Tööõigus


Küsimus: Kas tööandja peaks lõpetama ise töölepingu, kui töötaja tööle ei tule ja ise avaldust ei kirjuta?05.04.2016

Kuidas õigesti tööleping lõpetada, kui töötaja tahab töölt ära minna aga avaldust esitada ei taha? Ütleb, et vallandage mind, see on mulle kasulikum. Peale haiguslehe lõppemist ei ole tööle tulnud (3 tööpäeva). Vestlus oli telefoni teel.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri). Vorminõuet rikkudes on töölepingu ülesütlemine tühine (nt suuline ülesütlemine). Seega, et lõpetada töösuhet peab töötaja või tööandja tegema teisele poolele kirjaliku ülesütlemisavalduse.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lõige 1 punktide 1-8 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, nt töökohustuste rikkumine. See, kas tööle mitteilmumine on töötajapoolne töölepingu rikkumine, selles osas teeb otsuse tööandja.

Üldiselt peetakse enne töösuhte erakorralist ülesütlemist mõistlikuks tööandjapoolset töötaja hoiatamist töökohustuste ebakorrektse täitmise eest, et anda töötajale märku, et taoline käitumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise.

Tööandjal peab olema erakorraline põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Toon siinkohal täpsema loetulu, mis põhjustel saab tööandja töösuhte töötajaga üles öelda (TLS § 88 lõige 1 punktid 1-8):
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Lisan veel, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine TLS § 89 lõige 1, katseajal töösuhte lõppemine TLS § 86 lõige 1, töölepingu lõppemine tähtaja möödumise tõttu TLS § 80 lõige 1, tööandjapoolne erakorraline ülesütlemine töötaja tervisest ja/või töövõime vähenemisest tuleneval põhjusel TLS § 88 lõige 1 punktid 1 ja 2).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).