Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööleping pikeneb, kui juhtus tööõnnetus, aga olen lahkumisavalduse juba esitanud?12.06.2013

Tere!
Kas tööleping pikeneb, kui juhtus tööõnnetus, aga olen lahkumisavalduse juba esitanud?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Töölepingu lõpetamise aega ja tööõnnetuse toimumist ei saa omavahel siduda. Tööleping lõpeb ikka lahkumisavalduses märgitud kuupäeval.
Juhul, kui olite osaline toimunud tööõnnetuses, peaksite aga osutama ka peale töösuhte lõppemist kaasabi õnnetuse uurimisel nii tööandjale kui tööinspektorile.
Korrektset töösuhte lõppu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja võib eelmise perioodi alatunnid omavoliliselt järgmisel kuul maha arvestada?12.06.2013

Tere.
Käin täiskohaga tööl, aga eelmises kvartalis tuli mul 13 alatundi. Kuna töökoht (ettekandja restoranis) on minu jaoks suhteliselt uus ning samuti ka täiskohaga tööl käimine, ei teadnud ma üldse, et tööandja peab need mulle kinni maksma. Mulle öeldi küll, et mul on alatunnid, aga siis oleks võinud ka paluda või mainida, et ma tuleksin mõnel päeval tööle ja teeksin need tunnid täis. Igatahes tööandja teavitas mind alles uue kvartali alguses, et mul on eelmisest kvartalist alatunnid, mille tema mulle seaduse järgi kinni maksis, et mina pean nüüd käima mõnel kuul ühe tööpäeva (13 h) tasuta tööl. Nüüd nägingi, et mai kuu palgalehel oli 188 tehtud töötunni asemel pandud kirja 175 töötundi, ehk oldi omavoliliselt minu tehtud tunnid maha võetud. Selline asi tundub minu jaoks absurdne ja ebaõiglane. Kas siin on õigus tööandjal või minul?

Ette tänades,

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimusest loen ridade vahelt välja, et töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel? Võtan selle vastamisel eelduseks.

Kui selline tegevus toimus arvestusperioodi keskel, siis on selline tasaarveldamine kooskõlas summeeritud tööaja arvestamise korraga.

Juhul, kui toimus eelmise arvestusperioodi alatundide ülekandmine järgmisse perioodi, siis on tööandja teinud vea. Uut arvestusperioodi alustatakse puhtalt lehelt.

Õiglast tööaja arvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas väljaspool tööaega tehtud tunnid on ületunnid, kuigi normtunnid ei ole täis?12.06.2013

Tere,
kuidas arvestada töötunde, kui normtunnid ei tule täis, aga tööd peab tegema väljaspool tööaega, mis on lepingus kirjas. Kas need tunnid lähevad kirja kui ületunnid või kui normtunnid, nagu tööandja ütleb.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kui hommikul tegemata töö päeva lõpuks ära teha, siis ööpäev ei muutu sellest ju kuidagi pikemaks. Seetõttu ei saa ka ületunde tekkida.
Kas peaksite tõesti põhjendatuks, et tööandja maksaks keskmise tasuga kinni tegemata töö (alatundide ja normtundide vahe) ja kui töö enne päeva lõppu siiski ära teete, siis tasuks selle eest veelkord, aga nüüd juba 1,5-kordselt?
Kuna Teie küsimusest ei selgu põhjused, miks normtunnid täis ei tule, töö tegemise aeg töövälisel ajal ja tööandja tegevus töö andmisel/mitteandmisel, siis paremat vastust ma Teile anda ei saa.
Soovides tasakaalu oma ootuste ja tööpanuse vahel:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas töölepingus peab olema kirjas bruto- või netopalk?11.06.2013

Tere,
Kas Töölepingus peab olema kirjas bruto-või netopalk?
Hetkel pakutakse lepingut kus on kirjas:
" Igakuine töötasu netosumma on ... €. Töötaja on kindlustatud Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi raames vastavalt kehtivale Eesti seadusandlusele. Tööandja peab vastavalt seadusele töötasu brutosummast kinni ja maksab sellelt kõik sellele kohalduvad maksud. Käesoleva Lepingu allkirjastamise hetkel on need maksud järgmised: sotsiaalmaks (kuulub maksmisele Tööandja poolt, ei ole hõlmatud brutotöötasus), tulumaks (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus), töötuskindlustusmakse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus) ja kogumispensioni makse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus)."

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie kirjast on näha, et tööandja soovib töötasu osa väga põhjalikult ja läbipaistvalt lahti kirjutada ja loomulikult huvitab ka töötajat mitte virtuaalne brutosumma vaid see, mida ta palgapäeval konkreetselt oma pangakontol näeb. Paraku määrab TLS § 29 lg 3, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Seetõttu tuleks hoolimata tööandja headest soovidest, töölepingusse märkida ikkagi kokkulepitud brutotöötasu.
Edukat töölepingu sõlmimist ja kindlat töösuhet soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab tööandja maksma mulle brutosummad või maksud juba ise maha arvestama?10.06.2013

Tere,
Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab endine tööandja kandma mulle brutosummad, mis otsuse järgi on, või peab ta ise minu tasult maksud maksma?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kui on tegemist sotsiaalmaksuga maksustatavate summadega (töötasu, puhkusetasu, lõpparve, poolte kokkuleppel makstav hüvitis jne), siis töövaidluskomisjon mõistab töötajale välja brutosumma, mille pealt tööandja ise maksab sotsiaalmaksu ja peab enne töötajale väljamaksmist kinni seadusega ettenähtud maksud.
Rahade õiglast laekumist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta mu graafikut 2 päeva ette ja mind tööle kutsuda?10.06.2013

Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 7. mai 2013 ja viimane tööpäev graafiku alusel on 4. juuni 2013. Avaldusse märkisin viimaseks tööpäevaks 8. juuni, kuna mul on graafiku järgselt 5-8.06 vabad päevad ja nüüd nõuab tööandja, et ma tuleks tööle 6 ja 7 juuni, kuigi need on mul vabad ning graafikud on meil 3 kuud ette teada. Kas tal on õigus muuta mu graafik 2 päeva enne ja öelda, et pean tööle tulema?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Praegu kehtiv Töölepingu seadus ei määra tööaja graafikust etteteatamise aega. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning vastastikusest lojaalsuskohustusest, tuleks kõiki asjaolusid arvestades kaaluda, kas niisugune graafiku muudatus oli põhjendatud ja hädavajalik. Reeglina (aga mitte alati) võib kahepäevast etteteatamist lugeda liiga lühikeseks etteteatamisajaks, sest see võtab töötajalt võimaluse planeerida oma isiklikku elu.
Valutut töökoha vahetust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus töögraafikut muuta, kui meil oli graafikust tulenevalt juba suvi planeeritud?10.06.2013

Suve graafik on tehtud märtsis. Töötajatel on vahetused omavahel tehtud ja vastavalt ka reisid planeeritud. Kas nüüd juuni kuus on õigus tööandjal uus graafik teha ja kas saan siis palgata puhkuse võtta või kui on teisi palgata puhkuse soovijaid, siis kellel on eelisõigus palgata puhkusele. Palun lühidalt Teie vastust.
ette tänades

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kahjuks ei reguleeri TLS tööaja graafikute koostamist. Mõistlik on eeldada, et graafikud on tehtud, lähtuvalt töövajadusest ja pikka aega ette tehtud graafikud vajavad korrigeerimist.
Samas peavad nii töötaja kui tööandja täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt. Kui töötaja suudab tõendada, et lähtuvalt märtsikuus tehtud suve töögraafikule, on ta teinud kulutusi ja nüüd kannab ta graafiku muudatuse tõttu näiteks ettemakstud reisipaketi tõttu kahju, peab tööandja sellega arvestama. Siin võib tugineda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele (VÕS § 5 ja § 6).
Nn palgata puhkust antakse poolte kokkuleppel ja seadus siin kellegi eelisõigust ette ei näe.
Suveplaanide täitumist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas arvestada tööaja pikkust, kui töötaja elab Tartus, kuid müügikohtumise peab tegema näiteks Pärnus?05.06.2013

Töötaja tegeleb müügitööga: kuidas arvestada tööaja pikkust. Lepingujärgselt on tööpäev 8 tundi + lõuna 1 tund. Kuidas arvestada tööaja pikkkust, kui töötaja elab Tartus ja peab oma esimese kohtumise tegemas Pärnus.
Eesti on jagatud 3 piirkonnaks, kas tööandja peab arvestama kilomeetreid jms piirkonna suurusel.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Täpseks vastamiseks peaksin nägema Teiega sõlmitud töölepingut. Terve mõistus ütleb, et eristada tuleb töökohta, kus harilikult tööd tehakse (kus on kontor) ja tööpiirkonda, mida teenindatakse. Tööaja arvestus peaks algama hetkest, mil töötaja oma harilikust töökohast hakkab sõitma Pärnusse ja lõpeb siis, kui töötaja on jõudnud tagasi oma harilikku töö tegemise kohta. Ebamõistlik on eeldada, et Tartus elava tööaeg algaks igal päeval alles siis, kui ta jõuab kas Pärnusse, Valka või Viljandisse.
Õiglast tööaja arvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas saan midagi ette võtta, kui töökonkursi tulemused on juba enne selle välja kuulutamist otsustatud?05.06.2013

Tere!
Kas ma saan midagi ette võtta, kui on selgunud, et konkursi tulemused on juba enne selle välja kuulutamist otsustatud ning inimesele koht lubatud. Tema sobivus aga ei vasta olulisel määral kuulutuses esitatud nõuetele. Kuidas on võimalik tööle konkureerijal kindel olla, et komisjon teeb oma tööd lähtudes kandideeritavate CV-st? Tänan!

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud töötasu nõue (3 aastat) ja töölepingu ülesütlemine (30 kalendripäeva). Selleks peaksite aga esitama töövaidlusorganile oma nõuet kinnitavad tõendid, mis võib üsna raskeks osutuda, sest lähtudes Isikuandmete kaitse seadusest on küsitav, kas Teil võimaldatakse tutvuda konkurentide CV-dega.
Töölepingu seadus ei reguleeri järelvalve korraldamist töötajate tööle võtmisel.
Ausaid konkursse soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus tagada töötajale koht, kus saab käia tasuta tualetis?04.06.2013

Tere!
Kas tööandjal on kohustus tagada töötajale koht, kus saab käia tasuta tualetis? Hetkel oleme sunnitud käima lähedalasuvas kohvikus ning selle eest maksma.

Tänan!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 9 lõige 4 kohaselt peavad võimalusel olema naistele ja meestele eraldi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesemisruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada.

Kui tööandja ei pea vajalikuks täita elementaarseid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, soovitan pöörduda kohaliku tööinspektori poole, kelle pädevuses on tööandjaid selles valdkonnas kontrollida ning tarvitusele võtta meetmeid, mis aitavad olukorda parandada. Piirkonna tööinspektori kontaktid leiate allolevalt lingilt: http://www.ti.ee/index.php?page=120&

Tugevat tervist ja julget pealehakkamist!

Merike Michelson
www.metiabi.eu