Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja peab aktsepteerima uut lahkumisavaldust, kui omal soovil lahkumise asemel on nüüd aluseks tervise halvenemine?05.07.2013

Tere!
Esitasin avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil, sest töö on stressirikas. Minu arst diagnoosis mul depressiooni. Kas tööandjal on kohustus aktsepteerida uut avaldust (arstitõendiga) - lõpetada tööleping tervise halvenemise tõttu. Kas uue avalduse esitamiseks on mingi tähtaeg?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tegemist on uute asjaoludega ja kui arstitõendi sõnastus selgelt vastunäidustab Teie töö, siis on Teil alus öelda tööleping üles TLS § 91 lg 3 alusel. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seda võib siiski teha mõistliku aja jooksul, kui Te teada saite töölepingu ülesütlemise alusest. Antud juhul on selleks arstitõend ja ka siinolev vastus.
Tervise taastumist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas tööandjal leping koheselt lõpetada, kui töötaja tahab kuu aja pärast minna konkurendi juurde tööle?05.07.2013

Töötaja esitab lahkumisavalduse sooviga lõpetada tööleping 1 kuu pärast ja selgitab, et läheb tööle otsese konkurendi juurde. Tööandja on huvitatud lepingu lõpetamisest koheselt. Millised on tööandja võimalused leping koheselt lõpetada? Kas töötajal on õigus nõuda lepingu varem lõpetamise eest 1 kuu töötasu?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kahjuks on paljukirutud uus Töölepingu seadus siinkohal töötaja kasuks kaldu. Kui töölepingus puudub konkurentsikeeld ja töötaja täidab oma tööülesandeid muidu korralikult, siis puudub alus töötajaga ilma täiendavate kuludeta päevapealt töölepingu lõpetamiseks.

Üheks võimaluseks tööleping koheselt lõpetada, on poolte kokkulepe TLS § 79 alusel. Paraku eeldab see töötaja nõusolekut. Poolte kokkuleppel TL lõpetamise korral puudub kummalgi poolel kohustus maksta täiendavat hüvitist, kui selles eraldi kokku ei lepita.

Juhul, kui kokkulepet ei saavutata ja tööandja otsustab sellest hoolimata TL koheselt lõpetada, tuleb töötajale maksta hüvitist 30-st päevast puudujääva osa eest.
Konstruktiivseid kokkuleppeid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas summeeritud tööaja rakendamine peab olema lepingus kirjas või mille alusel seda saab rakendada?25.06.2013

Tere,
tean, et reeglina peab töötajal 7-päevase ajavahemiku jooksul olema 24h katkematut puhkeaega, v.a. summeeritud tööaja puhul, kui piisab 36-st järjestikusest tunnist.
Töötan 3 aastat samas ettevõttes ilma töölepinguta (minupoolsetele pärimistele vaatamata) osalise koormusega (ca 80%). Tööaeg on kindlaks määratud E-T 9-17 ja N-R 9-17, kolmapäev ja nädalavahetus on vaba. Ettevõtte (loomakliinik) lahtiolekuajad on E-R 9-19 ja L 9-15. Kas selliselt tööl käimist tuleks käsitleda kui summeeritud tööaja arvestust? Saan aru, et, summeeritud arvestust kohaldatakse sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, ehk siis tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes. Samas ei ole minu puhul räägitud mingist tööajanormist, vaid tööpäev on fikseeritud pikkusega 8 tundi kindlatel nädalapäevadel. Palgaarvestuse aluseks on siiski tunnitasu, mitte kindel kuupalk. Küsimus olekski selle kohta, kas tööandjal on õigus mind rakendada tööle ka laupäeviti, ilma et mulle võimaldataks vaba esmaspäev?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimuses oleva informatsiooni põhjal võin väita, et Teie kokkulepitud töökoormuseks on 32 tundi nädalas. Mis on üle selle, läheb ületundide alla ja tuleb hüvitada eelkõige vaba ajaga. Ületundide rahalise hüvitamise korral toimub see 1,5-kordselt.
Summeeritud tööaja arvestuse varasemat kohaldamist, millega Te nõustunud oleksite, ei loe ma Teie küsimusest välja, seetõttu ei tohiks tööandja minu hinnangul seda ühepoolselt rakendada.
Teie rakendamiseks ületunnitööle väljaspool kokkulepitud tööaega peavad olema tööandjal mõjuvad põhjused, mis kaaluvad üles Teie huvid.
Õiglaseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas see koondamine on õiglane, kui uue töötaja tööülesanded on peaaegu samad, mis koondatul?25.06.2013

Toimub töötaja koondamine, teostatakse ettevõtte ühe osakonna restruktureerimine. Samas kuu aega hiljem võetakse tööle töötaja, kelle ametinimetus erineb koondatu omast, kuid tööülesanded sisuliselt on samad.
Kas isikul, kes on koondatud, on alus arvata, et tegelikult ei olnud tegemist koondamissituatsiooniga ning vaidlustada oma koondamine? Millised on väljavaated andud vaidluses?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt võib töölepingu ülesütlemise vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul. Teatud juhtudel saab küll taotleda tähtaja ennistamist, aga seda võimalust on võimalik hinnata peale kõikide asjaoludega tutvumist.
Millised on väljavaated koondamise edukaks vaidlustamiseks, sõltub sellest, mis tõendeid suudate esitada. Näiteks, kas restruktureeritud osakonnas oli Teie koondamise hetkel ette nähtud ametikoht, kuhu Teie asemel teine inimene tööle võeti, kui olulised on erinevused, millal ja kuidas saite teada uue ametikoha olemasolust ja sinna teise inimese töölevõtmisest jne.
Kui tunnete, et veel ei ole lootusetult hilja, siis soovitaksin kokku leppida konsultatsiooni aeg, et hinnata võimalusi.

Lugupidamisega: Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui naasen lapsehoolduspuhkuselt ja minu ametikohta enam ei ole, kas siis uue nimetusega sarnast kohta ei peaks pakkuma?25.06.2013

Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel, kuid peale vanemahüvitise lõppu sooviksin tööle naasta. Tööandjalt sain info, et minu juhataja ametikoht on ümber nimetatud ja mulle pakutaks minu endise palga eest müüja kohta (millega ma ilmselt nõustuda ei saa halva tööaja tõttu). Mittenõustumisel ütles tööandja, et koondavad. Siit küsimused:
Kas uue ametinimetusega kohta ei peaks ikkagi mulle pakkuma (lisandusid vaid mõned tööülesanded, muidu töö sama, mida ma tegin)?
Koondamisel saaksin vaid kolme kuu tasu, kas selle palga vääringus, mis teenisin (bruto 512) või viimase kolme kuu sissetuleku keskmine (mis on väiksem)?
Kuna laps veel alla 1,5, kas siis üldse saaks koondada ja peaksin leppima ikkagi müüja kohaga?

Tänan ette!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ning tööandja on kohustatud säilitama nii töökoha kui ka –tasu sama ajani. Ehk siis olenemata struktuuri muutusest, on Teil õigus oma endisele ametikohale kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist tuleb tööandjal teha pakkumine uuele ametikohale. Sellega nõustumine või mitte, on siis Teie otsustada. Mittenõustumisel tuleb tööandjal ette võtta koondamise protseduurid.

Tööandjal on õigus koondada Teid üksnes ettevõtte tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. TLS §93 lg1.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti TLS §68 lg2.

Õiguspäraseid töösuhteid!

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas novembrist tööle asunud töötajal on õigus 28 puhkusepäevale või proportsionaalselt vastavalt töötatud kuudele?21.06.2013

Tööleping on sõlmitud 5.november 2012.a. ja töötab majahoidjana KÜ-s. Soovib puhkust 1.juulist 2013.a.. Kas tal on õigust saada 28 päeva puhkust jooksva aasta eest või töötatud kuude eest?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töötajal on õigus jooksva aasta eest põhipuhkust saada täies ulatuses, lisaks (nov., dets. 2012) eest.
Kui töötaja lahkub töölt enne käesoleva aasta lõppu, on tööandjal õigus ettemakstud puhkuse hüvitise osa kinni pidada.

Korrektset puhkuse vormistamist:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Milline võimalus on kurtidele võtta invapuhkust?17.06.2013

Soovin teada, et kas minul, kui kurdil inimesel, on õigus saada invapuhkust vaatamata sellele, et ma pole veel võtnud põhipuhkust või ei ole mul seda õigust?

Lugupidamisega,

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,

Töövõimetuspensionäri põhipuhkus on seaduse järgi seitsme päeva võrra pikem ning puhkusetasu maksmine teisest allikast. Omavahel ei ole need kaks puhkust seotud, küll aga võib neid järjestikku rakendada. Seega ei pea selleks tingimata kasutama põhipuhkust, et oma seitset lisapäeva kätte saada.
Töövõimetuspensionäri puhkusest saate lugeda samast portaalist vastatud küsimusest allolevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/5263/kas-peale-lisapuhkuse-veel.html

Muretut puhkuse kasutamist soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas mind saab, minult nõusolekut küsimata, panna puhkuse ajaks teist asendama?16.06.2013

Tere!
Tööl tekkimas selline olukord, kus mind, poole kohaga töötajat (max 90 h kuus), tahetakse panna asendama täistöökohaga töötaja puhkust. Puhkus kestab 2 nädalat ja algab 1. juulil. Mulle ülemused midagi teavitanud veel ei ole, ainult jutu käigus sain teada teise töötaja käest tema puhkusest. Sooviksin teada, kas tööandjal on õigus mult nõuda selle puhkuse asendamist ja muud kasulikku infot. Tööleping on lihtsalt koostatud, mõningates asjadest on lähemalt räägitud ning muidu on kirjas, et tööõiguslikes suhetes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigi töölepingu seadustest.

Aitäh Teie aja ja vastuse eest.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tööaja muutmine tähendab ühtlasi töölepingu tingimuste muutmist, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Selleks tuleks sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas töökoormuse muutmise kestvus ja töötasu sellel perioodil.
Kas Te sellega nõustute või mitte, on juba Teie enda otsustada.
Ilusat suve jätku soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui ma kaks päeva ei käinud tööl ja ei saanud ka teavitada, kas nüüd peangi siis selle 1450 eurot kinni maksma?16.06.2013

Tervist!
Sooviks teada, mis võimalused mul on. Ma ei teavitanud tööandjat kaks päeva järjest (ei saanud helistada), et ei tule tööle, saadeti mulle kahjunõue meili peale summaga 1450 eurot. Tahaksin teada, kustkohast selline summa välja võlutakse. Käisin siis tööandjaga vestlemas, sunniti mind kirjutama alla ülesütlemise paberile, kus siis oli kirjas see summa. Esiteks oli sinna vale kuupäev pandud, sealt lugedes oli, et ma pole kuu aega teavitanud, ütlesin tööandjale, et küsin juristilt nõu enne ei kirjuta alla kuskile, nii kui mainisin juristi, siis pakkus mulle variandi, et kirjutan valge paberi peale, luban, et töötan 30 kalendripäeva ning siis saan töölt lahkuda ning pääsen sellest 1450 eurost. Kui mu tervis ei luba seda kuu aega seal töötada, mida ma siis tegema peaksin? Selles suhtes, et kui ma kaks päeva ei teavitanud neid, et ma ei tule tööle, kas tõesti saab nii suure summa nõuda ning kui kirjutasin valge paberi peale, et töötan kuu aega, kas peangi oma haige tervisega seal tõesti olema see kuu aega? Mida peaksin tegema?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10 teatab töötaja tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
TLS § 74: Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

Võimalik, et tööandja soovib oma nõudmistes tugineda nendele sätetele. Juhul, kui Teie töölt puudumine oleks põhjendamata, siis võiks ehk tööandja nõudmistele tekkida alus. Sealjuures kahjusumma, mis ületab Teie kuupalka, tuleks tööandjal kindlasti ära põhjendada. Teie küsimusest saan aru, et töölt eemaloleku põhjuseks olid terviseprobleemid, mis on kahtlemata oluline põhjus, mida lihtne tõendada ja seetõttu ei peaks Te mingile väljapressimisele alluma.
Kui tervis ei võimalda tööd teha, siis tuleks võtta töövõimetusleht või arsti ettekirjutus teatud tööde vastunäidustuse kohta ja keegi ei saa sundida Teid haigest peast tööl käima.
Juhin tähelepanu asjaolule, et lahkudes töölt omal soovil (töölepingu korraline ülesütlemine) või poolte kokkuleppel, jääte ilma Töötukassa poolt makstavast töötuskindlustushüvitisest.
Probleemide lahenemist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus haiguspäevad ja ületunnid nö tasaarveldada?12.06.2013

Olin kolm päeva haige, suuliselt teavitatud. Kas tööandjal on õigus ületundide arvelt need kolm päeva ära nullida? Oli 42 ületunnitööd ja siis sellest miinus 24?

Aitäh vastuse eest.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Kui esitasite töövõimetuslehe oma haiguspäevade kohta, siis tööandjal ei ole õigust ületunde selle võrra vähendada. Kui tööandja andis lihtsalt võimaluse end kodus ravida, ilma töövõimetuslehte võtmata, võib seda tõlgendada ületundide kompenseerimist vaba ajaga, mida seadus ette näebki, kui ei ole kokkulepitud ületundide kompenseerimist rahas.

Õiglast tööajaarvestust soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu