Tööõigus
Küsimus: Kuidas käib tööajast arstil käimise ja ületundide tasarvestus?16.09.2013
Töötan E-R 8.00-16.30. Tööajaarvestus käib ühe kuu kaupa. Käisin 6. augustil lapsega teises linnas arstil. Selleks kulus tööajast 4 tundi. Väljapool minu tööaega see arst vastu ei võta. Esitasin ka tööandjale tõendi, kus arstil viibimise kuupäev ja kellaaeg peal. Augustis oli lisaks üks laupäev tööpäev (8 tundi). Tööandja maksis mulle 168 normtundi ja 4 ületundi. Ise arvasin, et tööandja maksab ikka arstil käigu 4 tundi ka kinni, ehk siis 168 normtundi ja 8 ületundi. Kas ongi nii, et kui ma käin arstil ja kuu jooksul peaksin ületunde tegema, siis need arvestatakse tasa?
Olen varasemalt ka käinud tööajast arstil. Näiteks aprillis 3 tundi. Ületunde aprillis ei tulnud teha. Välja maksti kogu kuu normtunnid 176 tundi, ehkki mina käisin tööl 173 tundi ja 3 tundi arstil.
Ületunde olen teinud vaid siis, kui seda saab teha laupäeval, sest laps on väike ja käib lasteaias. Nädala sees ei saa vanaema teda hoida, kuna käib ise tööl ning elab teises kohas.
Olen varasemalt ka käinud tööajast arstil. Näiteks aprillis 3 tundi. Ületunde aprillis ei tulnud teha. Välja maksti kogu kuu normtunnid 176 tundi, ehkki mina käisin tööl 173 tundi ja 3 tundi arstil.
Ületunde olen teinud vaid siis, kui seda saab teha laupäeval, sest laps on väike ja käib lasteaias. Nädala sees ei saa vanaema teda hoida, kuna käib ise tööl ning elab teises kohas.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 42 määrab, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.
TLS § 38 omakorda sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Teie küsimuse põhjal eeldan (eelmine arstil käimine 3 tundi aprillis), et töölt ära küsimine oma isiklike asjade ajamiseks ei ole Teie puhul mitte normiks vaid pigem erandjuhtum.
Võttes teiseks eelduseks, et kõnealusel juhtumil kulus teises linnas arstil käimiseks sõiduaeg + arsti visiidil oleku aeg ja muid kõrvaltegevusi Te ei teinud, pean seda mõistlikuks ajaks, mida tööandja on kohustatud Teile andma, selle eest keskmist tasu makstes.
Arvestades aprillikuist kogemust, kus tööandja maksis Teile arstil käidud mõistliku aja eest keskmist tasu ja seekord ette hoiatamata jättis selle maksmata, ei saa seda pidada tööandja poolt heauskseks käitumiseks.
Ülaltoodust lähtudes peaks tööandja minu hinnangul maksma Teile teises linnas arstil käigu eest keskmist tasu ja hüvitama laupäevasel päeval tehtud ületunnid täies ulatuses.
Olukord võib mõneti erinev olla, kui tööandjal on olemas ja Teile tutvustatud töökorralduse reegleid/ töö sisekorra eeskirju, kus vaba aja andmise ja hüvitamise kord TLS § 38 ja TLS § 42 alusel on tema poolt määratud. Siis tuleks esmalt hinnata, kas seal on mõistlikult ja tasakaalustatult arvestatud nii töötaja kui tööandja huvidega.
Mõistlikkus antud juhul tähendaks seda, et kas arstil on võimalik käia töövälisel ajal ja samuti, kas tegemist on erakorralise üksikjuhtumiga või ette teada sagedaste kordustoimingutega. Viimasel juhul tuleks tööandjaga leida kokkulepe, mis ei paneks Teie isiku tõttu tööandjale peale põhjendamatult suurt koormust.
Teile õiglast kohtlemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus