Tööõigus
Küsimus: Kas võime asendustöötaja tööle võtta juba varem või peab ära ootama kuni senine töötaja on suundunud lapsehoolduspuhkusele?04.12.2014
Tere,
Meie ettevõttes on üks töötaja suundumas lapsehoolduspuhkusele, alates 2015 a. märtsi keskpaigast. Kõnealuse töötaja asemele soovime võtta tööle asendaja. Kuidas oleks õige sõlmida leping asendustöötajaga? Kas võime asendaja tööle võtta juba uue aasta algusest, st. jaanuarist 2015 või peab ära ootama, kuni asendatav töötaja on suundunud lapsehoolduspuhkusele? Kas asendajale võib määrata ka katseaja?
Millised õigused, kohustused kaasnevad lapsehoolduspuhkuse asendajale ning millised lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale?
Lugupidamisega,
Meie ettevõttes on üks töötaja suundumas lapsehoolduspuhkusele, alates 2015 a. märtsi keskpaigast. Kõnealuse töötaja asemele soovime võtta tööle asendaja. Kuidas oleks õige sõlmida leping asendustöötajaga? Kas võime asendaja tööle võtta juba uue aasta algusest, st. jaanuarist 2015 või peab ära ootama, kuni asendatav töötaja on suundunud lapsehoolduspuhkusele? Kas asendajale võib määrata ka katseaja?
Millised õigused, kohustused kaasnevad lapsehoolduspuhkuse asendajale ning millised lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale?
Lugupidamisega,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

TLS § 9 lg 2 järgi võib ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmida tähtajalise töölepingu asendamise ajaks. Säte rõhutab seda, et äraoleva töötaja töökohta tuleb säilitada. Oluline on, et asendatav töötaja saaks enda töökoha lapsehoolduspuhkuselt naastes tagasi.
Töötaja asendaja võib varem tööle võtta. Tuleb aga arvestada seda, et asendataval töötajal on õigus minna lapsehoolduspuhkusele alates märtsi keskpaigast ning seetõttu on tal selle ajani õigus ja kohustus viibida tööl ning täita enda töölepingujärgseid kohustusi, samuti saada selle eest kokku lepitud töötasu.
Asendajal on samasugused õigused ja kohustused nagu asendataval töötajal (hoolsuskohustus, tööandja maine kahjustamise keeld jne). Asendajale kohaldatakse samuti katseaega. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu katseaeg peab piirduma poolega lepingu kogu kestusest, seega ei ole üle 4-kuulist katseaega võimalik kohaldada. Kuna tööleping on sõlmitud asendamise ajaks, siis on lapsehoolduspuhkusel oleval töötajal õigus puhkuse lõppemisel samale töökohale naasta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on probleem, et mitme töötajaga on töölepingud sõlmimata, kuigi maksude ja raamatupidamise osas on kõik korrektne?04.12.2014
Tere,
saabusin juhiabina firmasse ning tutvudes erinevate dokumentidega jäi mulle silma, et mitmete töötajatega on aastate jooksul jäetud töölepingud sõlmimata kuigi nad on olnud tööl kauem kui 2 nädalat. Maksud on korrektselt makstud kuid vaid lepingud on puudu. Samuti on mitmetel lepingutel kattuvad lepingunumbrid. Raamatupidamise koha pealt on kõik korras, lihtsalt dokumenteeritud on kehvasti. Mida sel juhul peaks tegema? Kas peaks kontakti looma kõikidega, kes on tööl käinud kuid kellel on leping puudu või pole nii täpset nõuet sätestatud ja kui mõlemad osapooled on suulise kokkuleppega nõus olnud, siis pole vaja hakata asja "parandama"?
Lugupidamisega
saabusin juhiabina firmasse ning tutvudes erinevate dokumentidega jäi mulle silma, et mitmete töötajatega on aastate jooksul jäetud töölepingud sõlmimata kuigi nad on olnud tööl kauem kui 2 nädalat. Maksud on korrektselt makstud kuid vaid lepingud on puudu. Samuti on mitmetel lepingutel kattuvad lepingunumbrid. Raamatupidamise koha pealt on kõik korras, lihtsalt dokumenteeritud on kehvasti. Mida sel juhul peaks tegema? Kas peaks kontakti looma kõikidega, kes on tööl käinud kuid kellel on leping puudu või pole nii täpset nõuet sätestatud ja kui mõlemad osapooled on suulise kokkuleppega nõus olnud, siis pole vaja hakata asja "parandama"?
Lugupidamisega
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Siiski loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Seega on praegusel juhul töölepingud kindlasti sõlmitud ning vorminõude rikkumine ei muuda töölepinguid tühiseks.
Edaspidi oleks kindlam siiski töölepingud sõlmida kirjalikus vormis. Sellisel juhul väldivad pooled tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Kirjaliku vorminõude järgimine tähendab mõlemale osapoolele selgema ja paremini tõendatava töösuhte olemasolu. Praeguses olukorras oleks soovituslik sõlmida töötajatega kirjalik tööleping, kellega seda veel tehtud ei ole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean minema laupäeval tööle vaatamata sellele, et nädala sees antakse asenduseks vaba päev?03.12.2014
Tere
Tööandja on otsustanud, et peaksime laupäeval tööle tulema. Enne seda annab ta päeva nädala keskel vabaks. Kas mul on õigus keelduda minna tööle nädalavahetusel kuna see on esmakordne ja lööb segi pere plaanid. Tegemist ei ole force majoriga.
Tööandja on otsustanud, et peaksime laupäeval tööle tulema. Enne seda annab ta päeva nädala keskel vabaks. Kas mul on õigus keelduda minna tööle nädalavahetusel kuna see on esmakordne ja lööb segi pere plaanid. Tegemist ei ole force majoriga.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

TLS § 47 lg 4 järgi on tööandjal võimalik tööaja korraldust ühepoolselt muuta. Seda saab tööandja teha vaid juhul, kui on täidetud kaks tingimust: muudatused peavad tulenema ettevõtte vajadusest ning muudatused ei tohi olla tööandja ja töötaja huve arvestades ebamõistlikud. Töökorralduse reeglite muutmisest tuleks töötajaid kindlasti eelnevalt mõistliku etteteatamistähtajaga teavitada.
Kahjuks ei ole võimalik öelda, kas Teil on õigus keelduda nädalavahetusel töötamisest. Selleks tuleb kaaluda, millised on tööandja ning ettevõtte huvid ja võrrelda neid töötaja omadega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan töölepingu üles öelda isikust tulenevatel põhjustel, kuna ei saa 3-aastase lapse kõrvalt enam öövahetustes töötada?01.12.2014
Tere.
Varsti saab täis aeg kui olen olnud 3-a. lapsehoolduspuhkusel ja nüüd tuleb aeg tööle naasta. Minu lepingus on vahetustega töö nii päeval kui öösel (8.00- 20.00 ja vastupidi). See nimelt ei sobi enam minule ja tööandja ei ole nõus selles osas vastu tulema. Samas mainis ka seda, et tal ei ole mulle enam täiskohta pakkuda vaid ainult pool. Kuidas ma peaksin edasi talitama, kas lihtsalt töökohast loobuma või on ka mingi võimalus, et ta pakuks mulle koondamist? Olen ka lugenud, et töötajal on võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda isikust tulenevatel põhjustel (minu puhul siis perekondlikud kohustused kuna mul pole last öisel ajal kellegi teise hoolde jätta). Kas ja kuidas ma peaksin seda siis vormistama ja kas sellest on minule mingit kasu?
Ette tänades.
Varsti saab täis aeg kui olen olnud 3-a. lapsehoolduspuhkusel ja nüüd tuleb aeg tööle naasta. Minu lepingus on vahetustega töö nii päeval kui öösel (8.00- 20.00 ja vastupidi). See nimelt ei sobi enam minule ja tööandja ei ole nõus selles osas vastu tulema. Samas mainis ka seda, et tal ei ole mulle enam täiskohta pakkuda vaid ainult pool. Kuidas ma peaksin edasi talitama, kas lihtsalt töökohast loobuma või on ka mingi võimalus, et ta pakuks mulle koondamist? Olen ka lugenud, et töötajal on võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda isikust tulenevatel põhjustel (minu puhul siis perekondlikud kohustused kuna mul pole last öisel ajal kellegi teise hoolde jätta). Kas ja kuidas ma peaksin seda siis vormistama ja kas sellest on minule mingit kasu?
Ette tänades.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Praegusel juhul on Teil tööle naastes õigus nõuda sama tööd ning samas mahus nagu on töölepingus kokku lepitud. Kui Te siiski soovite töölepingu erakorraliselt üles öelda, siis on see TLS § 91 lg 3 järgi võimalik, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Kui tööandja ei võimalda Teile päevasel ajal tööd, siis oleks tõepoolest võimalik tööleping üles öelda, kuna last pole öisel ajal võimalik kellegi teise hoolde jätta. Paraku sellisel alusel lepingu ülesütlemise puhul ei ole tööandjal kohustust Teile hüvitist maksta. Samuti ei ole Teil siis õigust töötuskindlustushüvitisele.
Koondamine ehk TLS § 89 järgi töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel tuleb kõne alla, kui tööandjal ei ole Teile enam tööd pakkuda töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Koondamissituatsioon võib tõesti tekkida, kui tööandjal ei ole võimalik Teile endistel tingimustel tööd tagada ja Te ei võta vastu väiksema koormusega tööd. Sellisel juhul ütleb tööandja töötajaga töölepingu üles ning töötajal on TLS § 100 lg 1 järgi õigus saada tööandjalt hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Täiendavat hüvitist tasub töötukassa ning seda on võimalik saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui Te ütlete töölepingu üles erakorraliselt, siis peate seda ülesütlemisavalduses põhjendama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on õigus tööle mitte minna, kui ei ole oma palka kätte saanud?28.11.2014
Kas mul on õigus mitte tööle minna, kui ei ole oma palka kätte saanud ja kui tahan töölepingut lõpetada, siis kui kaua pean seda ette teatama? Põhjuseks, miks lahkuda tahan, on see, et ei maksta kogu summat ametlikult ja palk hilineb tihti. Olen ettevõttes töötanud poolteist aastat.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Tööandja viivitamisel töötasu maksmisega on töötajal võimalik nõuda selle eest viivist 8,15% aastas. Palga mittemaksmine ei ole põhjuseks, miks Teie võiksite oma tööülesannete täitmisest keelduda. Seda võib käsitleda tööluusina ning tööandjal on õigus Teiega tööleping lõpetada. Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, mh kui ta rikub maksukohustust, siis on Teil õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellisel juhul on Teil TLS § 100 lg 4 järgi õigus nõuda tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks peab tööandja maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis jne).
TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele?28.11.2014
Tere!
Töötan graafiku alusel, ka nädalavahetustel. Kas minu avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele või kogu nädalale? Kui vormistada see eraldi puhkusena ja sinna sisse jääb riigipüha (24.dets), kas puhkus pikeneb siis?
Töötan summeeritud tööaja arvestusega ja kui olen võtnud lapsepuhkuse, kas pean siis ikka normtunnid täis töötama?
Ette tänades
Töötan graafiku alusel, ka nädalavahetustel. Kas minu avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele või kogu nädalale? Kui vormistada see eraldi puhkusena ja sinna sisse jääb riigipüha (24.dets), kas puhkus pikeneb siis?
Töötan summeeritud tööaja arvestusega ja kui olen võtnud lapsepuhkuse, kas pean siis ikka normtunnid täis töötama?
Ette tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

TLS § 54 lg 2 kohaselt antakse lapsepuhkust tööpäevades. Riigipühi või nädalavahetusi (sellisel juhul, kui Te vastaval ajal ei tööta) lapsepuhkuse päevadeks ei arvestata. Kui Teil on üks või kaks alla 14-aastast last, siis on Teil õigus saada lapsepuhkust 3 tööpäeva. Kui Teil on vähemalt kolm alla 14-aastast last või üks alla 3-aastane laps, siis on Teil õigus saada lapsepuhkust 6 tööpäeva. Lisaks tasustatud lapsepuhkusele on Teil õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Summeeritud tööaja puhul peab tööandja tööajakava koostamisel arvestama teadaolevaid töötamise takistusi. Kui puhkust ei ole ajakavas, siis tuleb tööaja arvestusperioodi vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Seega ei pea Te esialgselt planeeritud normtunde täis töötama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin töölepingu üles öelda erakorraliselt kuna ei saa kogu palka ametlikult?27.11.2014
Tere! Küsimus töölepingu ülesütlemise kohta. Kas võin töölepingu üles öelda erakorraliselt kuna ei saa kogu palka ametlikult? Nimelt ametlikult tuleb arvele 600 eurot ja ülejäänud saan mitteametlikult, kogu palga summa kõigub 900 euro kuni 1500 euro vahel! Probleemiks ka see, et mitteametliku raha saab alati hiljem kätte ja mitte lepingus märgitud palgapäeval. Ja viimasel ajal on ka ametlik palk hakanud hilinema. Olen ettevõttes töötanud poolteist aastat. Kas võin lepingu erakorraliselt üles öelda ja kas on õigus saada mingeid hüvitisi ja kui suur on mu lootus saada saamata jäänud raha kätte milleks oleks käesoleval kuul tehtud töö eest 700 eurot.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma andmed töötasu kohta, muuhulgas peab lepingus olema kokku lepitud töötasu maksmise kord, palgapäev ja tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus.
Kui tööandja ei ole palgapäeval kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu osas, mis jäi välja maksmata, ehk saamata töötasu osa muutub sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja ehk töötaja nõuda võlgnikult ehk tööandjalt viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Käesoleval hetkel on viiviseks 8,15% aastas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa välja maksnud.
Kui tööandja rikub töötasu maksmise kohustust, mh kui ta rikub maksukohustust, siis on Teil õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellisel juhul on Teil TLS § 100 lg 4 järgi õigus nõuda tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks peab tööandja maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis jne). Seega on Teil õigus saada tehtud töö eest tasu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja oleks pidanud vormistama mingi dokumendi, kui saatis mind raseduse tõttu koju, sest ei olnud kergemat tööd anda?27.11.2014
Tere,
töötan puidufirmas, kus igapäevaseks tööks oli raskete laudade tõstmine. Arst vormistas mulle kergemale tööle üleviimislehe. Kuna tööandjal polnud kergemat tööd anda, saadeti mind koju. Kas tööandja poleks pidanud tegema mingit paberit, et on mind koju saatnud? Igakuiselt pean esitama haiguslehe töö juurde. Hetkel saan haigekassast alla 200€ kuus ja samas olen kuulnud teistelt, et nemad said töö juurest palka edasi. Kas see on ka praegu kuidagi võimalik minu puhul?
Lugupidamisega
töötan puidufirmas, kus igapäevaseks tööks oli raskete laudade tõstmine. Arst vormistas mulle kergemale tööle üleviimislehe. Kuna tööandjal polnud kergemat tööd anda, saadeti mind koju. Kas tööandja poleks pidanud tegema mingit paberit, et on mind koju saatnud? Igakuiselt pean esitama haiguslehe töö juurde. Hetkel saan haigekassast alla 200€ kuus ja samas olen kuulnud teistelt, et nemad said töö juurest palka edasi. Kas see on ka praegu kuidagi võimalik minu puhul?
Lugupidamisega
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepinguseaduse (TLS) § 18 sätestab õiguse nõuda terviseseisundile sobivat tööd vaid rasedale või töötajale, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
Üldist töötaja õigust nõuda terviseseisundile vastavat tööd TLS ei sätesta, st kui töötaja terviseseisund töö kestel halveneb, tuleb tööülesannete muutmiseks saavutada pooltevaheline kokkulepe.
Peatset paranemist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas pean töötuskindlustuse hüvitise saamiseks omal soovil lõpetama lepingu ka osalise ajaga töökohalt, kui sain põhikohalt koondamisteate?25.11.2014
Töötan kahel kohal, põhitöökoht täistööajaga ja teises ettevõttes osalise ajaga. Sain põhitöökohalt koondamisteate. Kas ma pean omal soovil lõpetama töölepingu ka osalise ajaga töökohalt, et saada töötuskindlustushüvitist? Sooviksin ennast peale koondamist töötukassas arvele võtta.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 p 1 sätestab, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 kohaselt. TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. Seega, kui Te töötate osalise ajaga, siis ei ole võimalik end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist.
Probleem tekiks ka teises ettevõttes töölepingu korralise ülesütlemisega: TKindlS § 6 lg 2 p 1 järgi ei ole isikul õigust töötuskindlustushüvitisele, kui töötaja on töölepingu omal algatusel üles öelnud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas aastaid hiljem saab veel nõuet esitada, kui tööandja ei ole lõpetanud töösuhet?24.11.2014
Kas töösuhe on lõpetatud, kui käesoleva ajani ei ole tööandja poolt edastatud teavet töösuhte lõpetamise kohta? 2004 tööandja vallandas töötaja. 2006 kohtuotsusega tunnistati käskkiri ebaseaduslikuks ja sellega seoses töösuhte lõpetamise aeg nihkus edasi, pärast seda kuni käesoleva ajani ei ole tööandja lõpetanud töösuhet teisel õiguslikul alusel ega tasunud täies mahus puhkusehüvitist, mis oleks tulnud juurde maksta (ca 2 kuud). Kas nõuet saab esitada veel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie päringu kohaselt on kohus samas vaidluses teinud otsuse juba 2006.a. Kahjuks ei ole võimalik Teile anda täpset vastust ilma eelnevalt tutvumata 2006.a kohtuotsusega.
Tööandja on töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Selline nõue aegub nelja kuu jooksul alates töösuhte lõppemisest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee