Tööõigus
Küsimus: Kas müüja saab lisaks töötada veel 0,5 kohaga koristajana aga lisaks 0,5 kohta müüjana ei tohi?24.09.2013
Töötan täiskohaga koristajana, üks koristaja vormistati tööle 0,5 kohaga, samas soovisin vabanenud kohal lisatööd teha, oleksin tööl siis 1,5 kohaga samas asutuses, öeldi, et samas asutuses samal ametikohal ei ole see lubatud, küll aga võin töötada täiskohaga koristajana teises asutuses. Kui aga täiskohaga töötav müüja teeb selle 0,5 koristaja tööd lisaks, on lubatud ja koristaja võib töötada lisaks ka müüjana 0,5 kohta, on ka lubatud. Ehk selgitate kuidas nii, kuidas on selline asi seadusega reguleeritud.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei keela erineva koormusega lisatöö tegemist, kui see jääb täistööaja piiridesse, mis on 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1).
Sellega on tööandjale seatud selged piirid, kus põhjendus ei seisne erinevates ametites.
Õiget töökoormust ning töö- ja puhkeaja kasutust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas katseajal töölepingu lõpetamisel peab tööandja maksma lõpparve samal päeval või on õigus venitada 15 päeva?19.09.2013
Esitasina avalduse töölepingu lõpetamiseks (omal soovil) enne katseaja lõppemist. Tööandja kirjutas töölepingule, et tööleping lõpetatud samast päevast (minu poolse avalduse esitamise päeval). Kas tööandja peab maksma lõpparve ja saamata jäänud puhkusekompensatsiooni samal päeval või on tal õigus venitada 15 päeva?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Katseajal töölepingu ülesütlemisel peavad töölepingu seaduse § 96 kohaselt nii töötaja kui ka tööandja ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul kuni selle viimase päevani.
TLS § 100 lg 5 eesmärk on maksta hüvitist ulatuses, mida töötaja etteteatamistähtaja järgimisel ehk edasi töötades oleks saanud. Vähem etteteatatud päevi, mille eest hüvitist makstakse, loetakse etteulatuvalt päevani, mis oleks seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja järgimisel saabunud.
Töölepinguseaduse § 84 kohaselt muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisel. Sellest tulenevalt peaks töösuhte lõpp aset leidma etteteatamistähtaja möödumisel.
Korrektseid töösuhteid edaspidiseks
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus 8 kuud pärast töölepingu muutmist erakorraliselt leping üles öelda, kuna soodustused kadusid?18.09.2013
Minu TL oli punkt, et palk tõuseb seoses tarbijahinna indeksi tõusuga. 2010 ja 2012 aastal seda ei tehtud. Veel oli punkt, tasuline lisapuhkus 7 päeva. 2012 aastal seda ei antud. Jaanuar 2013 muudeti TL ja neid punkte enam ei olnud TL. Kas mul on õigus TL erakorraliselt üles öelda? Möödunud on 8 kuud. Kas on kompensatsiooni võimalus? Tänades.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud töötasu nõue, mida saab esitada 3 aastat tagantjärele ja töölepingu ülesütlemise vaidlustamine, mida saab teha 30 kalendripäeva jooksul. Silmas tuleb pidada ka seda, et harilikult arvestab töövaidluskomisjon või kohus ka seda, kas töötaja on omalt poolt esimese nelja kuu jooksul midagi ette võtnud, et muutunud töötingimusi vaidlustada. Praktikas on ette tulnud, et töövaidluskomisjon või kohus loeb ka töötasu vähendamise õiguspäraseks ja töölepingu poolte faktilise käitumise tõttu muudetuks, kui töötaja ei ole töötasu vähendamisele esimese nelja kuu jooksul kuidagi (nt e-kiri tööandjale) reageerinud.
Eeltoodu valguses tundub, et olete oma senise tegevusetuse tõttu kaotanud oma seaduses ettenähtud võimalused. Lõpliku hinnangu saaksime anda siiski juhul, kui tulete konsultatsioonile ja oleme kaalunud kõiki asjaolusid.
Õigeaegset reageeringut tulevikus soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölt lahkumisel pean osa puhkusetasu tagasi maksma kui 1,5 aasta jooksul olen puhanud 28+14 päeva?16.09.2013
Asusin praegusesse töökohta tööle 02.05.2012. Plaanis on lahkuda 25.11.2013, seega olen praeguses kohas rohkem kui 1,5 aastat. Olen puhkust saanud selle aja jooksul 28+14 päeva. Kas tööandjal on õigus puhkusetasu tagasi nõuda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vaadeldava perioodi iga kalendripäev annab Teile 28-päevase puhkuse korral õiguse saada 28/ 365= 0,0767 päeva puhkust. Teie poolt vaadeldaval perioodil teenisite 2012.a. välja 225 kalendripäeva x 0,0767= 17,257 päeva puhkust ja 2013.a 329 kalendripäeva x 0,0767= 25,234 päeva puhkust, kokku 17,257 + 25,234= 42,491 puhkusepäeva.
Tööandja on Teile vaadeldaval perioodil andnud puhkust 42 päeva, seega minu arvutuse järgi puudub tööandjal alus puhkusetasu tagasi nõudmiseks.
Arvutus kehtib tingimusel, et Te ei ole saanud sel ajal tasustamata puhkust, viibinud LHP-l või esindanud seaduses ettenähtud alusel teisi töötajaid.
Õiglast ja valutut töösuhte lõppu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas riigiasutus saab asendustöötajale pakkuda püsikohta või peab ikkagi konkursi korraldama?16.09.2013
Tere, töötan riigiasutuses juba üle 3 aasta, aga olen lapsehooldusel oleva ametniku asendaja.
Kogu selle tööl olemise ajal on räägitud, et kui on võimalus, siis pakutakse mulle püsikohta, et ollakse minu tööga rahul jne. Nüüd tuleb see ametnik tööle tagasi, keda asendan ja otsustati, et moodustatakse ka uus töökoht, mis isegi sobib ka mulle, kuid öeldi, et kindlasti vaja avalik konkurss teha ja mina kindlasti peaksin kandideerima, et seadus nõuab seda, et konkurss kuulutatakse välja.
Kas see on ka nii või peaksid nad ikka enne asendajatele (mitte siis ainult minule) pakkuma seda töökohta?
Kogu selle tööl olemise ajal on räägitud, et kui on võimalus, siis pakutakse mulle püsikohta, et ollakse minu tööga rahul jne. Nüüd tuleb see ametnik tööle tagasi, keda asendan ja otsustati, et moodustatakse ka uus töökoht, mis isegi sobib ka mulle, kuid öeldi, et kindlasti vaja avalik konkurss teha ja mina kindlasti peaksin kandideerima, et seadus nõuab seda, et konkurss kuulutatakse välja.
Kas see on ka nii või peaksid nad ikka enne asendajatele (mitte siis ainult minule) pakkuma seda töökohta?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ammendava vastuse andmiseks on Teie küsimuses kahjuks liiga vähe algandmeid. Nii ei tule sealt näiteks välja, kas loodava ametikoha täitmiseks sõlmitakse tööleping või on tegemist avaliku teenistuse ametikohaga. Isegi, kui tegemist on avaliku teenistuse ametikohaga, võib teatud juhtudel olla avaliku konkursi korraldamine ainult soovituslik.
Saan Teile anda viite VV määrusele "Ametnike värbamise ja valiku kord": https://www.riigiteataja.ee/akt/121122012036
ja Avalik teenistuse seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001?leiaKehtiv , kus soovitan tähelepanu pöörata ATS § 10 lg 4.
Loodetavasti leiate neid kahte dokumenti uurides vastuse oma küsimustele.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas käib tööajast arstil käimise ja ületundide tasarvestus?16.09.2013
Töötan E-R 8.00-16.30. Tööajaarvestus käib ühe kuu kaupa. Käisin 6. augustil lapsega teises linnas arstil. Selleks kulus tööajast 4 tundi. Väljapool minu tööaega see arst vastu ei võta. Esitasin ka tööandjale tõendi, kus arstil viibimise kuupäev ja kellaaeg peal. Augustis oli lisaks üks laupäev tööpäev (8 tundi). Tööandja maksis mulle 168 normtundi ja 4 ületundi. Ise arvasin, et tööandja maksab ikka arstil käigu 4 tundi ka kinni, ehk siis 168 normtundi ja 8 ületundi. Kas ongi nii, et kui ma käin arstil ja kuu jooksul peaksin ületunde tegema, siis need arvestatakse tasa?
Olen varasemalt ka käinud tööajast arstil. Näiteks aprillis 3 tundi. Ületunde aprillis ei tulnud teha. Välja maksti kogu kuu normtunnid 176 tundi, ehkki mina käisin tööl 173 tundi ja 3 tundi arstil.
Ületunde olen teinud vaid siis, kui seda saab teha laupäeval, sest laps on väike ja käib lasteaias. Nädala sees ei saa vanaema teda hoida, kuna käib ise tööl ning elab teises kohas.
Olen varasemalt ka käinud tööajast arstil. Näiteks aprillis 3 tundi. Ületunde aprillis ei tulnud teha. Välja maksti kogu kuu normtunnid 176 tundi, ehkki mina käisin tööl 173 tundi ja 3 tundi arstil.
Ületunde olen teinud vaid siis, kui seda saab teha laupäeval, sest laps on väike ja käib lasteaias. Nädala sees ei saa vanaema teda hoida, kuna käib ise tööl ning elab teises kohas.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 42 määrab, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.
TLS § 38 omakorda sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Teie küsimuse põhjal eeldan (eelmine arstil käimine 3 tundi aprillis), et töölt ära küsimine oma isiklike asjade ajamiseks ei ole Teie puhul mitte normiks vaid pigem erandjuhtum.
Võttes teiseks eelduseks, et kõnealusel juhtumil kulus teises linnas arstil käimiseks sõiduaeg + arsti visiidil oleku aeg ja muid kõrvaltegevusi Te ei teinud, pean seda mõistlikuks ajaks, mida tööandja on kohustatud Teile andma, selle eest keskmist tasu makstes.
Arvestades aprillikuist kogemust, kus tööandja maksis Teile arstil käidud mõistliku aja eest keskmist tasu ja seekord ette hoiatamata jättis selle maksmata, ei saa seda pidada tööandja poolt heauskseks käitumiseks.
Ülaltoodust lähtudes peaks tööandja minu hinnangul maksma Teile teises linnas arstil käigu eest keskmist tasu ja hüvitama laupäevasel päeval tehtud ületunnid täies ulatuses.
Olukord võib mõneti erinev olla, kui tööandjal on olemas ja Teile tutvustatud töökorralduse reegleid/ töö sisekorra eeskirju, kus vaba aja andmise ja hüvitamise kord TLS § 38 ja TLS § 42 alusel on tema poolt määratud. Siis tuleks esmalt hinnata, kas seal on mõistlikult ja tasakaalustatult arvestatud nii töötaja kui tööandja huvidega.
Mõistlikkus antud juhul tähendaks seda, et kas arstil on võimalik käia töövälisel ajal ja samuti, kas tegemist on erakorralise üksikjuhtumiga või ette teada sagedaste kordustoimingutega. Viimasel juhul tuleks tööandjaga leida kokkulepe, mis ei paneks Teie isiku tõttu tööandjale peale põhjendamatult suurt koormust.
Teile õiglast kohtlemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on seaduslik, et kohvikus töötades peetakse palgast kinni purunenud nõude kulu?13.09.2013
Tervist,
Selline mure, et minu töötasust on kinni peetud minule teatamata mingi suvaline summa inventari lõhkumise eest. Olgu öeldud, et kinnipeetud on kõigilt töötajatelt (tegu on kohvikuga ja inventariks on nõud, mida paratamatult mingi kogus hävib mitte, et keegi oleks pahatahtlikult midagi hävitanud).
Minu töölepingus on punkt: Töötaja kannab täielikult materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste osas.
Kas selline tegevus võiks olla seaduslik?
Selline mure, et minu töötasust on kinni peetud minule teatamata mingi suvaline summa inventari lõhkumise eest. Olgu öeldud, et kinnipeetud on kõigilt töötajatelt (tegu on kohvikuga ja inventariks on nõud, mida paratamatult mingi kogus hävib mitte, et keegi oleks pahatahtlikult midagi hävitanud).
Minu töölepingus on punkt: Töötaja kannab täielikult materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste osas.
Kas selline tegevus võiks olla seaduslik?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Olukorras, kus varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud pole, sõltub purunenud nõude hüvitamise kohustus nõude purunemise asjaoludest. Kui nõud on purustatud tahtlikult, siis tuleb hüvitada kogu sellega tekkinud kahju. Kui aga tegemist pole tahtliku kahju tekitamisega, siis vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
Väga oluline on aga rõhutada, et hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kuna kohvikus on nõude purunemine ilmselt sagedane, siis puudub just viimati rõhutatud põhimõttest tulenevalt tööandjal suure tõenäosusega õigus purunenud nõude eest kahjutasu nõuda.
Kindlasti on aga tööandjal keelatud töötasust summade omaalgatuslik kinnipidamine. Tegemist on tasaarvestusega, kuid TLS § 78 kohaselt on tööandja kohtuväliselt võimalik oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada üksnes töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Siinkohal on oluline rõhutada, et enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine.
Seega peab tööandja esmalt esitama töötaja vastu kahjunõude ja kui töötaja seda aktsepteerib ning annab nõusoleku kahju töötasust kinni pidada, siis tekib tööandjal õigus töötasu vähendada. Kui aga töötaja sellega ei nõustu, peab tööandja pöörduma kohtu või töövaidluskomisjoni poole, et töötajalt kahjutasu välja mõistetaks.
Käesoleval juhul on tööandja suure tõenäosusega õigusvastaselt jätnud Teile osa töötasust maksmata, mistõttu Teil on tekkinud tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-postiaadressil info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas ma võiksin anda oma käsitööd muuseumi (kus ka ise töötan) müügiletti müüki, et see ei oleks korruptsioon?13.09.2013
Tere!
Töötan muuseumis klienditeenindajana. Meie muuseumis on käsitöö ja suveniiride müügilett, kus pean ka ise 1-2 päeva nädalas ostjaid teenindama. Olen ka ise käsitöö tegija, kuid oma kaupa ma muuseumi müügiletti müügile anda ei või, sest see olevat korruptsioon.
Olen ise 2000. aastast FIE (MTA ees võlgu ei ole) ja lisaks põllumajandusele on minu tegevusalaks ka käsitöö valmistamine ja jaemüük. Minu tehtud käsitööd müüakse kahes kaupluses, millest üks on 25 ja teine ca 130 km kaugusel.
Küsimused:
1. kas mina tohin muuseumi müügiletile omavalmistatud käsitööd müügile anda?
2. kui see hetkel on korruptsioon, siis mis ma saaksin teha, et oma käsitööd ka muuseumi müügiletti müügile anda tohiksin?
Tänan
Töötan muuseumis klienditeenindajana. Meie muuseumis on käsitöö ja suveniiride müügilett, kus pean ka ise 1-2 päeva nädalas ostjaid teenindama. Olen ka ise käsitöö tegija, kuid oma kaupa ma muuseumi müügiletti müügile anda ei või, sest see olevat korruptsioon.
Olen ise 2000. aastast FIE (MTA ees võlgu ei ole) ja lisaks põllumajandusele on minu tegevusalaks ka käsitöö valmistamine ja jaemüük. Minu tehtud käsitööd müüakse kahes kaupluses, millest üks on 25 ja teine ca 130 km kaugusel.
Küsimused:
1. kas mina tohin muuseumi müügiletile omavalmistatud käsitööd müügile anda?
2. kui see hetkel on korruptsioon, siis mis ma saaksin teha, et oma käsitööd ka muuseumi müügiletti müügile anda tohiksin?
Tänan
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kui aga Teid koheldakse teiste käsitöö valmistajatega võrdselt, siis on raske öelda, et seda ei tohiks lubada. Samas peaks see kindlasti toimuma kooskõlastatult muuseumi juhtkonnaga ja järgides muuseumis kehtestatud üldisi reegleid.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Mis on "mõistlik aeg", et ma teaksin oma töögraafikut ette?12.09.2013
Tere
Minul mure selline, millele ilmselt üsna raske lahendust leida. Töötan graafiku alusel, tööpäevad täiesti erineva pikkusega, jäädes ajavahemikku 08.00-04.00 (ei ole toitlustusasutus, kuigi ega see ei ole vist siinkohal oluline). Tööajad saan teada vahel alles paar päeva ette. Muidugi oleks kena, kui teaks enda töögraafikut kuu aega ette, aga minul on selline situatsioon, et ei tea tööaegu isegi nädal aega ette. Tihti on juhuseid, et saan ette teada vaid paar päeva. Mingeid oma plaane olemas olla ei saa ja see on väsitav. Nii on see kestnud väga kaua ja rääkimine ja meilide vahetamine tööandjaga tulemusi andnud ei ole. Tean, et seadus enam ei fikseeri tööaja etteteatamise aega, vaid on vist öeldud kuidagi nii, et mõistliku aja jooksul. Mis aga on mõistlik aeg, see on ju suhteline ja vaieldav. Minu küsimus ongi siin see, et kas on võimalik sellise asjaga minna töövaidluskomisjoni? Kuna tööandjaga vestlused tulemusi andnud ei ole ja probleem on tõsine, olen pidanud väga palju kordi ära jätma mulle väga olulisi asju, kuna tööpäeva pikkus teatati viimasel hetkel (näide siis ka: teadsin enne, et tööpäev kestab kuni 20.00, aga vaid kaks päeva enne teatati, et tööpäev kestab kuni 03.30)
Tõestusmaterjalist niipalju, et meil on "päevaleht", kus kõik toimuv on kellaajaliselt kirjas. Kui tööaeg muutub, tuuaksegi selle päeva kohta uus leht. Lehel on näha automaatselt kõik kuupäevad, millise kuupäeva kohta see leht on ja millisel kuupäeval on muudetud. Ehk siis nii, et ühe päeva kohta on mitu lehte - see, mis oli enne ja see, mis tekkis vaid paar päeva enne tööpäeva. On ka näha, kelle arvutist on välja prinditud, ehk siis ise ma seda teha ei saa ei kodus ega tööl. Ma ei tea, kas mul sellest kõigest ka kasu on ja kas seda probleemi on võimalik üldse lahendada. Kahju küll, kui ainus lahendus on töölt ära minek ja see polegi ju tegelikult lahendus - probleem jääb ju alles.
Minul mure selline, millele ilmselt üsna raske lahendust leida. Töötan graafiku alusel, tööpäevad täiesti erineva pikkusega, jäädes ajavahemikku 08.00-04.00 (ei ole toitlustusasutus, kuigi ega see ei ole vist siinkohal oluline). Tööajad saan teada vahel alles paar päeva ette. Muidugi oleks kena, kui teaks enda töögraafikut kuu aega ette, aga minul on selline situatsioon, et ei tea tööaegu isegi nädal aega ette. Tihti on juhuseid, et saan ette teada vaid paar päeva. Mingeid oma plaane olemas olla ei saa ja see on väsitav. Nii on see kestnud väga kaua ja rääkimine ja meilide vahetamine tööandjaga tulemusi andnud ei ole. Tean, et seadus enam ei fikseeri tööaja etteteatamise aega, vaid on vist öeldud kuidagi nii, et mõistliku aja jooksul. Mis aga on mõistlik aeg, see on ju suhteline ja vaieldav. Minu küsimus ongi siin see, et kas on võimalik sellise asjaga minna töövaidluskomisjoni? Kuna tööandjaga vestlused tulemusi andnud ei ole ja probleem on tõsine, olen pidanud väga palju kordi ära jätma mulle väga olulisi asju, kuna tööpäeva pikkus teatati viimasel hetkel (näide siis ka: teadsin enne, et tööpäev kestab kuni 20.00, aga vaid kaks päeva enne teatati, et tööpäev kestab kuni 03.30)
Tõestusmaterjalist niipalju, et meil on "päevaleht", kus kõik toimuv on kellaajaliselt kirjas. Kui tööaeg muutub, tuuaksegi selle päeva kohta uus leht. Lehel on näha automaatselt kõik kuupäevad, millise kuupäeva kohta see leht on ja millisel kuupäeval on muudetud. Ehk siis nii, et ühe päeva kohta on mitu lehte - see, mis oli enne ja see, mis tekkis vaid paar päeva enne tööpäeva. On ka näha, kelle arvutist on välja prinditud, ehk siis ise ma seda teha ei saa ei kodus ega tööl. Ma ei tea, kas mul sellest kõigest ka kasu on ja kas seda probleemi on võimalik üldse lahendada. Kahju küll, kui ainus lahendus on töölt ära minek ja see polegi ju tegelikult lahendus - probleem jääb ju alles.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Töötajal peab jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.
Seega peaks Teile tööandja poolt olema kindlaks tehtud tööajakava teatavaks tegemise tingimused st. mitu päeva peab muutustest ette teatama minimaalselt. Nagu Teie jutust võib järeldada, siis midagi sellist tööandja Teile teatanud ei ole.
Vanas töölepingu seaduses oli tööandja kohus muutustest ette teatada vähemalt 5 päeva. Hetkel kehtivas töölepingu seaduses tõepoolest pole sellist tähtaega sätestatud. Seega olekski tarvis saavutada tööandja ja töötaja vahel kokkulepe.
Kehtiva töölepingu seaduse kommentaarides on § 6 lg 6 kohta märgitud järgmist: Tööajakava teatavakstegemise tingimustena on käsitletav nii kohaldatav arvestusperiood, kui selles ei ole kokkulepitud, kui ka tööajakava koostamise periood (kas kogu arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi kohta) ja töötajale tööajakavast etteteatamise aeg enne arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi algust. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. Näiteks annab tööandja töötajale teada, et 4-kuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava 1 kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval. Tulenevalt töö iseloomust määrab tööandja tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Kuna olete proovinud tööandjaga sellel teemal vestelda, kuid see ei ole andnud tulemust, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole lahendamaks seda vaidlust.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust. Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.
Selleks tuleb esitada töövaidluskomisjonile avaldus kas elektrooniliselt või paberkandjal, kus tuleb välja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses tähendust. Oma ütlusi ja nõudeid peab põhjendama. Nagu Te küsimuses kirjutasite, on Teil olemas päevalehed, millega saate tõestada, kui vähe jäetakse aega tööajakavaga tutvumiseks ning e-mailid, mis olete saatnud tööandjale, kuid on jäänud vastamata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressilinfo@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas peaksin tõendama, et sain trauma töö juures?12.09.2013
Töötan ühes asutuses ja olen administraator/portjee. Turvameest meil ei ole ja korra tagamisega tuleb üksi hakkama saada. Vahel ikka juhtub igasuguseid asju. Nädalake tagasi läks aga nii, et oli tegemist ühe vägivaldse majja sattujaga ja sain käele tõsisema trauma. Nüüd olen haiguslehel ja on tekkinud probleemid. Kuna käes oli meeletu valu, võtsin erakorralise meditsiiniga ühendust kohe ja nemad fikseerisid asja kui töötrauma. Ka politseis on asi fikseeritud. Tööandja aga on mulle öelnud, et millega ma tõestan, et ma kuskil tänaval ei kakelnud. Tööl olin üksi ja kaameraid meil pole.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Asjaoludest nähtuvalt olete pöördunud koheselt erakorralise meditsiini osakonna poole ning kõnealune juhtum on fikseeritud tööõnnetusena, samuti on Teie poolt esitatust nähtuvalt fikseeritud juhtum politseiametniku poolt. Nimetatud asutuste dokumentidest peaks muuhulgas olema nähtav ka juhtumi toimumisaeg, trauma saamise koht ning sellega seonduvad asjaolud. Kui vastav juhtum toimus tööajal ning töökohas ja muuhulgas on see ka politseiametniku poolt fikseeritud, siis viimatinimetatud ametniku poolt asjaolude uurimisel koostatud dokumendist juhtumi tõendamiseks (ehk et trauma saadi töökohal ning tööajal) peaks piisama.
Juhul, kui tööandja väidab vastupidiselt ametnike poolt fikseeritule, et tegemist ei ole töökohustuste täitmisel saadud traumaga, tuleb vastavas osas tõendid otsida tööandjal.
Muuhulgas märgime, et tööõnnetusega seonduvat reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mistõttu peaks antud juhul ka nimetatud seaduses sätestatu poole vaatama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee