Tööõigus
Küsimus: Kuidas lõpetada töösuhe kinnipidamisasutuses viibiva töötajaga?11.09.2013
Tere,
firma töötaja on toime pannud kuriteo ja viibib kinnipidamisasutuses. Kuidas oleks õige lõpetada temaga töösuhe?
Lugupidamisega
firma töötaja on toime pannud kuriteo ja viibib kinnipidamisasutuses. Kuidas oleks õige lõpetada temaga töösuhe?
Lugupidamisega
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 88 lg 1 annab tööandjale võimaluse lõpetada tööleping töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 annab loetelu 8-st erinevast põhjusest, mis võivad olla mõjuvaks põhjuseks. Seaduse sõnastus loetelu ees "eelkõige kui..." viitab sellele, et tegemist on lahtise loeteluga ja nimetatud 8 põhjust ei ole ainsad, mille alusel tööandja võib töötajaga töölepingu viimasest tuleneval põhjusel üles öelda. Oluline on mõjuva põhjuse olemasolu, mille alusel ei saa eeldada töösuhte jätkamist.
Seetõttu lõpetaksin töösuhte TLS § 88 lg 1 alusel, konkreetsele alapunktile viitamata, tuues välja põhjendusena töötaja viibimise kinnipidamisasutuses ja sellest tulenevalt võimatuse jätkata töösuhet. Juhin tähelepanu, et töösuhet ei tohi lõpetada tagasiulatuva kuupäevaga. Selleks, et vältida töötajale põhjendamata töötasu maksmist aja eest, mil ta tema enda isikust tuleneval põhjusel (vahi all viibimine) ei teinud tööd, tuleks vormistada ettevõttesisene dokument selle aja eest töötasu maksmata jätmise kohta.
Korrektset töösuhte lõpetamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas peab maksma rootsi miinimumpalka, kui eesti firma rendib tööjõudu ja töö käib rootsis?11.09.2013
Tere.
Kui Eesti firma rendib tööjõudu Rootsi ettevõttele aga lepingus on kirjas, et töötaja töötab Tallinnas, kuigi töötab enamuse ajast Rootsis (üle 183 päeva aastas), siis kas tööandja on kohustatud maksma töölisele Rootsis kollektiivlepingutega reguleeritud miinimum palka?
Kui Eesti firma rendib tööjõudu Rootsi ettevõttele aga lepingus on kirjas, et töötaja töötab Tallinnas, kuigi töötab enamuse ajast Rootsis (üle 183 päeva aastas), siis kas tööandja on kohustatud maksma töölisele Rootsis kollektiivlepingutega reguleeritud miinimum palka?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kui viibite ja töötate üle 183 päeva Rootsis, siis minu arusaamise järgi olete muutunud Rootsi residendiks koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Lähetatud töötajatele annab Rootsis nõu Töökeskkonna Amet (Arbetsmiljöverket): +46 (0)10 730 90 00, arbetsmiljoverket@av.se .
Täiendavalt saate Rootsi töötingimuste kohta lugeda siit: http://www.av.se/languages/eesti/ .
Õiglaseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui kaua järjest võib pausideta töötada?08.09.2013
Tere
Kui kaua tohib maksimaalselt kesta üks tööpäev? Töötan ühes väikses kiirtoidu kohas, kus graafikus on kirjas, et tööandja võimaldab iga 6h jooksul 30 min puhkuse töö ajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14h. Ja et kui mitu päeva järjest võib selliseid vahetusi teha? Meil keskelt läbi kolm päeva järjes, siis saab päeva puhata ja öises vahetuses tööl.
Kui kaua tohib maksimaalselt kesta üks tööpäev? Töötan ühes väikses kiirtoidu kohas, kus graafikus on kirjas, et tööandja võimaldab iga 6h jooksul 30 min puhkuse töö ajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14h. Ja et kui mitu päeva järjest võib selliseid vahetusi teha? Meil keskelt läbi kolm päeva järjes, siis saab päeva puhata ja öises vahetuses tööl.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Samas paragrahvis järgnevates lõigetes on sätestatud teatud erandid, millise töökoha puhul võib teha pikemaid tööpäevi, kuid toitlustusteenused sinna alla ei kuulu. Seega ei tohi töötaja tööpäev kesta üle 13 tunni!
Seega, maksimaalne vahetuse pikkus võib Teil olla 13 tundi ning TLS § 47 lõike 2 alusel peate nii pika tööpäeva jooksul saama vähemalt 60 minutit vaheaega. Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, tühine.
TLS § 51 lg 5 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. Ehk olukorras, kui töötaja töötab 13 tundi järjest, peab vahetult järgnev (igapäevane) puhkeaeg olema vähemalt 13 tundi.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas see on seaduslik, et töötada ühes firmas ja aeg-ajalt asendada omanikku tema teise firma kaupluses?06.09.2013
Tere. Minu abikaasa töötab täiskohaga ühes väikefirmas raamatupidajana. Töökoht asub ühe kaupluse ruumides. Kauplus kuulub aga teisele firmale, ehkki firmade omanik on üks see sama isik.
Abikaasa istub arvuti taga ja teeb oma tööd. Sellele tööle kulub tal umbes tund-kaks tööpäevas.
Kuna kaupluseomanik (firmaomanik), kes ise poes toimetab, käib tihti poest ära, siis sel ajal asendab teda minu naine. Teenindab kliente ja müüb kaupa. Ega abikaasal selle vastu otseselt midagi pole. Ostjaid ei käi just ülearu ja vaba aega jääb tal tööpäeva jooksul, mis on 8 tundi, ülegi.
Tahaks teada, kas see on seaduspärane? Et töötab just kui kahes firmas, aga palka saab ühest firmast. Kord sai seda omaniku käest küsitud ja ta ütles, et kui ei sobi, siis ta peab inimese koondama ja hakkama raamatupidamisteenust sisse ostma. Pidi odavam tulema. Et tänu sellele saabki inimest pidada, et see aitab müüja tööd ka teha.
Töökohast loobuda abikaasa aga ei tahaks.
Abikaasa istub arvuti taga ja teeb oma tööd. Sellele tööle kulub tal umbes tund-kaks tööpäevas.
Kuna kaupluseomanik (firmaomanik), kes ise poes toimetab, käib tihti poest ära, siis sel ajal asendab teda minu naine. Teenindab kliente ja müüb kaupa. Ega abikaasal selle vastu otseselt midagi pole. Ostjaid ei käi just ülearu ja vaba aega jääb tal tööpäeva jooksul, mis on 8 tundi, ülegi.
Tahaks teada, kas see on seaduspärane? Et töötab just kui kahes firmas, aga palka saab ühest firmast. Kord sai seda omaniku käest küsitud ja ta ütles, et kui ei sobi, siis ta peab inimese koondama ja hakkama raamatupidamisteenust sisse ostma. Pidi odavam tulema. Et tänu sellele saabki inimest pidada, et see aitab müüja tööd ka teha.
Töökohast loobuda abikaasa aga ei tahaks.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Vastavalt töölepingu seaduse § 17 lg-le 1 peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kui Teie abikaasal on sõlmitud tööleping raamatupidamisteenuste osutamiseks, siis sellega peakski tema töö piirduma. Lähtudes sama paragrahvi kolmandast lõikest, ei pea täitma töötaja tööandja poolt antud korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega.
Seega, lihtsalt sellepärast kui töötaja rakendab temale seadusega ettenähtud õigust ning ei ole nõus tegema tööd, mis ei ole töölepingus ettenähtud, ei saa tööandja teda koondada. Kui on saavutatud kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, siis on selline tegevus seaduslik. Käesoleval juhul on tööandja palunud töötajal täita korraldusi, mis tema tööülesannete hulka ei kuulu ning töötaja on sellega nõus olnud, st poolte vahel on saavutatud kokkulepe. See aga ei tähenda, et töötaja ei võiks nõuda tasu selle lisatöö eest, mis ta teeb või lisaülesannete täitmise eest tasu osas kokkuleppele mittejõudmisel, edaspidi keelduda vastavate tööülesannete täitmisest.
Samas juhul, kui Teie abikaasat nii raamatupidaja kui ka müüja ülesannete täitmine ning selle eest saadava töötasu suurus ei häiri, siis pole tal keelatud sellise tegevuse jätkamine.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kui palju on kolmandas kvartalis mul normtunde, kui sinna langes ka 14 päeva puhkust?03.09.2013
Tere
Sooviksin teada kui palju pean III kvartalis (juuli, august, september) normtunde kokku tegema, kui sinna langes ka minu korraline puhkus 14 päeva (26.07-08.08.13). Puhkuse aja sisse jäi graafikujärgseid tööpäevi 8 (juulis 4 ja augustis 4 tööpäeva).
Töötan summeeritud tööaja arvestusega.
Ette tänades
Sooviksin teada kui palju pean III kvartalis (juuli, august, september) normtunde kokku tegema, kui sinna langes ka minu korraline puhkus 14 päeva (26.07-08.08.13). Puhkuse aja sisse jäi graafikujärgseid tööpäevi 8 (juulis 4 ja augustis 4 tööpäeva).
Töötan summeeritud tööaja arvestusega.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Eeldusel, et töötate täiskoormusega, tuleb lugeda kokku kõik arvestusperioodi tööpäevad E-R, jättes välja riiklikud pühad (antud juhul 20.august) ja puhkuse aeg, ning korrutada saadud tööpäevade arv 8-ga.
Teie juhtumi puhul:
Juuli- 19 tööpäeva x 8 t= 152 tundi,
August- 15 tööpäeva x 8 t= 120 tundi,
September- 21 tööpäeva x 8 t= 168 tundi.
Kokku arvestusperioodi tööajanorm: 440 tundi.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kumb arvutus on õige, kas kaks või kolm kalendripäeva puhkust?19.08.2013
Esitan konkreetse olukorra; tähtajaline TL sõlmiti 25.06-31.07.13.a.
Puhkuse kompensatsiooni arvutusega tekkis vaidlus, kas kaks kalendripäeva või kolm. Mis valemi alusel saadakse kolm kalendripäeva? Kas see on tõesti nii?
Aitäh selgituse eest.
Puhkuse kompensatsiooni arvutusega tekkis vaidlus, kas kaks kalendripäeva või kolm. Mis valemi alusel saadakse kolm kalendripäeva? Kas see on tõesti nii?
Aitäh selgituse eest.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Alates 1.01.2012 tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega.
Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva.
Töötatud päevi perioodil 25.06-31.07.2013 on 37.
Arvestuse käik: 28/365*37 =2,83
Vastus: nimetatud perioodi eest on väljateenitud põhipuhkust kolm päeva.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuselt naastes mängib minu jaoks mingit rolli ka vahepealne ettevõtte nime ja omanike muutus?17.08.2013
Tere,
olen hetkel 2,5-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Poole aasta pärast oleks siis aeg tööle tagasi minna. Praeguseks on selgunud, et ettevõte on vahetanud nime ja omanikku. Tegevusala ja reg. nr on samad. Minule pole keegi sellisest muudatusest teada andnud. Kas oleks pidanud? Mis variandid minu tööle mineku või töösuhte lõppemisega võivad olla? Millised on minu õigused? Kas mõttekam (kasulikum) oleks enne lapsehoolduspuhkuse lõppu selgus majja tuua?
Ette tänades,
olen hetkel 2,5-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Poole aasta pärast oleks siis aeg tööle tagasi minna. Praeguseks on selgunud, et ettevõte on vahetanud nime ja omanikku. Tegevusala ja reg. nr on samad. Minule pole keegi sellisest muudatusest teada andnud. Kas oleks pidanud? Mis variandid minu tööle mineku või töösuhte lõppemisega võivad olla? Millised on minu õigused? Kas mõttekam (kasulikum) oleks enne lapsehoolduspuhkuse lõppu selgus majja tuua?
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lg 1).
Töölepinguseadus § 113 lõige 1 kohustab ettevõtte üleandjat ja omanikku esitama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis töötajatele aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev;
2) ettevõtte ülemineku põhjused;
3) ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele;
4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
Edastatud infost selgub, et Teile sellist informatsiooni jagatud ei ole, seega on olukord järgmine:
1) lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat ei saa koondada, samuti töösuhet lõpetada töölepingu ülesütlemise teel (v.a. ettevõtte tegevuse lõpetamisel);
2) Teil on õigus samale ametikohale ja töötingimustele (tööaeg, töötasu jms..), millelt jäite lapsehoolduspuhkusele;
3) juhul, kui tööandjal puudub võimalus pakkuda endist ametikohta samade tingimustega, on ta kohustatud pakkuma Teile teist ametikohta;
4) kui pakutav ametikoht ei osutu vastuvõetavaks, on tööandjal võimalus tööleping üles öelda ametikoha koondamise tõttu.
Muretut LHP lõppu ja kestvat töösuhet soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peaks graafikujärgse töö tagama kohe alates puhkuse lõppemise päevast?15.08.2013
Tere!
Selline küsimus, et korraline puhkus lõpeb 16.aug, kuid graafikusse pandud alles 22. aug, seoses millega ei tööta ettenähtud normtundegi täis. Samuti on siis graafikus ka rohkem kui 40 tundi, mis saavutatud 12-tunniste tööpäevadega.
Kas tööandja peaks tagama töö siiski alates puhkuse lõppemise päevast ning mida ette võtta, et graafik ei ületaks 40 tunnist töönädalat?
Selline küsimus, et korraline puhkus lõpeb 16.aug, kuid graafikusse pandud alles 22. aug, seoses millega ei tööta ettenähtud normtundegi täis. Samuti on siis graafikus ka rohkem kui 40 tundi, mis saavutatud 12-tunniste tööpäevadega.
Kas tööandja peaks tagama töö siiski alates puhkuse lõppemise päevast ning mida ette võtta, et graafik ei ületaks 40 tunnist töönädalat?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kuna töötate graafiku alusel, siis eeldan, et Teile kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust. Minu vastus lähtub sellest eeldusest.
Summeeritud tööaja arvestuse korral ei ole töötajal kohustust igal kuul normtunde täpselt täis töötada. Selles ongi summeeritud tööaja arvestuse mõte, et töökoormus ei jaotu iganädalaselt ja igakuiselt ühtlaselt. Mõni kuu võib töötunde tulla üle normi, teine kuu alla normi. Arvestusperioodi kõikide kuude tööaja norm tuleb täita arvestusperioodi lõpuks, kus ületunnid lähevad hüvitamisele, alatunnid aga tuleb tööandjal keskmise tasu arvestusega välja maksta (alus: TLS § 35).
Mitmele töötajale graafiku koostamine selliselt, et kõik saaksid arvestusperioodi lõpuks oma ettenähtud tööajanormi täis töötatud ja kõikide töötajate erisoovid saaksid täidetud, võib tööandjale olla paras väljakutse. Graafiku koostamisel peab tööandja lähtuma eelkõige töö korralduse huvidest, töötajate tööaja normi täitmisest, mitte töö tagamisest esimesel puhkusejärgsel päeval.
Samas peab tööandja graafiku koostamisel tagama töötajale igapäevase puhkeaja (11 tundi 24 tunnise ajavahemiku sees) ja iganädalase puhkeaja (36 tundi 7 päevase ajavahemiku sees). Aluseks TLS § 51 ja § 52.
Soovin Teile pikendatud puhkuse nautimist.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju tuleb tööajast maha arvata kui selle ajal on üks 30-minutiline ja kaks 15-minutilist pausi?13.08.2013
Kui mul algab töö 9.45 ja lõpeb 21.14 ning selle sees on 3 pausi (üks 30-minutiline ja kaks 15-minutilist), kas siis tuleb mu tööajast välja arvestada vaid pool tundi või tund aega puhkeaega?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Tööpäevasisene vaheaeg loetakse tööajaks juhul, kui töö iseloom tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul loob tööandja töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Eespool öeldut ning olukorra väga üldist kirjeldust arvestades, tuleb küsimusele vastata, et tööajast tuleb maha arvestada 60 minutit, so 30+15+15.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas see on õige, et pean kassa puudujäägi ise sularahas kinni maksma?11.08.2013
Töötades kassas siis juhtub ikka, et vahest on õhtul puudujääk. Mõnikord juhtub, et kuus lausa mitukümmend eurot. Töölepingus ei ole kuskil kirjas, et pean puudujäägi kinni maksma. Ning tööandja ei pea seda ka töötasust kinni. Vaid pean (ka teised töötajad) sularahas allkirja vastu ise need puudujäägid kinni maksma. Loomulikult ütles tööandja suuliselt, et pean puudujäägi kinni maksma. Kas tööandja võib seda nõuda või selleks peab olema mingi leping? Ehk piisab sellestki, kui oma allkirja alla panen?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Loodan, et leiate vastuse juba samal teemal esitatud küsimuse vastusest, mida saate lugeda alljärgnevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/5998/kas-saab-nouda-1.html
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu