Tööõigus

Tere! Koondamine TLS § 89 järgi tähendab tööandja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist majanduslikel põhjustel. Ülesütlemise põhjus peab olema seotud tööandja ettevõttega. Kõne alla tuleb koondamine töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või muu majandusliku asjaolu tõttu. Võimaluse korral peab tööandja töösuhte lõppemisel majanduslikel põhjustel pakkuma töötajale teist töökohta.

Kui ettevõte tõepoolest otsib täpselt samale töökohale töötajat, kes täidaks samu tööülesandeid, siis ei saa Teiega töölepingu ülesütlemist pidada koondamiseks. Sellisel juhul pole töölepingu ülesütlemine seotud tööandja ettevõtte majandusliku olukorraga.

Pragusel juhul saaksite oma probleemiga pöörduda Tööinspektsiooni. Pöördumisel tuleks tõendina kaasata ka ekraanipilt kodulehe tööpakkumisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere! Kui eelmine töötaja tööle naaseb, siis Teie tööleping lõpeb TLS § 80 lg 1 järgi. Kui tööleping kehtib, kehtivad Teile ka kõik sellest tulenevad õigused ja kohustused. Vähemalt 30 päeva enne lapse sündi peaksite jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele (dekreet), seda on Teil õigus saada 140 kalendripäeva. Selle aja jooksul on Teil õigus ka sünnitushüvitisele, mida makstakse töökohustusest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust.

Seega saate minna rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljemalt 30 päeva enne sünnituse tähtaega, kui Teil on sellel hetkel kehtiv tööleping. Teil ei ole võimalik saada sünnitushüvitist, kui pole kehtivat töölepingut. Kui näiteks 1. septembril tööleping siiski kehtib, siis on Teil õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning sünnitushüvitist.

Vaatamata töösuhtele on Teil õigus vanemahüvitisele, selle suurus arvutatakse Teie eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere! Üldiselt peab töötaja tööandjat teavitama puhkuse kasutamisest 14 kalendripäeva ette, kui vastavat puhkust pole puhkuste ajakavas. Seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kasulikum oleks puhkusele minnes kasutada põhipuhkuse asemel kasutamata puhkust. Kui esitate tööandjale avalduse puhkuse kasutamiseks, siis tuleks sinna ka märkida, et soovite kasutada eelmise kalendriaasta kasutamata puhkust. Vaikimisi kokkuleppest ei piisa, töölepingu seadus ei sätesta, et arvestatakse automaatselt kasutamata puhkust. Silmas tuleb pidada puhkuse aegumist: näiteks 2014.a. väljateenitud puhkust on õigus kasutada kuni 2015.a. lõpuni. Hiljem see pole lihtsalt võimalik ning kasutamata puhkus aegub.

TLS § 2 järgi on töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kui kokkulepe arvestab ning soosib töötaja huve, ei saa seda tühiseks pidada. Teie väljapakutud kokkulepe, et enne käesoleva aasta põhipuhkuse võtmist kasutatakse kasutamata puhkust, soosib töötajate huve. Sellisel viisil on ka väikesem tõenäosus, et kasutamata puhkus aegub.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere! TLS § 69 lg 2 alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakavasse tuleb märkida põhipuhkus ning kasutamata puhkus. Võimalik on ka võtta puhkust, mida pole ajakavasse märgitud. Selleks tuleb tööandjale puhkusest ette teatada 14 kalendripäeva. Teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teil on õigus nõuda põhipuhkust Teile sobival ajal TLS § 69 lg 7 p 1 järgi, mille kohaselt on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal.

Kahjuks jääb veidi arusaamatuks, mida mõtlete täpsemalt dekreediaegse puhkuse all. Sellest tulenevalt pole võimalik ka viimastele küsimusele vastata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere,
Vastavalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel hüvitama kasutamata jäänud põhipuhkuse rahas. Eeldusel, et Teie töölepingus kokkulepitud puhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva, olete igas kuus välja teeninud 2,33 kalendripäeva puhkust, nelja kuu peale kokku 4 x 2,33= 9,32 kalendripäeva, mis tuleks töösuhte lõppemisel hüvitada.
Täiendavalt juhin tähelepanu sellele, et katseajal töölepingu lõpetamisest tuleb 15 kalendripäeva ette teatada ja kui seda tegi tööandja, siis lasub temal põhjendamiskohustus. Kui tööleping lõpetatakse etteteatamise tähtaega järgimata, tuleb tööandjal etteteatamata jäänud aeg rahaliselt hüvitada.
Juhul, kui Teile teatati töölepingu lõpetamisest katseaja lõpus, siis tööleping ise võib lõppeda peale katseaga- seaduses nõutava 15 kalendripäeva võrra. Sellisel juhul suureneb ka Teie hüvitamisele minev väljateenitud puhkuse osa.
Peatset uue töö leidmist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Kui Teie kahe kuu tööajanorm täitub 17. novembril, siis sealt edasi peaks Teil kuni 28. novembrini olema vaba aeg, mille olete välja teeninud. Viimaseks tööpäevaks jääks 17. november, aga töösuhe lõppeks ikkagi 28. novembril. Täites kahe kuu normtunnid 17. novembriks ja lõpetades töösuhte samal päeval, tekiks Teil ületunnid, mis tööandjal tuleks hüvitada 1,5- kordselt.
Juhul, kui tööandja soovib, et töötaksite edasi perioodil 17.- 28. november, tekivad Teil ületunnid ja kui neid ei ole enam võimalik vaba ajaga hüvitada, siis peab tööandja need hüvitama 1,5- kordselt.
Täiendavalt juhin tähelepanu sellele, et ületundide tegemiseks peab olema poolte kokkulepe. Ühepoolselt ületundide tegemist saab tööandja nõuda ainult hädavajaduse korral, vältimatu kahju ärahoidmise eesmärgil. Päris kindlasti ei saa juba oktoobrikuus teadaolevaid novembrikuu ületunde lugeda hädavajaduseks- tööandjal on piisavalt aega reageerimiseks ja mõne teise lahenduse leidmiseks, kui Te ei soovi ületundide tegemises kokku leppida.
Valutut ja korrektset töösuhte lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere! Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on seadusest tulenevalt (TLS § 70 lg 2) võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Seoses tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 p 4 muudatusega alates 01.05.2014 ei saa tõepoolest isik, kes on äriühingu juhatuse liige end töötuna registreerida.

Töötuskindlustuse seaduse § 4 lg 1 alusel on nii töötajal kui tööandjal kohustus maksta töötuskindlustusmakset, kuna tegemist on sundkindlustusega. Teie töötuna arvele võtmise võimalus ei ole siinkohal oluline.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 5 sätestab, et põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta (1. jaanuar kuni 31. detsember) jooksul, kui aga seda ei tehta, siis kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Sama sätte lg 6 alusel puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. TLS § 69 lg 1 alusel määrab tööandja puhkuse aja arvestades töötaja soovidega. Lg 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus edasi lükata isikust tulenevatel olulistel põhjustel.

Seega ei ole Teil kohustutust käesoleval aastal puhkust välja võtta, seda saate teha järgmise ehk 2015. aasta jooksul. Kuid tuleb arvestada, et kui Te 2015. aastal 2014. aasta puhkust ei kasuta, siis selle puhkuse saamise nõue aegub ja seda Te ei saa enam ka mitte rahas välja võtta. Saate 2015. aastal võtta nagu kaks puhkust - 2014 aasta eest ja 2015 aasta oma. Kui Te võtate ühe puhkuse, 2014 aasta oma, ja kasutate vaid selle ära, siis 2015 aasta oma lükkub 2016. aastasse.

Avaldust puhkuse tühistamise kohta esitada ei saa. Kui tööandja on koostanud puhkuste ajakava ja Te olete sellega nõustunud, siis peate proovima uuesti läbirääkida. Kui ei õnnestu, siis peate kahjuks tegema nii, nagu puhkuste ajakavas kirjas, kuna Te olete sellele nõusoleku andnud - muuta saab vaid poolte kokkuleppel TLS § 69 lg 4 kohaselt. Kui aga puhkuste ajakava ei ole, siis teatate tööandjale 14 päeva kirjalikult ette, millal Te puhkate ja lähete puhkusele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere! Töölepinguseaduse § 85 lg 1 alusel võib töölepingu igal ajal üles öelda. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema ajast, mil esitate lahkumisavalduse, selle teatavakstegemisest. Tähtaeg hakkab kulgema järgnevast päevast. Seega kui annate 14.10 lahkumisavalduse, siis hakatakse 30 päeva lugema alates 15.10. Tähtaja kulgemist ei takista olukorrad, mil olete võimetu töötama - TLS § 19 loetelu. Seega, kui annate lahkumisavalduse haiguslehel olles, siis lähevad haiguslehe päevad arvesse. Kui olete kõik need 30 päeva haiguslehel, siis enam tööle minema ei pea.

Tööandjal ei ole õigust kedagi kinni hoida. Võite ka varem lahkuda kui 30 päeva, kuid sel juhul on tööandjal õigus Teilt nõuda hüvitist nende päevade eest, mil Te veel oleksite pidanud tööl käima - TLS § 100 lg 5 alusel ehk keskmist tööpäevatasu iga päeva eest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee