tööinspektsioon, aga kuna meil on "topeltgraafikud" ja inspektor nägi vaid neid, mis on tööandjal, kuna töötajatega keegi ei suhelnud, siis polnud sellest käigust ka kasu, näiliselt oli ju kõik korras.
See pole esimene kord ja tööandjaga rääkimine ei ole tulemusi andnud. Meil käis majas ka Tööinspektsioon, aga kuna meil on "topeltgraafikud" ja inspektor nägi vaid neid, mis on tööandjal, kuna töötajatega keegi ei suhelnud, siis polnud sellest käigust ka kasu, näiliselt oli ju kõik korras.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 sätestab iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi.
Seadus ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikkust tundi.
Üldnorm on 48 tundi iganädalast puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse puhul võib iganädalane puhkeaeg olla minimaalselt 36 tundi, kuid summeerimisperioodi jooksul tuleb töötajale ikkagi tagada iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta keskmiselt 48 tundi iganädalast puhkeaega (st, et iga nädal tööandja ei saa rakendada 36 tunnist puhkeaega).
Seega tööandja peab võimaldama töötajale iganädalase puhkeaja ning pidama kinni üldisest tööaja piirangust. Kui tööandja puhkeaega ei taga, on töötajal õigus puhkeaja arvelt töötamisest keelduda.
Kui töötaja leiab, et tööandja on rikkunud töölepingut, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt tööandja töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõige 2 alusel.
Erakorralise ülesütlemise põhjuseks võib olla saamata jäänud töötasu, töökiusamine, diskrimineerimine jms. Töölepingu ülesütlemise aluseks võivad olla ka muud sarnased põhjused, mis on küllalt olulised, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning põhjendatud. Ülesütlemisavaldusest peaks selguma, milles seisneb tööandjapoolne kohustuste rikkumine ning miks töösuhte jätkamine ei ole võimalik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi?29.04.2016
Olen päris keerulises olukorras, sest ei tea, kuidas minu töösuhe peaks lõppema.
Eelmise aasta alguses muutis tööandja töökorraldust. Kui enne oli töötamine vaid esimesel korrusel, siis muutus tõi kaasa töötamise kolmel erineval korrusel, pideva treppidest käimisega. Oskasin ette arvata, et mulle see ei sobi, just põlvetrauma tõttu. Olen püüdnud vastu pidada, aga nüüd on asi läinud päris hulluks ja arst on öelnud, et nii enam jätkata ei saa.
Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi? Tööandjal oleks võimalik ka nii, et töötan vaid esimesel korrusel, aga ta ei soovi seda muudatust teha. Seega väidab, et n.ö. "kergemat tööd" tal pakkuda pole. Kas on tõesti õigustatud nõudmine, et kirjutaksin ise lahkumisavalduse? Antud asutuses töötanud 11 a.
Eelmise aasta alguses muutis tööandja töökorraldust. Kui enne oli töötamine vaid esimesel korrusel, siis muutus tõi kaasa töötamise kolmel erineval korrusel, pideva treppidest käimisega. Oskasin ette arvata, et mulle see ei sobi, just põlvetrauma tõttu. Olen püüdnud vastu pidada, aga nüüd on asi läinud päris hulluks ja arst on öelnud, et nii enam jätkata ei saa.
Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi? Tööandjal oleks võimalik ka nii, et töötan vaid esimesel korrusel, aga ta ei soovi seda muudatust teha. Seega väidab, et n.ö. "kergemat tööd" tal pakkuda pole. Kas on tõesti õigustatud nõudmine, et kirjutaksin ise lahkumisavalduse? Antud asutuses töötanud 11 a.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja tervis ei võimalda endistel tingimustel töö jätkamist, tuleks tööandjale esitada arstitõend.
Kui töötaja esitab tööandjale arstitõendi, mille kohaselt töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl.
Esmalt, tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 5 on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.
Seega, kui töötaja soovib töösuhet jätkata, aga kergematel tingimustel, eeldab arstitõendi esitamine ka tööandjale avalduse esitamist kergemale tööle üleviimiseks.
Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale teist tööd, kohandada töökohta ümber või muuta töötaja töötingimusi või need muudatused põhjustaksid tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on tööandjal võimalik töötajaga tööleping töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel üles öelda kuna töötaja tervis ei vasta tehtavale tööle.
TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni (TLS § 97 lg 3). Näiteks kui töötaja tervis on niivõrd halb, et ei võimaldaks tal etteteatamistähtaja lõpuni töötada või ei ole tööandjal töötajale pakkuda etteteatamistähtaja lõpuni tema terviseseisundile sobivat tööd, mis töötaja tervist ei kahjustaks. Töösuhe lõppeb avalduses näidatud päeval.
Kui tööandja teist tööd ei paku ning töösuhet üles ei ütle, on töötajal kaks võimalust - öelda töösuhe TLS § 91 lg 2 alusel üles (töö on tervist kahjustav kuid tööandja ei võimalda kergemat tööd) või TLS § 91 lg 3 alusel, töötaja isikust tuleneval põhjusel ehk töötaja enda initsiatiivil.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida pean tegema, kui tööleping on lõpetatud 5.aprill ja ma ei ole saanud märtsi palka, puhkusetasu ja haiguslehe raha?28.04.2016
Tööleping on lõpetatud 5.aprill ja ma ei ole saanud märtsi palka, puhkusetasu ja siniselehe raha. Mida pean tegema?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 84 sätestab, et töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad vastastikused nõuded sissenõutavaks s.t et tööandja peab välja maksma lõpparve ja töötaja tagastama tema kätte antud tööandja vara.
Kui tööandja töölepingu lõppemise päeval omapoolset kohustust ei täida ja jätab välja maksmata lõpparve (saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkusehüvitis, tööandja makstav haigushüvitis jne), siis on Teil õigus pöörduda saamata lõpparve nõudega töövaidlusorganisse (kohus, töövaidluskomisjon).
Lisaks saamata lõpparvele on töötajal õigus nõuda ka viivist iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise määraks on hetkel 0,022% päevas.
Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused täitmiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Mida teha, kui tööandja keeldub õppepuhkuse andmisest?27.04.2016
Osalen koolituskeskuse poolt korraldataval raamatupidamiskursusel. Kursus ei ole tööalane. Ehk siis koolitus kuulub "vabaharidusliku koolituse" alla, millele on tasustamata õppepuhkus siiski omane. On olemas ka vastav dokument, teatis, tõend sellel koolitusel osalemise kohta. Tööandja aga ütleb, et kursusel käies õppepuhkust taotleda ei saa, peab omandama kõrgharidust e. siis tasemekoolitust. Mida edasi teha (millist dokumenti kuhu vormistada, sest vaieldes kuhugi me ei jõua ja minu puhkus jääb saamata)?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TÄKS) § 13 lg 1 kohaselt on õppepuhkust tööandjal kohustus anda vaid juhul, kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega. Õppepuhkust antakse kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Kuna tööalast koolitust enam ei eristata ning seda, kas tegu on vabaharidusliku või tööalase koolitusega, ei saa eristada ka registreeringu järgi, hinnatakse seda, kas täienduskoolitus on tööalane, töö- või ametikoha vajadustest lähtuvalt. Seega kui koolitus on töötajale tööalaselt vajalik, on tal õigus küsida õppepuhkust.
Vajaduse korral on tööandjal või koolituse tellijal võimalik liigitada täienduskoolitust selle järgi, kas õppimise eesmärk on tööalane või tööväline enesetäiendamine. On vaja hinnata, kas koolitusel osalemine on rohkem tööandja nõue/huvi või töötaja isiklik soov.
Kui õppimine on tööväline ega ole töötajale tööalaselt vajalik, ei ole tegemist TÄKS mõistes täienduskoolitusega ja töötajal puudub õigus õppepuhkusele.
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“