Tööõigus
Küsimus: Millised võimalused mul on, kui enne dekreeti minekut ei ole tööandjal kergemat tööd pakkuda?02.08.2013
Tere!
Olen viiendat kuud rase ja mul on kaks tööandjat. Esimese tööandja juures on töö kergem ja vastab minu võimetele. Plaanisin ka mitte varem, kui 30 päeva enne dekreeti minna.
Teise tööandja juures on viimastel nädalatel suured töökorraldused ja neil ei ole enam mulle vastava sisuga tööd pakkuda, mis oli varem. Nii tööandja, kui ka mina, oleme aga huvitatud, et töösuhe jätkub. On pakutud ka teisi projekte, kuid need ei vasta hetkel enam minu võimalustele ja ka võimetele. Kui just mitte kohe, siis hiljem lapsehoolduspuhkuselt naastes, soovin aga teises firmas tööd jätkata.
Millised on minu võimalused? Kui mind näiteks teiselt töölt kergemale tööle üle viiakse, kas pean siis ka varem kui 30 päeva dekreeti minema? Kui nad mulle enam midagi pakkuda ei saa, kas pean siis koju jääma? Või üldse töösuhte katkestama? Kui olen kodus, kas selle aja eest lisanduvad puhkusepäevad? Kuidas sellises olukorras hiljem vanemahüvitist arvutatakse?
Tänades!
Olen viiendat kuud rase ja mul on kaks tööandjat. Esimese tööandja juures on töö kergem ja vastab minu võimetele. Plaanisin ka mitte varem, kui 30 päeva enne dekreeti minna.
Teise tööandja juures on viimastel nädalatel suured töökorraldused ja neil ei ole enam mulle vastava sisuga tööd pakkuda, mis oli varem. Nii tööandja, kui ka mina, oleme aga huvitatud, et töösuhe jätkub. On pakutud ka teisi projekte, kuid need ei vasta hetkel enam minu võimalustele ja ka võimetele. Kui just mitte kohe, siis hiljem lapsehoolduspuhkuselt naastes, soovin aga teises firmas tööd jätkata.
Millised on minu võimalused? Kui mind näiteks teiselt töölt kergemale tööle üle viiakse, kas pean siis ka varem kui 30 päeva dekreeti minema? Kui nad mulle enam midagi pakkuda ei saa, kas pean siis koju jääma? Või üldse töösuhte katkestama? Kui olen kodus, kas selle aja eest lisanduvad puhkusepäevad? Kuidas sellises olukorras hiljem vanemahüvitist arvutatakse?
Tänades!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda, on Teil õigus ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest, seda muidugi arsti või ämmaemanda poolt väljastatud teatise alusel. Haigekassa hüvitab töövõimetusperioodi 2. kalendripäevast alates 70% ulatuses. Iga 30 kalendripäeva järel väljastab arst või ämmaemand uue töövõimetuslehe, kuhu on märgitud tööst vabastamise põhjuseks "terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale tööle". Rasedal on õigus saada antud lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.
Töövõimetuslehel-, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise aeg arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja hulka.
Vanemahüvitise arvutamise põhimõtetega saate tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuevitis.html
Jätkuvat töösuhet ja muretut lapseootust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda staažipäevade andmisest põhjendusel, et kedagi ei ole "vahetusse" panna?02.08.2013
Tervist,
Kas tööandjal on õigus keelduda staažipäevade andmisest põhjendusel, et on ressursipuudus ja kedagi ei ole "vahetusse" panna. Töö on jooksva graafiku alusel (kolmekuuliselt summeeritud), kuna vajadus staažipäevade järele tekkis ootamatult, ei olnud võimalik kuu algul graafiku soovidesse seda kirja panna (tööandjat 2 kuud ette teavitada), ja graafiku saab iga kuu 25-ndaks kuupäevaks. (soov oleks tulnud kirja panna 02.07, et seda oleks arvestatud augusti graafiku koostamisel).
Kas tööandjal on õigus keelduda staažipäevade andmisest põhjendusel, et on ressursipuudus ja kedagi ei ole "vahetusse" panna. Töö on jooksva graafiku alusel (kolmekuuliselt summeeritud), kuna vajadus staažipäevade järele tekkis ootamatult, ei olnud võimalik kuu algul graafiku soovidesse seda kirja panna (tööandjat 2 kuud ette teavitada), ja graafiku saab iga kuu 25-ndaks kuupäevaks. (soov oleks tulnud kirja panna 02.07, et seda oleks arvestatud augusti graafiku koostamisel).
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jääb küll selgusetuks, millistest staažipäevadest on jutt, sest töölepingu alusel töötavatele töötajatele ei ole staaži eest puhkust ette nähtud. Alljärgnev on info puhkuse korrektse vormistamise ja poolte (töötaja ja tööandja) õiguste kohta.
Puhkuse kasutamine toimub üldjuhul puhkuste ajakava alusel. Ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest peab töötaja tööandjale ette teatama 14 kalendripäeva kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega (TLS § 69).
Ajakava koostamisel on tööandja kohustatud arvestama ka sellega, et töötajale tuleb võimaldada välja töötatud puhkuse kasutamine enne puhkusenõude aegumist.
Töölepingu seaduse §137 kohaselt aegusid kõik nõuded, mis tekkisid enne 1.juulit 2009, 4 aasta jooksul. Seega puhkused, mis olid väljatöötatud ja aegumata 30.06.2009 seisuga, aegusid 01.07.2013.a.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast
4) lastevanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Ülejäänu suhtes tuleb saavutada kokkulepe.
Kuna töölepinguseadusest ei tulene keeldu poolte kokkuleppel kasutamata aegumata põhipuhkuse aegumistähtaja pikendamiseks, siis töötaja kasuks sõlmitavad kokkulepped on TLS § 2 järgi lubatud.
Kui pooled soovivad sellist kokkulepet sõlmida, oleks mõistlik see vormistada kirjalikult välistamaks hilisemaid vaidlusi.
Poolirahuldavaid kokkuleppeid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas on lood töölepingu lõpetamise kuupäevaga, kas viimane kuupäev on veel tööpäev?25.07.2013
Kui koondamislehel on kirjas koondamine alates 03.08.13. ning tööleping lõppeb 03.08.13. Millal täpselt töösuhe lõppeb, kas 3. kuupäev kaasaarvatud on tööpäev? Ning kas siis tööandja saab mulle vaba päeva anda eelmise kuu ületunnid eest just 3. kuupäeval (reaalselt sel kuupäev enam tööd ei toimu)?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Minu arusaamise järgi on tegemist J.O.K.K. olukorraga. Viimane tööpäev on tõepoolest 03. august ja tööandja võib Teid teoreetiliselt kuni tööpäeva lõpuni kinni pidada või anda hoopis vaba päeva. Kalendrisse vaadates näen, et 03. august on laupäev, seetõttu eeldan, et töötate graafiku alusel, ka nädalavahetustel? Kui see nii ei ole, siis ei saa tööandja Teile laupäeval "vaba" päeva anda, sest see oleks ju niikuinii vaba.
Kui tööandja ei anna Teile töösuhte lõpetamise dokumente üle 03. augustil (laupäeval), siis peab ta seda tegema 02. augustil.
Soovides Teile tulevikus tööandjat, kes ei "jokita":
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kellele pean esitama lahkumisavalduse, kas oma vahetule ülemusele?23.07.2013
Tere,
Olen komandeeringus tööl ning esitasin lahkumisavalduse 08.07.2013 tööjuhatajale (mitte kõige tähtsamale ninale). Nüüd tuli välja, et tööjuhataja andis avalduse suurele ülemusele alles 18.07.2013 ning seejärel suur ülemus helistas ja ütles, et tema sai selle avalduse alles täna ning kuu aega hakkab alles tänasest kehtima, kuigi avalduses on kirjas, et vabastada mind alates 02.08.2013 (4 nädalat ehk siis 28 päeva). Minu teada kehtib ikka see kuupäev, mis avalduses kirjas on, mitte ei hakka siis alles kehtima, kui suur ülemus selle enda kätte saab töödejuhataja vea tõttu. Kummal poolel siis õigus on? Kas avalduses märgitud 02.08.13 lõpukuupäev peab paika või mitte? Kas suurel ülemusel on õigus mind kuu aega kinni hoida alates sellest ajast, kui tema avalduse enda kätte sai või peab ikkagi paika avalduses märgitud kuupäev?
Olen komandeeringus tööl ning esitasin lahkumisavalduse 08.07.2013 tööjuhatajale (mitte kõige tähtsamale ninale). Nüüd tuli välja, et tööjuhataja andis avalduse suurele ülemusele alles 18.07.2013 ning seejärel suur ülemus helistas ja ütles, et tema sai selle avalduse alles täna ning kuu aega hakkab alles tänasest kehtima, kuigi avalduses on kirjas, et vabastada mind alates 02.08.2013 (4 nädalat ehk siis 28 päeva). Minu teada kehtib ikka see kuupäev, mis avalduses kirjas on, mitte ei hakka siis alles kehtima, kui suur ülemus selle enda kätte saab töödejuhataja vea tõttu. Kummal poolel siis õigus on? Kas avalduses märgitud 02.08.13 lõpukuupäev peab paika või mitte? Kas suurel ülemusel on õigus mind kuu aega kinni hoida alates sellest ajast, kui tema avalduse enda kätte sai või peab ikkagi paika avalduses märgitud kuupäev?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1). Töösuhte lõpetamiseks tuleb sellest tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitavas vormis (e-kiri, faks, vms.) teavitada.
08.07.2013.a esitatud avalduse järgi on Teie viimaseks tööpäevaks 07.08.2013.a. Sellel päeval peab Teie kontole laekuma ka lõpparve. Avaldus on alati suunatud tööandjale, kuid selle vahendajaks on otsene ülemus. Seega ei ole tööandjal õigust Teid pikemalt kinni hoida, kui suudate tõendada, et avaldus jõudis töödejuhatajani selle esitamise päeval.
Rahumeelset töösuhte lõppu soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin päevapealt töölt lahkuda, kui on arstitõend, et mulle ei sobi füüsiline töö?22.07.2013
Soovin päevapealt lahkuda töölt. Esitasin arsti tõendi, et mulle ei sobi raske füüsiline töö (mul on kroonilised valud). Kas tööandjal on õigus mind kinni hoida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda temale sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).
Erakorralisel ülesütlemisel ei ole kohaldatud 30 kalendripäevast etteteatamise nõuet. Arstitõend on piisavaks põhjenduseks, et Teie tervislik seisund ei võimalda enam kokkulepitud tööd teha ja töösuhet jätkata.
Tervisetaastumist ning sobiva töö leidmist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui lähen varem tööle, kas siis võin ka varem töölt lahkuda või võib tööandja mind kindla kellani kinni pidada?22.07.2013
Tekkis töö juures olukord, millele tahaks lahendust. Tööpäev algab kell 7.30 ja lõppeb 16.00. Mina isiklikult lähen tööle kella 6-ks ja tahan lõpetada 15.30. Tööandjale see ei meeldi. Kas tööandja saab mind hoida kella 16.00-ni tööl.
Töölepingus on:
"Töötaja asub tööle vastavalt tööandja poolt kehtestatud töögraafikule, mis võib muutuda sõltuvalt turusituatsioonist ja firma klientide poolt esitatud tellimustest."
"Tööaeg algab ja lõppeb vastavalt töögraafikule."
Mina isiklikult olen firmale vastu tulnud ja pole nõudnud ületunni tasu, lootuses, et ka firma tuleb minule vastu.
Töölepingus on:
"Töötaja asub tööle vastavalt tööandja poolt kehtestatud töögraafikule, mis võib muutuda sõltuvalt turusituatsioonist ja firma klientide poolt esitatud tellimustest."
"Tööaeg algab ja lõppeb vastavalt töögraafikule."
Mina isiklikult olen firmale vastu tulnud ja pole nõudnud ületunni tasu, lootuses, et ka firma tuleb minule vastu.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks ei saa ma Teile meelepärast vastust anda. Tööandja maksab töötajale palka selle eest, et töötaja teeks tööd tööandja poolt määratud ajal, mitte siis, kui töötaja seda soovib. Seda reguleerivad TLS § 47 lg 1 ja lg 4.
Omal initsiatiivil tehtud ületunde ei ole tööandja kohustatud hüvitama, sest selle kohta puudub TLS § 44 lg 1 nõutav kokkulepe.
Teie küsimuses olev väljavõte töölepingust on igati korrektne ja nendest tingimustest tuleb kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni kinni pidada.
Tööandjaga vastastikku mõistvaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, et tööandja peaks kinni lubatud vabade päevade andmisest?22.07.2013
Tere
Töötan firmas graafiku alusel. Kui tulin tööle, lubati, et kuna tegu on graafiku alusel tööga, iga kuu on võimalik paluda 3 vaba päeva soovi ning on samuti võimalik teha kolleegidega 3 vahetust.
Nüüd on tekkinud selline olukord, et kui enne tööandja on rääkinud, et seaduse järgi ei tohi töötajal olla järjest rohkem kui 40 töötundi ilma puhkuseta (siis, palusin tol ajal järjest 6 vaba päeva ning olin valmis kõik tunnid ära töötama) nüüd aga töötaja paneb järjest 48 töötundi ning kui esitan palve teha mulle järjest 4 vaba päeva (2 on juba olemas ning 2 päeva soovin võtta kui vabade päevade soov) ei taha mulle tööandja neid anda. Ammu sain aru, et inimesel, kes koostab graafikuid, ei ole minu poole väga hea suhtumine ning esimesel võimalusel teeb kõike, et mulle mitte vastu tulla. Küsimus: kas seaduse järgi on tööandjal õigus:
1. Lasta töötajal graafiku alusel töötada 6 tööpäeva järjest (8 töötundi päevas + 30 min lõuna), anda 1 puhkepäev ning pärast seda lisada järgnevad 5 tööpäeva (viimane nendest n 10 töötundi ning öine vahetus).
2. Keelata lubatud vabade päevade soovi (palun kaks vaba päeva lubatud kolmest) avamist (õigeaegset soovi avamist).
Ette tänades
Töötan firmas graafiku alusel. Kui tulin tööle, lubati, et kuna tegu on graafiku alusel tööga, iga kuu on võimalik paluda 3 vaba päeva soovi ning on samuti võimalik teha kolleegidega 3 vahetust.
Nüüd on tekkinud selline olukord, et kui enne tööandja on rääkinud, et seaduse järgi ei tohi töötajal olla järjest rohkem kui 40 töötundi ilma puhkuseta (siis, palusin tol ajal järjest 6 vaba päeva ning olin valmis kõik tunnid ära töötama) nüüd aga töötaja paneb järjest 48 töötundi ning kui esitan palve teha mulle järjest 4 vaba päeva (2 on juba olemas ning 2 päeva soovin võtta kui vabade päevade soov) ei taha mulle tööandja neid anda. Ammu sain aru, et inimesel, kes koostab graafikuid, ei ole minu poole väga hea suhtumine ning esimesel võimalusel teeb kõike, et mulle mitte vastu tulla. Küsimus: kas seaduse järgi on tööandjal õigus:
1. Lasta töötajal graafiku alusel töötada 6 tööpäeva järjest (8 töötundi päevas + 30 min lõuna), anda 1 puhkepäev ning pärast seda lisada järgnevad 5 tööpäeva (viimane nendest n 10 töötundi ning öine vahetus).
2. Keelata lubatud vabade päevade soovi (palun kaks vaba päeva lubatud kolmest) avamist (õigeaegset soovi avamist).
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui töölepingus on kokku lepitud töö graafiku alusel, siis tööandja koostab graafiku töökorralduse huvidest. Sealjuures peab ta jälgima, et töötaja saaks kätte oma igapäevase järjestikuse puhkeaja 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 51) ja iganädalase järjestikuse puhkeaja 36 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (TLS 52 lg 2).
Kui lubatud vabade päevade andmine soovitud ajal oli kokku lepitud suuliselt ja seda tõendada ei ole võimalik, siis on see kahjuks ainult tööandja eetika ja suhtluskultuuri küsimus.
Pingevaba töökeskkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas kool võib nõuda lastelt 8 tundi tasuta aiatööd?18.07.2013
Tere,
Kas kool võib nõuda lastelt 8 tundi tasuta aiatööd teha ning ähvardada, et kui aiatööpäevad pole tehtud, ei saa kooli lõpus lõputunnistust?
Kas kool võib nõuda lastelt 8 tundi tasuta aiatööd teha ning ähvardada, et kui aiatööpäevad pole tehtud, ei saa kooli lõpus lõputunnistust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Antud teema väljub töölepinguseaduse alusel reguleeritust, kuna töö tegemist kellelegi (tööandjale) eeldatakse seaduse järgi üksnes raha eest.
Soovitan antud küsimusega pöörduda haridusministeeriumi poole, samuti ei teeks paha nõu küsida tööinspektorilt, kelle pädevuses on kaitsta töö tegemisel alaealiste huve.
Koolivaheaja nautimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölt lahkumise etteteatamistähtaeg on endiselt 30 päeva või on midagi selles osas muutunud?17.07.2013
Tere,
kas tänasel päeval on töölt lahkumise etteteatamise tähtaeg (enne tööandja sai hoida töötajat 30 päeva pärast avalduse esitamist) ikka 30 päeva või on olnud mingisuguseid muudetusi viimase aja jooksul?
kas tänasel päeval on töölt lahkumise etteteatamise tähtaeg (enne tööandja sai hoida töötajat 30 päeva pärast avalduse esitamist) ikka 30 päeva või on olnud mingisuguseid muudetusi viimase aja jooksul?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ka kehtiv TLS paneb töötajale kohustuse töölepingu korralisest (omal soovil) töölepingu lõpetamisest ette teatada 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1).
Kui mõlemad pooled on nõus lühema etteteatamistähtajaga, siis TLS § 79 lubab poolte kokkuleppel töösuhte lõpetada ka varem.
Probleemidevaba ja korrektset töösuhte lõpetamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju enne töötaja puhkust peab tööandjal olema puhkusegraafik kooskõlastatud?09.07.2013
Tere!
Kui tööandja on puhkusegraafiku kinnitanud alles 30.04.2013.a., kas töötajal on kohustus graafikus näidatud ajal puhkusele minna või on õigus puhkusele jääda töötajale sobival ajal teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette (esitades avalduse)?
Kui tööandja on puhkusegraafiku kinnitanud alles 30.04.2013.a., kas töötajal on kohustus graafikus näidatud ajal puhkusele minna või on õigus puhkusele jääda töötajale sobival ajal teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette (esitades avalduse)?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Puhkuse ajakava kinnitamine ja töötajatele tutvustamine peab seaduse järgi olema läbi viidud kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2). Kui olete oma allkirjaga selle heaks kiitnud, toimub puhkusele minek ajakava alusel. Kui ei, siis kahe nädalase etteteatamisega.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal
(TLS § 69 lg 7).
Väljateenitud puhkuse nautimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu