Tööõigus
Küsimus: Kas tööandja omavoliline väljamakstavate tööpäevade arvu kärpimine on aluseks leping erakorraliselt üles öelda?05.11.2013
Kas tööandja poolt omavoliline väljamakstavate tööpäevade arvu kärpimine on aluseks leping erakorraliselt üles öelda? Töö on lähetustega kuid töökoht asub lepingujärgselt Eestis. Loogiliselt peaks palgaarvestus algama sellest hetkest, mil alustan töökohast lähetusse minemist, aga tööandja ei arvestanud lähetusse minemise ja lähetusest tulemise päevi tööaja hulka, mida ta on teinud eelnevalt ega andnud oma kavatsusest seda teha ka eelnevalt teada. Lisaks avaldas tööandja sotsiaalvõrgustikus minu palgaandmeid, aga see juhtus aasta tagasi. Kas nüüd, aasta aega hiljem, on võimalik esitada pretensioon ja kahjunõue?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Töölepingu seadus loeb oluliseks rikkumiseks, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist, töölepingu tingimuste muutmist ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta. Seega, kui Teie töölepingus on sätestatud, et tasustamisele kuuluvad ka lähetusse mineku ja tuleku päev, siis on see alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingut erakorraliselt üles öeldes, tuleb täpselt ülesütlemist põhjendada.
TLS § 28 lg p 13 kohaselt ei tohi tööandja avaldada töötaja palgaandmeid ilma viimase nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta. Kaebus tuleks esitada mõistliku aja jooksul pärast sellest teada saamist. Kui seda ei tehta, loetakse tegevusetust nõusolekuks. Ilmselt tuleb asuda seisukohale, et üks aasta hiljem on mõistlik aeg möödunud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas on õiguslik säte, et palka saab vaid nende töötundide eest, mille eest saadetakse kliendile arve?05.11.2013
Kas on õiguslik selline tööleping, kus on sätestatud, et palka saab vaid nende töötundide eest, mille eest saadetakse kliendile arve? Nt ei ole tasustatud hanke pakkumiste tegemine, sest sellise töö eest võimalikule kliendile arvet ju ei saadeta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Selliste tingimustega tööleping sobib õiguslikult kütteperioodil tulehakatuseks.
Töölepingu seaduse § 1 algab nii: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Sellest lähtuvalt: kuna Teil on töölepinguline suhe, siis aja eest, millal allute tööandja juhtimisele ja kontrollile, peate ka tasu saama. Kui Teil on lepingusse kirjutatud tunnitasu, siis peate saama tasu vastavalt kuu normtundidele, mitte ainult arvete väljakirjutamise aja eest.
Loovale lähenemisele seaduspärase rakenduse leidmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui tööandja uuest aastast maksab arstil käimise korral üksnes kuni 16 tunni eest?04.11.2013
Tööandja töökorralduse reeglitesse lisanud muudatuse, kus vaba aja andmise ja hüvitamise kord TLS § 38 ja TLS § 42 alusel on tema poolt määratud nii, et maksimaalne tööajast vabaks saadavate tundide arv on 16 tundi aasta jooksul. Need on siis tunnid, mis tööandja ära lubab ja kinni maksab arstil käimise korral. Ülejäänud ärakäimised tuleb tasa töötada. Hakkab see muudatus kehtima järgmise aasta jaanuarist. Kas see on seaduslik?
Minul on 3 last ning ärakäimisi tuleb palju rohkem. Näiteks sel aastal on tulnud käia arsti juures 11 korda ühtekokku 30 tundi ja aasta pole veel läbi. Siiani on tööandja kõik arstil käimise tunnid kinni maksnud, miks ta ei peaks siis seda edaspidigi tegema?
Töö on 8-16.30. Võimaldatakse tunde ette ja järgi teha kell 6-8 ning 16.30-18. Aga minul käib üks laps lasteaias ning pean ta sinna viima ja sealt tooma ning seetõttu ei sobi mulle varem tööle minek ega ka õhtul kauem töötamine. Abikaasa töötab välismaal ning suuremad lapsed on alles algkoolis, nii et ma nendega lapsehoidmisel arvestada ei saa.
Minul on 3 last ning ärakäimisi tuleb palju rohkem. Näiteks sel aastal on tulnud käia arsti juures 11 korda ühtekokku 30 tundi ja aasta pole veel läbi. Siiani on tööandja kõik arstil käimise tunnid kinni maksnud, miks ta ei peaks siis seda edaspidigi tegema?
Töö on 8-16.30. Võimaldatakse tunde ette ja järgi teha kell 6-8 ning 16.30-18. Aga minul käib üks laps lasteaias ning pean ta sinna viima ja sealt tooma ning seetõttu ei sobi mulle varem tööle minek ega ka õhtul kauem töötamine. Abikaasa töötab välismaal ning suuremad lapsed on alles algkoolis, nii et ma nendega lapsehoidmisel arvestada ei saa.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Nimetatud sätete puhul on oluline mõistliku aja mõiste, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse üldtunnustatud põhimõtet, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.
TLS § 38 kasutamine on õigustatud juhtudel, kus töötaja ei saa tööd takistavat olukorda lahendada töövälisel ajal. Seega nii töötaja, kui ka tööandja peavad vaba aja nõudmisega või andmisega arvestama teise poole õigustatud huvisid. Nt on vaba aja nõudmine õigustatud olukorras, kus töötaja laps haigestub ning tekib kiire vajadus arsti visiidile. Olukorras, kus laps nt haigestub pikemaks ajaks, siis on loomulikult töötajal mõistlikum võtta haigusleht. Tööandja omalt poolt peab tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.
Eespool öeldut arvestades on tööandja vastav tööajakorralduse muudatus kõikide töötajate jaoks pigem seadusega vastuolus, kui kooskõlas olev. Mõistlikku aega tuleb igal konkreetsel juhul eraldi kindlaks määrata, arvestades eelkõige ka töötaja tervise või perekondlike kohustustega. Seega ei saa tööandja kindlaks määrata kõikide töötajate jaoks ainult ühte sobivat mõistlikku aega, igat konkreetset juhtumit arvestamata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kui palju on töötajal õigus pausidele 12-tunnise tööpäeva jooksul?04.11.2013
Meie töövahetuste pikkus on enamasti 12 tundi ja vahel tuleb ette isegi pikemaid tööpäevi. Tööandja väidab, et meil on õigus päeva jooksul ainult 30-minutilisele lõunapausile ja rohkem pause pidada ei tohi. Kuidas sellesse väitesse suhtuda? Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kui tegemist on 12-tunnise tööpäevaga, tuleb seaduse kohaselt tõepoolest töötajale ette näha üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Kui aga tegemist on pikema kui 12-tunnise tööpäevaga, siis tuleb töötajale vastava tööpäeva sees tagada kaks 30-minutilist vaheaega. Seejuures on oluline märkida, et tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas.
Samuti tuleb tööandjal arvestada, et tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) peab tööandja, suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul, võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas.
Täiendavalt peame vajalikuks Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et lähtuvalt TLS § 51 lg 1 on üldjuhul kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24-tunnise ajavahemiku juures vähem puhkeaega kui 11 tundi, tühine. Seega tööpäeva maksimaalne pikkus võib olla 13 tundi. Seadus näeb ette ka teatud erijuhud vastava puhkeaja piirangu kohaldamata jätmiseks, kuid ka sel juhul tuleb anda töötajale vahetult pärast töötamist täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas öötööle saab sundida inimesi, ilma neilt nõuolekut küsimata?04.11.2013
Tööandja tahab muuta töö korraldust. Seni on toiminud graafiku järgne töö, ühed töötavad öösel, teised päeval, inimesed on tööle tulles saanud valida, kumb neile sobib. Nüüd tahetakse kõik segamini lüüa, tekitades vahetused päevane 5.30-17.00 (enne 7.00-23 vahemikus) ja õhtune 17.00-4.00 (enne 22.00-7.00 vahemikus). Inimeste käest nõusolekut ei küsita, kord töötad päeval, kord õhtul. Kas öötööle saab sundida inimesi, ilma neilt nõuolekut küsimata? Kas ei peaks olema eraldi leping öötööle ja eraldi arvestus?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuigi tööaja korraldus on seaduse järgi tööandja poolt ühepoolselt määratav, peab tööandja oma kohustusi töötaja vastu täitma lojaalselt (TLS § 28 lg 1). Teie poolt kirjeldatud planeeritav muudatus riivab ilmselt ebaproportsionaalselt paljude töötajate elukorraldust ja sellistel tingimustel nad ei oleks ilmselt töölepingut sõlminud. Minu hinnangul on kavandatav muudatus hea usu ja mõistliku põhimõtte vastane Võlaõigusseaduse § 5 ja § 6 alusel. Kui tööandja siiski soovib muudatust läbi viia, siis minu hinnangul tekib nende töötajate osas, kes muudatusega ei nõustu, koondamissituatsioon vastavalt TLS § 89 lg 1.
Öötöö eest (kl 22-06) tuleb maksta 1,25-kordset tasu.
Kui tööandja siiski tahab teid sundida nõustuma ebaproportsionaalselt suure tööajakorralduse muudatusega, on põhjust pöörduda tööinspektori poole.
Olukorra positiivset lahendamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas pean kasutama kõigepealt 2013. aasta puhkust või võin esmalt ära kasutada eelmise aasta puhkepäevad?04.11.2013
Eelmisest aastast jäi kasutamata 7 päeva põhipuhkust. Saan aru, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, s.t. 2013 aasta lõpuks. Käesoleva aasta puhkust pole veel välja võtnud. Kas pean kõigepealt puhkama 2013 aasta puhkuse ja alles seejärel saan võtta välja eelmise aasta 7 päeva? Nii väidab meie personalijuht. Või saan puhkamist alustada siiski eelmise aasta võlaga, seejärel puhkan näiteks 21 päeva käesoleva aasta põhipuhkust ja 7 päeva jätan järgmisesse aastasse?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie asutuse personalijuhi väide on ebapädev. Kooskõlas TLS § 68 ja § 69, on Teil õigus 28 puhkusepäevale aastas, mis tuleb ära kasutada jooksval aastal. Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja sinna märkima nii põhipuhkuse kui kasutamata puhkuse. Juhul, kui siiski jääb mõni puhkuseosa kasutamata, viiakse see üle järgmisse aastasse. Arvestades, et puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul kalendriaasta lõppemisest, siis olukorra tekitamist, kus vana puhkuseosa ei võimaldata enne aegumist kasutada, tuleb lugeda pahatahtlikuks käitumiseks ja hea usu vastaseks.
Soovitan oma mittenõustumine kindlasti fikseerida kirjalikult, nt e-kirjaga, et hiljem asjaolusid tõendada. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, siis juhin tähelepanu Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6, mis määrab töösuhetest tulenevate nõuete esitamise aegumistähtajaks 4 kuud.
Vajadusel on võimalik allpool olevate kontaktide kaudu kokku leppida konsultatsiooni aeg.
Soovides väljateenitud puhkuse kasutamist:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda valmisolekut, et töövälisel ajal telefonile vastata ja probleeme lahendada?04.11.2013
Tere.
Töölepingus on kirjas, et tööaeg on 40 tundi nädalas. Ametijuhendis on lisatud punkt, kus on kirjas, et tööaeg on E-R 8:30-17:00 (mis kusjuures ei ole ka absoluutne fikseeritud aeg, suuliselt on öeldud, et võib tööle tulla hommikul 8-9 vahel, peaasi, et 8h täis tuleb), samuti vajadusel vastamine töötelefonile töövälisel ajal, et lahendada operatiivselt kauba transpordil tekkinud probleeme. Kas antud juhul peab olema see aeg tasustatud, omavahel on lepitud kokku, et valmisolek peab olema kuni kella 20:00-ni õhtul ning L-P 10:00 kuni 20:00. Hetkel saan öelda ka seda, et ametijuhendis toodud põhjus (et lahendada operatiivselt kauba transpordil tekkinud probleeme) ei ole see, miks peab väljaspool tööaega kõnedele vastama ja tööd tegema. Kas mind saab kuidagi karistada, kui ma ei kanna oma erakäikudel töövälisel ajal töötelefoni kaasas ja sellest tulenevalt jääb midagi tegemata ning võib tekkida mingisugune kahju ettevõttele? Ametlikult ei ole kokkulepitud mitte mingisugust valveaega, lihtsalt on öeldud, et töö iseloom on selline, mis nõuab tööväliselt vajadusel töö tegemist.
Töölepingus on kirjas, et tööaeg on 40 tundi nädalas. Ametijuhendis on lisatud punkt, kus on kirjas, et tööaeg on E-R 8:30-17:00 (mis kusjuures ei ole ka absoluutne fikseeritud aeg, suuliselt on öeldud, et võib tööle tulla hommikul 8-9 vahel, peaasi, et 8h täis tuleb), samuti vajadusel vastamine töötelefonile töövälisel ajal, et lahendada operatiivselt kauba transpordil tekkinud probleeme. Kas antud juhul peab olema see aeg tasustatud, omavahel on lepitud kokku, et valmisolek peab olema kuni kella 20:00-ni õhtul ning L-P 10:00 kuni 20:00. Hetkel saan öelda ka seda, et ametijuhendis toodud põhjus (et lahendada operatiivselt kauba transpordil tekkinud probleeme) ei ole see, miks peab väljaspool tööaega kõnedele vastama ja tööd tegema. Kas mind saab kuidagi karistada, kui ma ei kanna oma erakäikudel töövälisel ajal töötelefoni kaasas ja sellest tulenevalt jääb midagi tegemata ning võib tekkida mingisugune kahju ettevõttele? Ametlikult ei ole kokkulepitud mitte mingisugust valveaega, lihtsalt on öeldud, et töö iseloom on selline, mis nõuab tööväliselt vajadusel töö tegemist.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jääb mulje, et tegemist on tööandjapoolse suutmatuse või soovimatusega tööd korraldada. Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole seaduspärane. Lähtuda tuleb 40-tunnisest töönädalast ja ametijuhendis olevatest kellaaegadest.
Lähtuvalt TLS § 48 (valveaeg), kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks ning tuleb vastavalt sellele ka tasustada.
Lisaks peab Teile jääma TLS § 51 kohaselt igapäevane järjestikune puhkeaeg 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja TLS § 52 kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg 48 tundi (summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi) 7-päevase ajavahemiku jooksul.
Igapäevase ja iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest võib tööinspektor määrata tööandjale rahatrahvi kuni 1300 €.
Kui suudate tõendada valveaja kasutamist ja töö tegemist töövälisel ajal, siis on Teil õigus tagasiulatuvalt selle eest tasu nõuda.
Soovides õiglaseid töösuhteid:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on tagantjärgi õigus ületundide eest tasu küsida, kui mulle maksti ainult tavatariifi alusel?03.11.2013
Tööpäeva pikkuseks oli 08.00-21.00 ja ilma lõunata. Kuigi lepingus oli ainult 40 tundi nädalas kirjas aga mul tuli 91 tundi, kuus üle 320 tunni.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Avaldatud informatsioonist selgub, et eiratud on mitmeidki töölepinguseadusest tulenevaid ettekirjutusi. Teadmata täpsemaid asjaolusid märgin mõningad sätted, mis esmapilgul silma jäid:
1) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2).
2) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine (TLS § 51 lg 5).
3) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
4) Ületunnitöö tegemiseks tuleb tööandjal saavutada töötajaga kokkulepe ning ületunnitöö tegemisel hüvitada see töötajale vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
Tõendite olemasolul on töötajal õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu esitada saamata jäänud töötasu kohta nõue. Esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Kui vajate oma küsimuse lahendamiseks konsultatsiooni, leiate vajaminevad kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda riiklikele pühadele langevate tööpäevad ette või järgi tegemist?02.11.2013
Tere
Töötan osalise tööajaga teenindusettevõttes, tööajanormiga 56 tundi kuus. Ka on suuliselt kokku lepitud kindlad nädalapäevad. Nüüd soovib uus juhataja, et teeksime riiklikele pühadele langevad tööpäevad ette või järgi, väites, et muidu ei tule töötunnid täis. Pühadel on asutus suletud. Nii võib ju nõuda ka haiguse- ja puhkusepäevade tasatöötamist. Kas tööandjal on selleks õigus?
Töötan osalise tööajaga teenindusettevõttes, tööajanormiga 56 tundi kuus. Ka on suuliselt kokku lepitud kindlad nädalapäevad. Nüüd soovib uus juhataja, et teeksime riiklikele pühadele langevad tööpäevad ette või järgi, väites, et muidu ei tule töötunnid täis. Pühadel on asutus suletud. Nii võib ju nõuda ka haiguse- ja puhkusepäevade tasatöötamist. Kas tööandjal on selleks õigus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduses on tööajanorm määratletud järgmiselt: eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaheksa tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2).
Selgitus: kuu tööajanormi (täistööaja puhul) moodustab tööpäevade arv kalendrikuus, mis korrutatakse kaheksaga.
Kuna riigipühi tööpäevadeks ei arvestata, siis tööajanorm ka nende päevade võrra väheneb. Seega ei ole töökoormus kõikidel kuudel identne ning tööpäevade ette- või järgitegemine, põhjendatud.
Osalise tööaja puhul määratakse töökoormus, kus töötunde vähendatakse proportsionaalselt vastavalt koormuse protsendile.
Soovitan siinkohal lepingu sõnastus töökoormuse osas tööandjaga üle vaadata ning korrektselt vormistada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks abi, soovitan tulla meie konsultatsioonile.
Kontaktid leiate meie kodulehe lingilt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas palgapäeva kuupäeva võivad tööandja ja töötaja kokku leppida või kehtestab selle TLS?01.11.2013
Tere!
Töötaja soovib saada eelmise kuu eest töötasu järgneva kuu 20-dal kuupäeval. Kas see on seadusega lubatud ja piisab, et kirjutada vastav kuupäev töölepingusse? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata tööandja seisukohast?
Tänud vastuse eest
Töötaja soovib saada eelmise kuu eest töötasu järgneva kuu 20-dal kuupäeval. Kas see on seadusega lubatud ja piisab, et kirjutada vastav kuupäev töölepingusse? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata tööandja seisukohast?
Tänud vastuse eest
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee