Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaksin toimima, kui mulle märkamatult kogu aeg lisatööülesandeid juurde pannakse?09.10.2014

Olen töötanud ettevõttes umbes 2 aastat. Tööle asudes olid mul konkreetsed ülesanded, mis on ka ametijuhendis kirjas, töötan sekretärina.
Viimasel ajal on aga mulle erinevaid lisaülesandeid juurde antud (teiste töötajate ülesanded, mida keegi teha ei viitsi, näiteks isikliku kuluaruannet täita, sõidupäevikutega tegeleda - mis on meie firmas alati olnud raamatupidaja töö). Ülemus minuga asju läbi ei aruta või kui arutab, siis avaldatakse survet, et pean tegema, kuigi ametlikult lepingus kirjas pole. Samuti annavad lisatööd ka teised osakonnad, mitte otsene ülemus. Kas mul on õigus teiste inimeste tööülesannete täitmisest keelduda? Kuidas peaksin käituma? Kas keeldumine võib ohustada minu töölepingut?


Lugupidamisega,

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Tööülesannete kirjeldus on TLS § 5 lg 1 p 3 järgi üks töölepingu kohustuslikke tingimusi ja töölepingu muutmine selles osas saab toimuda TLS § 12 järgi ainult poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta töötaja tööülesandeid. Teil on õigus keelduda ka teiste töötajate tööülesannete täitmisest, kui ametijuhendis või töölepingus ei ole kokku lepitud, et Te selliseid ülesandeid peaksite täitma. Sellisel juhul saategi viidata TLS §-le 12, mille kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Töölepingus kokku leppimata tööülesannete täitmisest keeldumine ei ohusta Teie töölepingut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui palju pean ette teatama, et puudega lapse vanemana vaba päeva kasutada?09.10.2014

Tere
Puudega lapsevanema vaba päev kuus. Kui teavitan tööandjat ette 9 päeva enne vaba päeva soovi, kas siis oleneb vaba päeva saamine tööandja vastutulelikkusest? Ma ei ole kuskilt leidnud ametlikku ette teatamise aja nõuet. Teine küsimus on, et soovin vabaks laupäevast päeva, mis on tegelikult minu tööpäev. Ega seaduses ole sätestatud tööpäevi argipäevadena?
Tänan kui vastate.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! TLS § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava, kuhu kantakse lisaks põhipuhkusele ja kasutamata puhkusele ka muud seaduses ettenähtud puhkused, seega ka puudega lapse vanema puhkus. Kui puudega lapse vanema puhkust ei ole kantud ajakavasse, siis on töötajal küll õigus puhkusele jääda, kuid sellest peab ta tööandjale ette teatama 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata sellest, kas tegemist on argipäevaga või mitte. Kui Te täidate tööülesandeid nädalavahetusel, siis on Teil võimalik võtta vastaval ajal lapsepuhkust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tooandja saab seada siduvaid tingimusi, kui asusin õppima ja soovin kasutada ka õppepuhkust?09.10.2014

Tere
Alustasin septembris kutsekoolis õpingutega, et end täiendada veelgi. Esitasin ka tööandjale avalduse, et alustan õpinguid ja sooviks ka mulle ettenähtud õppepuhkuse tasu 20 päeva keskmise järgi. Algul oli kindel "ei", et tema pole kohustatud maksma mulle, kuna pole mind ise saatnud sinna ja ei lähe minu seotud tööga kokku. Paar päeva hiljem esitas mulle eraldi lepinguna tingimused, mille põhjal oleks ta nõus õppepuhkuse tasu maksma. Kõigepealt tõi välja ettevõtte, praktika ja juhendamise kulud selle 2 aasta õpitud aja jooksul. Seejärel, millega ma nõustun ja olen kohustatud:
- läbima ja lõpetama selle eriala
- töötama peale eriala lõpetamist nende juurde vähemalt kolm aastat (siduvusaeg) antud erialal, mida õpin
- õpingute ajal või peale kooli lõpetamist töölepingu lõpetamise korral enne kolme aastat, tasuma firmale koolitusega seotud kulud siduvusaja lõpuni jäänud osaga. Tasumine toimub kinnipidamisega töötasust ja lõpparvest ning puudu jääva osa tasun ettevõtte poolt esitatud arvena.
Kas ettevõttel on õigus mind siis tõesti kinni hoida kokku 5 aastat, lihtsalt selle pärast, et soovisin õppepuhkust saada?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 67 lg 1 on Teil õigus õppepuhkusele. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 määrab ära õppepuhkuse pikkuse ja selle tasustamise. Sellest lähtuvalt on tööandjal kohustus koolitusasutuse teatise alusel töötajale lisatingimusi esitamata tasustatud õppepuhkust anda.
Tööandja poolne "leping" on ilmselt ebaõnnestunud katse sõlmida tühistel tingimustel koolitusleping, mida Te ei ole kohustatud allkirjastama. Koolituslepingu tingimused on kirjeldatud TLS § 34.
Õiglast kohtlemist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja peab mind koondama, kui mul on osaline töövõimetus ja tal ei ole kergemat tööd anda?08.10.2014

Olen olnud 6 kuud juba töövõimetuslehel. Nüüd määrati 12.09.14 töövõimetusprotsent, mille vaidlustasin (uus otsus tulemata veel) ja lõpetati Töövõimetusleht 12.09 seisuga. Tööandja soovib lepingut minuga lõpetada, sest tal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Kas kõne alla tuleb koondamine. Mis moodi oleks õige, et ma kahju ei saaks. Pean ju end töötukassasse kirja panema ja ka selleks on oma kindel aeg.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Tööandja võib tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles öelda TLS § 89 järgi majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või muudel töö lõppemise juhtudel, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

Töötajat ei ole võimalik töölepinguseaduse kohaselt koondada, kui ta ei tule toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Sellisel juhul saaks tööandja töötajaga töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, mille järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei ole võimaldanud tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kui tööandja ütleb töölepingu töötajaga üles eelnimetatud alusel, on tal kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd.

Kui tööandja ütleb Teiega töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, siis on Teil töötuskindlustuse seadusest tulenev õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 järgi on Teil õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olete töötuna arvele võetud, olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse ning Teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Selleks, et end töötuna arvele võtta peate esitama Töötukassale avalduse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida pean tegema, kui tööandja sunnib sõitma "kuudis", kus ei tohi üldse inimesi vedada?08.10.2014

Tere!
Minu probleem tööandjaga on järgmine:
Sai tööandjaga räägitud järgmistest probleemidest, mille peale ainult naeris. Meil töö juures on üks kaastöötaja pidevalt alkoholijoobes ja töölisi veetakse kaubikuga, kuhu mahub kõrvalistujana kaks inimest, aga tihti pean mina istuma kuudis, kus ei tohiks üldse inimesi olla.
Tööandja isegi sellesse suhtub naljaga ja absoluutselt välja ei tee.
Nüüd viimane kord ütlesin ära, et rohkem kuudis ei istu ja natuke mõju on, aga kauaks.
Mida peaksin ette võtma sellises olukorras?
Sai ka teada antud politseile sellisest inimeste vedamisest.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! TLS § 17 sätestab, milline peab olema tööandja korralduse sisu – tööandja korraldus ei tohi olla vastuolus töölepingus ettenähtuga. Töötaja ei pea täitma sellist korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda. Täitma ei pea ka sellist ülesannet, mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega – selline korraldus on tühine. Lisaks peab tööandja korralduse andmisel arvestama mõistlikult töötaja huve ja õigusi.
Kui tööandja annab ka edaspidiselt vastavaid korraldusi, siis on Teil võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ka prokuristil lasub vastutus, kui ettevõttel on maksuvõlg?08.10.2014

Tere,
Olen ühes ettevõtes prokurist. Ettevõtel on maksuvõlg ja tahan teada saada, kas on prokuristil antud juhul ka vastutus? Maksuvõlg on just sotsiaalmaksu eest, mis tähendab et samuti minu palgast mahaarvatud sotsiaalmaksu eest (olen ka töötaja selles ettevõtes).

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Äriseadustiku § 16 lg 1 järgi on prokuura volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
Seega vastutate prokuristina maksuvõla eest ainult juhul, kui olete tahtlikult (õigusvastast tagajärge soovides) või raske hooletuse (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise) tõttu rikkunud kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tohib tähtajatu töölepingu muuta tähtajaliseks?06.10.2014

Tere! Olen töötanud 2 a tähtajatu töölepingu alusel. Nüüd tööandja soovib TL lõpetada, koondamist teha ei taha. Kas tohib tähtajatu töölepingu muuta tähtajaliseks? Soovin saada töötuskindlustushüvitist. Ja kuidas see vormistatakse. Tänan

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tegemist oleks töölepingu muudatusega, mida TLS § 12 alusel saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui töö saab Teie jaoks mingil põhjusel, nt töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine, otsa, siis on TLS § 89 lg 1 alusel tegemist koondamissituatsiooniga.
Tööandjapoolne oma kohustusest kõrvalehiilimine tähtajatut töölepingut tähtajaliseks ümber vormistades ei ole õiguspärane ja võib lõppkokkuvõttes temale endale palju kulukamaks minna.
Õiguspäraseid lahendusi soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas saan tööandjalt nõuda, et ta mind tervislikel põhjustel koondaks?06.10.2014

Kas tööandjal on õigus või kohustus koondada töötaja, kes ei tule tema arvates tervislikel põhjustel tööga toime, olemas töötervishoiu arsti sellekohane ettekirjutus, et kuigi on lubatud töötada müüjana, ei tohi ma teha tööd, mis on emotsionaalselt pingeline. Olen keskmise puudega töövõimetuspensionär- 70% .
Olin septembris haiguslehel oma põhihaiguse tõttu ja sellel ajal võeti tööle uus müüja. Tegelikult on meil vaja vaid kahte inimest sellele ametikohale, aga nad lootsid, et ma kirjutan ise lahkumisavalduse (mida ma muidugi ei teinud). Nüüd on siis kestnud alates 19.septembrist olukord, kus tööandja ei võimalda mul täita kõiki töölepingus olevaid tööülesandeid, seda ilma kirjaliku põhjenduse ehk töölepingu lisata. Olen teinud alates sellest ajast saalitöötaja-koristaja tööd, kuid töötervishoiu arsti otsusel ei sobi mulle rutiinne töö.
Edastasin tööandjale avalduse, kus märkisin, et ma pole nõus tegema seda tööd, mis pole mu töölepingus põhitööna ette nähtud ja et soovin, et nad võimaldaks mul teha minu põhitööd - kaupa müüa. Seepeale arvas tööandja, et ma ei tohi arsti otsusel seda ikka teha, kuigi arst kirjutas, et tohin.
Kas siinkohal on võimalik, et tööandja koondab mind tervislikel põhjustel ja ma saan ka koondamishüvitise? Kuidas see protsess peaks välja nägema?
Palun vastust võimalikult lihtsas, mitte juriidilises, keeles, sest olen puudega ja ei suuda väga keerulisest tekstist ja vaid paragrahvide rägastikust aru saada!

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Nn "omal soovil" töölt lahkudes jääksite ilma Töötukassa poolt makstavast töötuskindlustushüvitisest ja tööandjal ei ole õigust Teid sundida lahkumisavaldust kirjutama.

Tervislikel põhjustel koondamist seadus ette ei näe ja koondamishüvitise saamine on välistatud.

Lahenduseks oleks see, kui tööandja lõpetaks Teiega töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või p 2 (töövõime vähenemine) alusel alusel.
Kui Teie tööleping on lõpetatud kas TLS § 88 lg 1 p1 või § 88 lg 1 p 2 alusel, siis on Teil võimalik taotleda Töötukassast kuni uue töö leidmiseni seaduses ettenähtud korras töötuskindlustushüvitist. Tööandjale selline töösuhte lõpetamine täiendavaid kulutusi kaasa ei too ja seetõttu on ta loodetavasti nõus lõpetama töösuhte Teile soodsamal viisil- et Teile jääks õigus pöörduda Töötukassa poole.

Kahjuks päris ilma paragrahvideta Teile vastata ei saanud, sest töösuhte lõpetamise alus, mis märgitakse Töötamise registrisse (TÖR), on väga oluline.

Teile võimetekohast tööd soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas saan nõuda ületundide eest kehtestatud normi (1,5-kordset töötasu või vaba päev) või pean leppima sellega, mis on lepingus?06.10.2014

Tere.
Mul on lepingus selline lause: "Poolte vahelisel kokkuleppel võib töötajale planeerida eritasuga lisatöö tunde." Samas on välja toodud, et lisatööde ja eriülesannete eest rakendatakse tasu 2,13 € tunnis. Ületunde kui selliseid pole lepingus käsitletud. Kui olen lepingule alla kirjutanud, kas mul on õigus nõuda ületundide eest vabariigis kehtestatud normi (1,5-kordset töötasu või vaba päev)? Või olen lepingule allakirjutades nõustunud, et ka mu lisatunnid tasusatatakse miinimumtasuga?

Tänan teid juba ette ära.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
TLS § 43 lg 1 alusel on täistööaja normiks 40 tundi nädalas ja iga tund, mis selle ületab, tuleb lugeda ületunniks.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötundide arv nädala sees olla suurem või väiksem, aga arvestusperioodi lõpuks peab töötundide arv keskmisena olema ikkagi 40 tundi nädalas. Iga tund, mis selle ületab, loetakse ületunniks.
Ületundide hüvitamist reguleerib TLS § 44, mille kohaselt need hüvitatakse samas mahus vaba ajaga või rahas 1,5 kordselt. Muid võimalusi seadus ette ei näe.
Mis puudutab Teie poolt allkirjastatud Teid kahjustavaid lepingutingimusi, siis vastavalt TLS § 2 on töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduvad kokkulepped tühised.
Ülaltoodust lähtuvalt on nn "lisatööde" ja "eritööde" näol tegemist ületunnitööga, mille hüvitamist vaba ajaga või rahas 1,5 kordselt, on Teil õigus nõuda. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele on töötaja töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat.
Ausaid ja korrektseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas on ette nähtud ka vahetuse miinimum tundide arv, tüütu on käia 4-5 tunnistes vahetustes?06.10.2014

Tere, kas graafikuga töötades on tööandjal õigus määrata graafikusse nt 4 tunniseid vahetusi? Või on seadusega paika pandud mingi miinimum tundide arv, millest alates võib/peab töötajat tööle kutsuma?
Töötades graafiku alusel, tundub ebaotstarbekas teha 4; 4,5 või 5 tunniseid vahetusi, kuna taoliste lühikeste vahetuse asemel võiks olla nt 8-tunnine tööpäev, tänu millele saaks hoopis lisapuhkepäeva.
Aitäh.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Seadus ei ole otseselt määranud töövahetuse pikkust ja tööaja korraldus on tööandja poolt ühepoolselt määratav. Tööaja korraldamisel peab tööandja siiski arvestama mõistlikult mõlema poole huvidega (TLS § 47 lg 4) ja tööandja täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lg 1).

Samas tasuks Teil oma töögraafik üle vaadata TLS § 51 ja § 52 valguses, mille kohaselt peab töötajale jääma igapäevaseks puhkeajaks 24 tunni jooksul vähemalt 13 tundi ja iganädalaseks puhkeajaks summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 järjestikust tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ei hakka siinkohal arvutama, aga kahtlustan, kas täiskoormusega 4- 5 tunniste vahetustega töötades on võimalik täita igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõudeid.
Ettenähtud igapäevase ja iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest võib tööinspektor määrata mõlemal juhul tööandjale rahatrahvi kuni 1300 €.
Mõistlikku töögraafikut soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu