Tööõigus
Küsimus: Mida tuleb teha, kui endine tööandja ei lõpetanud minuga töölepingut?03.11.2014
Töötasin selles firmas 4 aastat, omanikud olid Lätis, kuid Eestis oli ka olemas tehniline juht ja raamatupidaja. Aasta alguses sain teada, et firma annab oma äri teisele firmale üle. Infot oli napilt, kuna ülemused ei osanud meile öelda, kas teine firma võtab meid üle. Võtsin ise ühendust uue firma regionaaljuhatajaga ja ta lubas, et minuga tehakse leping ära. 03.03.2014 olin viimast päeva endises firmas tööl ja 04.03.2014 oli esimene tööpäev juba uues firmas, kus ma töötasin kuni 10.07.2014. Tulin omal soovil töölt ära ja kui läksin töötukassasse arvele ennast võtma, siis tuligi välja, et ma ei olegi üleviimisega tööle võetud. Töötukassa võttis mind küll arvele töötuks, kuid abirahadest mulle on ära öeldud, kuna ei saanud tõestada, et olin 180 päeva järjest tööl.Töötukassast öeldi, et edaspidi võib tulla probleeme, kuna olen endise firma töötajate registris. Endist tööandjat kätte ei saa, kuna, nagu enne mainisin, omanikud Lätis. Üritasin võtta ühendust nii telefoni teel, kui ka e-maili abil - ei mingit vastust. Käisin ka maksuametis ja sain sealt tõendi, et töötasin endises firmas, kuid töötukassa ei võtnud seda kui mõjuvat tõendit. Pöördusin ka tööinspektsiooni juristi poole, kuid sealt öeldi, et nemad ei saa mind aidata, kuna mul ei ole rahalisi pretensioone endise firma suhtes. Endine firma ei ole kuulutanud ennast pankrotis olevaks ja on täitsa tööandjate registris. Kuidas tuleks toimida, et ära saada endise tööandja töötajate registrist.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Praeguses olukorras on Teil võimalik esitada töötukassale vaie TkindlS § 45 lg 1 alusel. Vaide peate sellisel juhul esitama 30 päeva jooksul otsuse tegemise hetkest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saan vaidlustada töölt vabastamise, kuna soovisin selgitusi miks ei peeta kinni töölepingust ja tööajast?03.11.2014
Tere! Töötasin firmas alates 2013. Hiljuti lõpetati minuga tööleping tööandja poolt, kus kirjas mõistlike korralduste ja töökohustuste eiramine. Saadeti koju e-kirjaga. Sellele eelnevalt ei ole ma ühtegi hoiatust ei suuliselt ega kirjalikult saanud. Minu küsimuse peale, et mida see tähendab, vastati vaid, et mul soovitati seda teha. Sellele eelnes vaid minu poolt tööandjale kirjalikult esitatud küsimused - miks muudetakse töögraafikut ilma minult küsimata ja miks ei peeta kinni töölepingust, tööajast. See paber on antud tööandjale tema allkirja vastu. Ja peale seda oligi tööandja käitumine kardinaalselt muutunud. Töögraafikut muutis päevapealt - see oli aga iga kuu alguses paigas. Veel on paberil miinimumpalk, aga tegelikult suulisel kokkuleppel 30.-eurot päev. Tööpäeva pikkuseks 11 tundi, aga kunagi ei ole arvestatud ületunde, ka ei ole olnud 30 min. pausi päeva jooksul. Ka pühade ajal topelttasusid mitte - vastuseks sain vaid, et meil ei ole seda kommet. Mida peaksin ette võtma - kas on alust vaidlustada ja mis alusel tuleks saamata tasud välja arvutada. Kirjas vaid miinimumpalk, aga tegelik ikkagi 30.-eurot päev suulisel kokkuleppel. On olemas vaid üks leht, kus peal näha, et olen päevapalga välja võtnud. Muidu esitati kuu lõppedes väljamakse paber, kus peal arvutused miinimumpalgaga, et maksude pealt kokku hoida. Maksmine toimus sularahas.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui Te leiate, et Teiega on tööleping lõpetatud alusetult, tuleks pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole - kas töövaidluskomisjon või kohus. Kui Teil on saamata tasusid, tuleks ka nende nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui Te soovite saada tasu ületundide ning pühade ajal töötatud aja eest selles ulatuses nagu oli Teil tööandjaga kokkulepe, on võimalik esitada nõue töötasu suuruse tuvastamiseks ning lähtuvalt sellest esitada ka nõue saamata jäänud ületundide ning riigipühadel töötamise eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada tervisekahjustuse tõttu?03.11.2014
Tere!
Töötan klienditeenindajana (st töö jaoks läheb vaja käsi). Vigastasin kätt ning seetõttu on nüüd püsiv kahjustus - pidev valu ja eriarst määras operatsiooni. Hetkel on kehtiv haigusleht, kuid sooviksin selle lõpetada ja minna üle kergemale tööle samas firmas. Küsimus on selles, kas tööandjal on õigus mind vallandada ning millised on minu õigused kui tegu pikaajalise traumaga?
Töötan klienditeenindajana (st töö jaoks läheb vaja käsi). Vigastasin kätt ning seetõttu on nüüd püsiv kahjustus - pidev valu ja eriarst määras operatsiooni. Hetkel on kehtiv haigusleht, kuid sooviksin selle lõpetada ja minna üle kergemale tööle samas firmas. Küsimus on selles, kas tööandjal on õigus mind vallandada ning millised on minu õigused kui tegu pikaajalise traumaga?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktile 1 on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
TLS ei näe ette võimalust töötajal nõuda enda kergemale tööle üleviimist tulenevalt tervisliku olukorra muutumisest (selline eelis on vaid rasedal).
Samas sätestab seadus, et kui tööandja soovib sellel alusel töötajaga töölepingu üles öelda, peab ta pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
Kui tööandjal teist tööd pakkuda ei ole, on tal võimalik töötaja töövõime vähenemise tõttu tööleping üles öelda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on see lubatud, et pean tööle minema nädal hiljem kui muidu pidin vahetusse minema, nädal aega olen siis ju rahata?03.11.2014
Tere! Töötan laevas, nädal tööl ja nädal vaba. Olen praegu puhkusel ja peaksin tööle minema 5.nov aga täna teatati, et tahetakse panna teise vahetusse ja see tähendab siis seda, et peaksin tööle minema alles 12.nov. Aga siis peaksin ma veel nädala kodus istuma ja siis juba ju ilma rahata ja minu töötunnid ei tule kuidagi täis. On see lubatud?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 sätestab tööandja kohustused, milleks on muuhulgas töötaja kindlustamine kokkulepitud tööga. Lisaks on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Ühepoolselt ei ole võimalik selliseid tingimusi muuta.
Üldreeglina sätestab § 35 töötasu maksmise regulatsiooni töö mitteandmise korral. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle.
Selline olukord, et tööandja ei kindlusta Teid tööga ning samas ei maksa ka mingit töötasu, ei ole õiguspärane. Kui tööandjal ei ole võimalik Teile tööd pakkuda, siis on ta siiski kohustatud Teile tasuma TLS § 35.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis õigused mul on, kui tööandja on viivitanud palga maksmisega juba kaks nädalat?03.11.2014
Tere,
Kui töölepingus on palgapäev kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei ole seda ka veel 14 päeva hiljem üle kandnud, kas siis nii ongi, et see on õige või on töötajal ka mingid õigused oma teenitud palk kätte saada?
Kui töölepingus on palgapäev kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei ole seda ka veel 14 päeva hiljem üle kandnud, kas siis nii ongi, et see on õige või on töötajal ka mingid õigused oma teenitud palk kätte saada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötasu maksmine kokkulepitud tingimustel ja ajal on üks tööandja peamisi kohustusi ning kui seda tähtaegselt täidetud ei ole, on tegemist rikkumisega.
Juhul, kui tööandja on niivõrd pikka aega olnud töötasu maksmisega viivituses, on töötajal võimalik öelda tööleping erakorraliselt üles vastavalt TLS § 91 lõikele 1. Selle jaoks tuleb tööandjale esitada kirjalik ülesütlemisavaldus ning selles ülesütlemise põhjusi kirjeldada. Etteteatamise tähtaega sellisel puhul ei ole ning töölepingu võib lugeda lõppenuks järgmisest päevast alates avalduse esitamisest. Lõppemise kuupäev tuleks aga kindlasti sellesse avaldusse märkida. Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Lisaks on töötajal õigus nõuda viivist tasumata palga summalt seadusjärgses määras, milleks hetkel on 0,022% päevas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millal pean esitama tööandja vastava avalduse, kui olen lapsehoolduspuhkusel ja hakkan varsti uuesti sünnitama?31.10.2014
Tere,
Olen hetkel 2-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Teine laps on sündimas 2. jaanuaril, sünnituspuhkusele ehk dekreeti lähen 3.12.2014. Tahaksin teada, millal pean esitama tööandjale avalduse, et soovin hetkel olemasoleva lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nö uuesti tööle asuda (tööle asumise kuupäevaks saab sünnituspuhkuse alguse päev). Kas teen seda koos sünnituslehe viimisega tööandjale, seal 3.12 kandis või esitan varem? Kuskilt lugesin, et seda peaks tegema isegi kuni 30 päeva enne sünnituspuhkusele minekut? Kõigepealt avaldus lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja siis hiljem kui saan dekreedilehe, siis viin selle? Kuidas siis õige on?
Olen hetkel 2-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Teine laps on sündimas 2. jaanuaril, sünnituspuhkusele ehk dekreeti lähen 3.12.2014. Tahaksin teada, millal pean esitama tööandjale avalduse, et soovin hetkel olemasoleva lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nö uuesti tööle asuda (tööle asumise kuupäevaks saab sünnituspuhkuse alguse päev). Kas teen seda koos sünnituslehe viimisega tööandjale, seal 3.12 kandis või esitan varem? Kuskilt lugesin, et seda peaks tegema isegi kuni 30 päeva enne sünnituspuhkusele minekut? Kõigepealt avaldus lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja siis hiljem kui saan dekreedilehe, siis viin selle? Kuidas siis õige on?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS §68 lg2).
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
Allikas: Eesti Haigekassa/sünnituhüvitis .
Kordaminekuid ja meeldivat lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda?31.10.2014
Tervist
Olin laeval tööl 2-nädalase graafikuga. Osadel kuudel tuli 14 tööpäeva, osadel 16-17 vastavalt graafikule. Kuna vajasin lisaraha, siis käisin tööl (asendasin haigeid kolleege jms) enda vabast vahetusest. Mõnikord pakkus laeval olles vahetuse ülemus välja, et kas saaksin kauemaks peale jääda, sest kolleeg on haigestunud. Mõnikord helistas firma personalitöötaja ning pakkus välja, et tuleksin varem tööle või teeksin oma vaba vahetuse keskel mõned tööpäevad.
Nii mõnigi kuu tuli mul üle 20 tööpäeva. Ka graafikuvälised tööpäevad tasustati tavamääraga, mitte 1,5 kordselt. Töölepingu kehtides ei hakanud seaduses näpuga järge ajama, kartes, et jäetakse ilma võimalusest lisaraha teenida. Nüüd, kus olen töölepingu lõpetanud, seda kartust enam pole. Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda? Ja kui on, siis kui kaua peale töölepingu lõpetamist aega seda teha on?
Olin laeval tööl 2-nädalase graafikuga. Osadel kuudel tuli 14 tööpäeva, osadel 16-17 vastavalt graafikule. Kuna vajasin lisaraha, siis käisin tööl (asendasin haigeid kolleege jms) enda vabast vahetusest. Mõnikord pakkus laeval olles vahetuse ülemus välja, et kas saaksin kauemaks peale jääda, sest kolleeg on haigestunud. Mõnikord helistas firma personalitöötaja ning pakkus välja, et tuleksin varem tööle või teeksin oma vaba vahetuse keskel mõned tööpäevad.
Nii mõnigi kuu tuli mul üle 20 tööpäeva. Ka graafikuvälised tööpäevad tasustati tavamääraga, mitte 1,5 kordselt. Töölepingu kehtides ei hakanud seaduses näpuga järge ajama, kartes, et jäetakse ilma võimalusest lisaraha teenida. Nüüd, kus olen töölepingu lõpetanud, seda kartust enam pole. Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda? Ja kui on, siis kui kaua peale töölepingu lõpetamist aega seda teha on?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on töötasuga, mille nõudeõigus üldjuhul kehtib 3 aastat. Samas ei tähenda see, et võite kolm aastat viiviseid kasvatades oodata ja siis oma nõude esitada. Oma nõuetest tuleks tööandjale märku anda ikka esimesel võimalusel, kui selleks õigus ja võimalus tekib.
Teadmata kõiki täpsustavaid asjaolusid ja nägemata tõendeid, mida oma nõuete toetuseks esitada saate, on raske hinnata nõude perspektiivikust. Selleks oleks vaja tulla konsultatsioonile, aga kõigepealt soovitaksin ühendust võtta Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga (EMSA), sest meremeestele rakenduvad peale Töölepingu seaduse ka teised, spetsiifilised normatiivaktid, nt kollektiivlepingud, millega vastav ametiühing paremini kursis on.
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tohin asutada oma osaühingu ja olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen lapsehoolduspuhkusel ja kodune?24.10.2014
Tere,
Olen oma põhitööandja juures lapsehoolduspuhkusel, samuti saan veel 6 kuud vanemahüvitist. On soov asutada OÜ koos oma elukaaslasega ja saada firmas juhatuse liikmeks. Kas see on töölepinguseadusega ikka kooskõlas, kas tohin olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen ju lapsehoolduspuhkusel ja kodune, kas kui juhatuse liikmena ja saades vanemahüvitist saan maksta endale miinimumpalka, et mitte kaotada vanemahüvitist? Kas pean ka kuidagi mainima põhitööandjale seda, et hakkan tegelema oma firmaga ja saan juhatuse liikmeks?
Tänud ette vastuse eest!
Olen oma põhitööandja juures lapsehoolduspuhkusel, samuti saan veel 6 kuud vanemahüvitist. On soov asutada OÜ koos oma elukaaslasega ja saada firmas juhatuse liikmeks. Kas see on töölepinguseadusega ikka kooskõlas, kas tohin olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen ju lapsehoolduspuhkusel ja kodune, kas kui juhatuse liikmena ja saades vanemahüvitist saan maksta endale miinimumpalka, et mitte kaotada vanemahüvitist? Kas pean ka kuidagi mainima põhitööandjale seda, et hakkan tegelema oma firmaga ja saan juhatuse liikmeks?
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui saadud brutotulu ületab vanemahüvitise määra, siis vähendatakse vastava kuu vanemahüvitist.
Vanemahüvitise määr on hetkel 320 eurot. See tähendab seda, et kui Te teenite juhatuse liikmena 320 eurot või vähem, siis Teil õigus saada vanemahüvitist samas summas nagu Te siiani olete saanud. Kui aga teenite näiteks 325 eurot, siis tuleb osa vanemahüvitisest tagasi maksta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on lubatud, et ületundide tasu makstakse tavatariifi järgi "preemiana"?24.10.2014
Tere,
Kas töölepingus võib olla selline lause:
Töö eest maksab tööandja töötajale netosummana 4,6 eurot tunnis.
Õhtusel ja öisel ajal töötamine ning ületunnid on arvestatud tasu sisse. Kui ma teen 200 h tööd kuus, siis palgalehel on 168 h, mille eest makstakse + ülejäänud summa on kantud preemia alla, st pole näidatud ületunde riigile.
Ning ületunde ei ole meil kunagi ka tasustatud. Olen ettevõttes olnud 7 kuud, kas mul on õigus nõuda tagantjärele ületundide tasu?
Kas töölepingus võib olla selline lause:
Töö eest maksab tööandja töötajale netosummana 4,6 eurot tunnis.
Õhtusel ja öisel ajal töötamine ning ületunnid on arvestatud tasu sisse. Kui ma teen 200 h tööd kuus, siis palgalehel on 168 h, mille eest makstakse + ülejäänud summa on kantud preemia alla, st pole näidatud ületunde riigile.
Ning ületunde ei ole meil kunagi ka tasustatud. Olen ettevõttes olnud 7 kuud, kas mul on õigus nõuda tagantjärele ületundide tasu?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ületunnitöö hüvitatakse rahas vaid sellisel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. TLS § 44 lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
Kindlasti ei ole õige töölepingus ületunnitöös eraldi ette kokku leppida, kuna üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ning eeldab igaks juhtumiks eraldi kokkulepet. Seega ei ole selline lause töölepingus õigustatud ning Teil on õigus nõuda tagantjärele tasu ületundide eest.
TLS § 45 lg 1 järgi võib töölepingus kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pikk võib olla tööaja summeerimisperiood, kui see on lepingus kokku leppimata?24.10.2014
Töötan summeeritud tööajaga, täiskohaga ja kindel kuupalk. Tööpäevad on erineva pikkusega 10-20 tundi. Tööpäevade vahelise puhkeajaga on kõik korras. Küll aga on probleem ületundidega. Iga kuu saan meili peale palgalehe, lehel on kirjas selle kuu normtunnid ja kokkulepitud kuutasu. Ületunnid on siiani tasutamata ja neid pole ka kuskil kirjas mujal, kui internetis saadaolevas graafikus. Samuti pole töölepingus summeerimise aja pikkust? Kui pikk võib summeerimisperiood olla, kui see on lepingus kokku leppimata? Näiteks kui võtan kokku oma okt, nov ja dets tunnid (vaadates graafikut), siis on detsembri lõpuks 46 ületundi. Iga kuu makstakse aga normtunnid kindla kuupalgaga. Rääkimisest kasu pole. Nüüd ongi mul konkreetne küsimus, kuidas ma tõestan oma ületunde, sest see on kestnud juba nii pikalt ja on mõte minna töövaidluskomisjoni.
Teine mure on see, et tuleb ka päris palju öötunde. Kas öötundide lisatasu saab sisalduda kuupalgas? Lepingus kirjas pole, et töötasu sisaldab ka tasu öötundide eest.
Teine mure on see, et tuleb ka päris palju öötunde. Kas öötundide lisatasu saab sisalduda kuupalgas? Lepingus kirjas pole, et töötasu sisaldab ka tasu öötundide eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Üldjuhul võib summeeritud tööaja arvestusperiood olla maksimaalselt neli kuud, eranditeks on turismi, põllumajanduse, tervishoiu ja hoolekande valdkonnad, kus kollektiivlepingu olemasolu korral lubatakse kohaldada aastast arvestusperioodi.
Tulenevalt TLS § 6 lg 9 on teoreetiliselt võimalik, et teatud tingimustel loetakse summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe sõlmituks ilma kirjaliku kokkuleppeta, poolte faktilise käitumise tõttu. Isegi siis, kui sõltuvalt asjaoludest, on summeeritud tööaja arvestuse kohaldamine seaduspärane, tuleb arvestusperioodi lõpus kogunenud ületunnid hüvitada. Neid määramata ajaks järgmistesse arvestusperioodidesse üle kanda ei ole õige.
Kui töölepinguga ei ole määratud, et palk sisaldab lisatasu öötundide eest, siis tuleb kl 22- 06 töötatud tunnid tasustada täiendavalt 1,25- kordselt.
Teie kirjeldatud olukorras on töövaidluskomisjoni poole pöördumine ilmselt õigustatud. Esimese asjana soovitaksin internetis olev vaidlusaluse perioodi tööaja graafik, kui oluline tõendusmaterjal, salvestada ja digialkirjastada. Teiseks soovitaksin spetsialistiga konsulteerida, kuidas sõnastada oma nõue, arvutada kokku võimalikud tulud- kulud ja seejärel otsustada töövaidluskomisjoni pöördumise otstarbekus ning kas piisab ise enda esindamisest või tuleks kasutada spetsialisti abi. Võimalik, et on olemas ka teisi lahendusi, kuidas saavutada õiglus närvesööva töövaidluskomisjoniväliselt.
Soovi korral on võimalik allpool olevate kontaktide kaudu registreerida ennast konsultatsioonile meie kontoris või Skype teel.
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu