Tööõigus

Lp Pöörduja

Kuvariga töötajatele prillide hüvitamise nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ". Määrus on kehtestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 5 lõike 4 alusel. Nimetatud määruse § 3 lõike 6 kohaselt peab tööandja juhul kui silmade ja nägemise kontrollil on selgunud, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Selle eelduseks on, et arst on märkinud tervisekontrolli otsusesse, et töötaja vajab prille kuvariga töötamiseks.

Lisaks käsitletakse prille töövahendina, kui tegemist on väikeste objektide vaatamise või täppistööga ja see on riskianalüüsis kajastatud ning abinõuna prillide kompenseerimine kirjas.

Nende muude tööde puhul tuleb lähtuda TTOS-i §§-des 13 ja § 12¹ sätestatust.
TTOS § 13 kohaselt on tööandjal kohustus teha ettevõttes riskianalüüs, mille kohaselt selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Kui riskianalüüsist ei tulene, et töötaja töö on silmi kahjustav, siis ei pea ka töötajale prillide maksumust kompenseerima.
Seega ainult siis, kui riskianalüüsi läbiviimisel on selgunud koormus silmadele ja ühe abinõuna tegevuskavas nähakse ette vajadusel prillide väljastamine, tekib tööandjal kohustus väljastada töötajale töövahendid (prillid). Töötajale prillide väljastamise aluseks peab olema töötervishoiuarsti otsus, kus on tõendatud, et nägemisteravuse langus on põhjustatud ülemäärasest koormusest silmadele. Sel juhul tuleneb prillide hankimise või hüvitamise nõue TTOS § 12¹-st.

Tööandja esmane kohustus on korraldada töö nii, et töötaja silmanägemine ei halveneks seoses tööülesannete täitmisega.

Nägemisteravuse mõiste täpset määratlust ei ole määruses antud, kui aga töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud nägemisteravuse muutuse, tuleb tööandjal hüvitada kokkuleppel töötajaga prillide maksumus. Konkreetset summat seadus ette ei näe, kuid kindlasti tuleb hüvitada prilliklaaside maksumus ja sellele lisaks prilliraamide maksumus vähemalt määras, mis on vajalik töötamiseks sobivate prillide ostmiseks. Kui töötaja soovib kallemaid prille soetada, lepitakse hüvitamine tööandja ja töötaja vahel kokku.

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 punkti 7 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2).

Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida töötundide arv mingis ajavahemikus (näiteks nädalas või kuus). Tööandjal on kohustus kindlustada töötaja tööga töölepingus kokkulepitud tööaja ulatuses. Kui tööandja ei kindlusta töötajat tööga, tuleb TLS § 35 kohaselt maksta töötajale keskmist töötasu alatundide eest.

Tööandja koostab tööajakava pidades silmas ettevõtte vajadusi, samas peab ta arvestama töötaja soovidega seoses tema perekondlike kohustuste täitmisega, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega.

Enne konkreetse vastuse andmist aga sooviksin täpsustada, kas Teie töölepingus on kokku lepitud töötundide arv nädalas või kuus ja kas töötate tööaja summeeritud arvestuse alusel?

Tere.

Töölepinguseadus (edaspidi TLS) näeb ette, et riigipühal töötatud tundide eest tuleb tööandjal maksta töötajale kahekordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud riigipühal tehtava töö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 2 ja lg 3).
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (ehk siis, kui töötaja nõustus tööle tulema oma vabal päeval), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastavalt kokkuleppele rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 6 ja lg 7).
Samuti on tööandja kohustus lühendada Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra (TLS § 53). Kui majandustegevuse tõttu tööandja seda lubada ei saa, tuleb ka need tunnid lugeda ületunnitööks ning hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses.

Kõik kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikult, taasesitamist võimaldavas vormis, et mõlemal poolel oleks ühtne arusaamine kokkuleppest.

Pooli rahuldavaid kokkuleppeid soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Lp Pöörduja

Töötasu on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 5). Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.

Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töö tasustamine toimub tükitöö alusel, siis peab lepingus olema välja toodud töömaht (tükid), aeg, mille jooksul x arv tükke tuleb teha ja tükitöö hinne.

Tööandja peab töölepingu andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lõige 2). Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Seega peab tööandja esmalt tükitööhinded ümber arvutama eurodes ja esitama need Teile kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (TLS § 5 lg 3).

Kui tööandja andmeid ei esita, siis on Teil võimalik teha avaldus Tööinspektsioonile.

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse § 19 p 2 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses.
Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud töövõimetuslehe õigsuses, on võimalik sellest informeerida haigekassa piirkondlikku osakonda. Haigekassa usaldusarstid kontrollivad töövõimetuslehe väljaandmise põhjendatust.
Kui selgub, et töövõimetusleht on põhjendamatult välja antud, on Teil võimalik töötajat hoiatada või mõjuvate asjaolude tõttu temaga töösuhe üles öelda.

Töövõimetuslehe väljastamisega seonduvate küsimustega palun pöörduda Haigekassa (infotelefon 16 363 või http://www.haigekassa.ee/haigekassa/kontakt ) poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tuleb järgida töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 97 lõikes 2 sätestatud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaegasid, mis sõltuvad töötaja töösuhte kestusest tööandja juures:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandjal ei ole võimalik töötajat etteteatmistähtaja jooksul tööga kindlustada võib ta töötaja koondada ka etteteatamistähtaega järgimata, kui sel juhul peab ta maksma töötajale hüvitist ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.

TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Lisaks tööandja makstavale koondamishüvitise on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral TLS § 100 lg 2 alusel Eesti Töötukassalt. Täiendavat hüvitist taotleb tööandja töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud vähemalt 5 aastat.

Töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvitist saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kui töölepingu pooled hüvitise maksmise osas kokkulepet ei saavuta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp. Pöörduja
Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Selleks et asuda teisele ametikohale, peaksite esitama vastava avalduse oma tööandjale (isik, kes on allkirjastanud teie töölepingu). Nõusoleku korral teeb ta vastava märke avaldusele ja selle alusel viiakse teid üle soovitud ametikohale. Kui aga tööandja ei nõustu üleminekuga, ei saa te seda ka nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lp Pöörduja

Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, siis peavad olema tasustatud kõik õppepuhkuse päevad ja õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määruse) § 4 alusel.

Seega õppepuhkuse tasu arvutamisel tuleb alati leida keskmine kalendripäevatasu, mille arvutamiseks liidetakse eelneva kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, (õppe)puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne).

Juhin veel tähelepanu asjaolule, et õppepuhkuse tasu arvutamisel võetakse arvesse kõik kalendripäevad s.t. riigipühad arvestatakse ka kalendripäevade hulka(määruse 4 lg 2 järgi jäetakse rahvuspüha ja riigipühad välja vaid põhipuhkusetasu arvutamisel).

Antud juhul ei rakendu määruse nr 91 lg 1(1), mille kohaselt, kui töötaja on viimase 6 kuu jooksul teeninud vaid muutumatu suurusega töötasu, talle keskmist ei arvutata ja säilitatakse töötasu. Viimane kehtib ainult põhipuhkusetasu arvutamise puhul.

Lp. Pöörduja
Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peab jälgimisseaduste kasutamisel olema täidetud järgmised tingimused:

IKS § 14 lg 3 kohaselt peavad korraga olema täidetud kõik kolm tingimust:
1) jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve,
2) kogutud andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt,
3) jälgimisseadmete kasutamine tuleb selgelt teatavaks teha.
IKS § 14 lg 3 kohaselt ei või jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

See eeldab, et:
1) ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud;
2) on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust;
3) on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks;
4) kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna võrreldavat tulemust või on ebamõistlikult koormavad, siis analüüsitakse, kas jälgimisseadmete kasutamine on ohtude tõsidust ja tõenäosust silmas pidades proportsionaalne meede;
5) valitakse ja seadistatakse jälgimisseadmed minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt;
6) seadmete kasutamisest teavitatakse vastavalt IKS § 14 lg 3 nõuetele.

Ülemäärase õiguste kahjustamisega on tegemist juhul, kui soovitud eesmärki on mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega. Seadmete kasutamine peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane, suunatud siiski vara säilimisele mitte töötajate jälgimisele. Juurdepääs salvestustele peab olema piiratud.

Seega oleks soovitus vestelda tööandjaga sel teemal. Kui olukord ei lahene, palun ühendust võtta Andmekaitse Inspektsiooniga.


Elektroonilised pöördumised palume digitaalallkirjastada ja saata info@aki.ee .


Nõuandetelefon 627 41 44 on avatud tööpäeviti 10–12 ja 14–16.

lp. Pöörduja

Töölepingu seaduse § 52 kohaselt peab töötajale jääma mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul iganädalast puhkeaega vähemalt 36 järjestikust tundi.
Kui tööandja teile seda ei võimalda, esitage talle kirjalik nõue. Kui see ka olukorda ei paranda, saate esitada kirjaliku vihje Tööinspektsioonile vihje@ti.ee.
Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutusele tööandja suhtes alustada väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 127).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00 - 16.30).