Tööõigus
Küsimus: Kui 23. juuni on tavaline tööpäev 10-15, kas siis tööandja võib selle muuta 9-16?04.06.2013
Kui 23.06 tavaline tööpäev on 10-15, kas siis tööandja võib selle muuta 9-16?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kui on tegemist töögraafiku muudatusega, siis töö paremaks korraldamiseks, on tööandjal õigus seda ühepoolselt muuta (TLS § 47 lg 4).
Kui on tegemist töökoormuse muutmisega, siis eeldab see mõlemapoolset kokkulepet, mis vormistatakse kirjalikult olemasoleva töölepingu lisana (TLS §12).
Seaduspärast tööaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seadusega on lubatud, kui ületunnid makstakse asenduse eest, kuigi ma pole kedagi asendanud?03.06.2013
Olen tööl asutuses, kus töötundide arvestus käib nelja kuu lõikes, olin haiguslehel aprillis, selle kuuga lõpeb töötundide arvestus, minul tekkisid nii ületunnid, aga palgalehele oli märgitud asendus. Kas see on seadusega lubatud, kui ületunnid makstakse asenduse eest, kuigi ma pole kedagi asendanud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kui on töötatud rohkem kui normtunnid ette näevad, siis on need ületunnid, mis tuleb 1,5-kordselt hüvitada. Ületundide nimetamine mõne teise nimega (asendus) ei muuda fakti, et olete teinud ületunde.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas puhkus läheb 30 etteteatamispäeva sisse või on tööandjal õigus mu puhkus katkestada?03.06.2013
Mul on sõlmitud tähtajatu tööleping ja ma pole enam katseajal. Tahaks töölt ära tulla. Tean, et etteteatamistähtaeg on 30 päeva. Seega kui ma täna 27.mail annan lahkumisavalduse, siis peaksin umbes 27.juunini veel töötama. Probleem on aga selles, et mul algab 17.juunil puhkus ja kestab kuni 2.juulini. Küsimus on selline, et kas puhkus läheb 30 päeva sisse või on tööandjal õigus mu puhkus katkestada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Etteteatamistähtaeg on 30 kalendripäeva, sõltumata sellest, kas olete sel ajal puhkusel, tööl või haige. Tööleping lõpeb 30 kalendripäeva möödudes ja tööandja teeb puhkuse osas tasaarvestuse - st. maksab rahas välja kasutamata puhkusejäägi või peab lõpparvest kinni ettepuhatud puhkusetasu.
Puhkuse katkestamiseks peab olema tööandjal väga mõjuv põhjus ja üksnes Teie töölt lahkumist ettekäändeks tuua ei tohi.
Head uue algust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin nõuda korraga pikemat puhkust kui kaks nädalat?01.06.2013
Tere, töötan poole kohaga. Asutus ei luba mul ega ka teistel koristajatel puhata suvel rohkem kui 2 nädalat korraga. Seaduses on aga kirjas, et puhkama peab korraga vähemalt 2 nädalat ja puhkuse poolitamine väiksemateks osadeks on poolte kokkuleppel. Mulle aga on esitatud fakt, et ainult 2 nädalat saab korraga ja kogu lugu. Kas mul on õigus nõuda 3 nädalat järjest puhkust, sest mina ju pole lühikeses puhkuses kokku leppinud? Või pean tegema tööandja tahtmist mööda? Kas piisaks, kui esitan avalduse 3 nädalase puhkuse saamiseks?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Vastavalt TLS § 68 lg 4 antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Soovitaksin tööandjale anda vastav viide töölepingu seadusest. Kui sellest ei ole abi, siis on põhjust pöörduda piirkondliku tööinspektori poole.
Head puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see oli õige, et koondamisteade anti emapuhkuse ajal, mitte tööle naasmise päeval?01.06.2013
Tere,
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 tööl käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamisteade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 tööl käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamisteade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Emapuhkuse ajal koondamisteate kätteandmine oli vale. Tööandja oleks võinud koondamisteate anda kätte esimesel tööpäeval peale LHP-d 60-päevase etteteatamisega ja makstes ühe kuu tasu koondamishüvitist. Esimesel tööpäeval päevapealt koondades oleks tööandja pidanud maksma 60 päeva tasu+ 1 kuu tasu koondamishüvitist. Kuna töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva, siis praeguseks on selle vaidlustamine küsitav. Saamatajäänud koondamistasu ja etteteatamistähtajast puudujäänud aja (16.- 30. detsember) eest hüvitise küsimine võiks aga tulemusi anda. Lähtuvalt Teie kuupalga suurusest peaksite ise otsustama, kas võimalik raha kaalub üles ebameeldiva vaidlusega kaasnevad emotsioonid. Kui soovite oma võimalused täpsemalt läbi arutada, siis võiksite ennast soodustingimustel registreerida konsultatsioonile: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Keskmise tasu arvutamise osas saate täpsema vastuse kui küsite seda siinsamas portaalis "Maksud ja raamatupidamine" rubriigis.
Õigeid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööstaažiks loetakse viimane periood, mil olen seal ettevõttes katkematult tööl olnud või kõik seal töötatud aastad?29.05.2013
Tere,
töötan ühes ettevõttes 17.02.1992-28.09.1995, siis lahkun ettevõttest ja tulen uuesti samasse ettevõttese tööle 18.03.1996 ja töötan seal tänase päevani. Kas võib minu tööstaažiks lugeda mõlema töötatud perioodi summa või ainult selle töötatud aja, kui tulin teistkordselt tööle?
töötan ühes ettevõttes 17.02.1992-28.09.1995, siis lahkun ettevõttest ja tulen uuesti samasse ettevõttese tööle 18.03.1996 ja töötan seal tänase päevani. Kas võib minu tööstaažiks lugeda mõlema töötatud perioodi summa või ainult selle töötatud aja, kui tulin teistkordselt tööle?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie pidevat tööstaaži antud ettevõttes loetakse viimasest tööle asumisest, alates 18.03.1996.a.
Kõik tööpäevad, mille pealt on makstud sotsiaalmakse, arvestatakse üldise tööstaaži hulka.
Jätkusuutlikku töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus 12-tunnine garaafik asendada 24-tunnise tööajaga?29.05.2013
Tere
Käin 12-tunniste vahetustega tööl (valvetöö). Tööandja tahab muuta töökoha 24-tunniseks, töö ise jääb täpselt samaks. 24-tunnine tööpäev muudaks minu töölkäimise keeruliseks. Kas ülemusel on õigus peale suruda 24-tunnist graafikut? Samas on näha juba, mis tervisehädad on sellise graafikuga käijatel.
Käin 12-tunniste vahetustega tööl (valvetöö). Tööandja tahab muuta töökoha 24-tunniseks, töö ise jääb täpselt samaks. 24-tunnine tööpäev muudaks minu töölkäimise keeruliseks. Kas ülemusel on õigus peale suruda 24-tunnist graafikut? Samas on näha juba, mis tervisehädad on sellise graafikuga käijatel.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tööandja võib ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4).
Kuna tegemist on tööaja muudatusega, mis eeldab töötaja elukorralduse muutmise vajadust, siis sellise juhtumi puhul ei ole tegemist mõlemapoolsete huvide kokkulangemisega ning muudatus eeldab kokkulepet.
Kokkulepe või tööaja muutmisega mittenõustumine tuleb vormistada kirjalikult!
Edukaid läbirääkimisi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui lõpparve on endiselt saamata, kas siis peaksin tööinspektsiooni pöörduma?29.05.2013
Tere. Lõpetasin töölepingu 2. maist. Aprillikuu töötasu koos lõpparvega lubati maksta palgapäeval 20. mail 2013. Täna 27. mail ei ole veel laekunud raha minu pangakontole. Käisin töökohal tööandjalt küsimas, millal mulle raha makstakse? Lubas võtta raamatupidajaga ühendust ja siis mulle telefonile sõnumi saata. Tööpäev läbi ja vastust ei tulnud. Mida mina saaksin veel teha selleks, et oma aprillikuu töötasu ja puhkuse kompensatsiooni kätte saaksin? Endistel kolleegidel oli raha käes.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kõigepealt soovitaksin esitada tööandjale kirjalik (nt e-maili teel) nõue oma lõpparve kohta koos konkreetse tähtajaga, andes teada, et tähtaja möödudes hakkate lõpparvet nõudma töövaidluskomisjoni kaudu. Tähtaeg peaks olema realistlik ja arvestama sellega, et tööandjal ei pruugi olla võimalik koheselt Teie e-kirja lugeda. Võimaliku töövaidluse korral on see tööandja kahjuks rääkiv tõendusmaterjal.
Kui Teie antud tähtajaks ei ole lõpparvet ikkagi laekunud, siis on põhjust pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni. Enne töövaidluskomisjoni pöördumist soovitaksin veelkord kontrollida oma pangakonto seisu, et olla kindel raha laekumata jäämises.
Töövaidluskomisjoni pöördumine on tasuta, kui Te otsustate ennast ise esindada. Juhul, kui soovite abi töövaidluskomisjoni pöördumisel, siis on võimalik saada soodustingimustel konsultatsiooni meie konsultatsioonipunktis: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Soovides lõpparve kiiret laekumist:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?26.05.2013
Tere,
Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?
Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama töötaja nime, isikukoodi, elukohta jms. (TLS § 5 lg 1 p 1).
Lisaks isikut tõendavale dokumendile, võib vastavalt ametikohale, olla tööandjal õigustatud huvi haridust ja kvalifikatsiooni tõendavale tunnistusele.
Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust TLS § 5 loetletud andmete esitamise kohta.
Õiguspärast töölepingu vormistamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seadus lubab töötada töölepingu alusel kahes kohas kokku 1,5 kohaga?24.05.2013
Kas inimene võib töötada töölepingu alusel 1,5 kohaga praeguse seaduse järgi (erinevad asutused, ühes 1,0 kohta ja teises 0,5)? See toimub töötaja nõusolekul ja tegelikult jääb 1,0 kohalises töökohas pidevalt töötatud tunde puudu, tööandja aga maksab ikka kuupalga. Nii, et töötajale keegi liiga ei tee, aga mis ütleb seadus, kas keegi võib saada karistada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Seadus ei näe ette võimalust panna töötajale peale kohustust töötada suurema koormusega, kui täiskohaga, väljaarvatud etteplaneerimatult tekkinud ületunnid.
Kuna tööandjal puudub õigus kontrollida, mida teeb töötaja tööst vabal ajal, siis nimetatud seadusenõude täitmise eest peab eelkõige töötaja ise hea seisma. Ehk teisisõnu - kui tööandja ei tea, siis vastutus lasub töötajal endal, aga töötajapoolse tööajanormi rikkumise eest ei ole karistust ette nähtud.
Õigeid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu