Tööõigus


Küsimus: Kas ja millises ulatuses on tööandja kohustatud maksma mulle prillide ostuks kompensatsiooni?16.02.2015

Töötervishoiu arst tuvastas mul nägemise halvenemise. Töötan ettevõttes üle 10 aasta. Vajan tööülesannete täitmiseks progressiivseid prilliklaase (need on oluliselt kallimad tavaklaasidest). Pean töötama arvutiga, pean nägema mikroskoopilisi detaile ja pean ka nägema kaugele (töötan masinaoperaatorina). Kas ja millises ulatuses on tööandja kohustatud maksma mulle prillide ostuks kompensatsiooni? Kas tööandja peab kompenseerima ka prilliraamid? Ettevõttes ei ole selle kohta mingisuguseid allkirjastatud reegleid.

Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp Pöörduja

Kuvariga töötajatele prillide hüvitamise nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ". Määrus on kehtestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 5 lõike 4 alusel. Nimetatud määruse § 3 lõike 6 kohaselt peab tööandja juhul kui silmade ja nägemise kontrollil on selgunud, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Selle eelduseks on, et arst on märkinud tervisekontrolli otsusesse, et töötaja vajab prille kuvariga töötamiseks.

Lisaks käsitletakse prille töövahendina, kui tegemist on väikeste objektide vaatamise või täppistööga ja see on riskianalüüsis kajastatud ning abinõuna prillide kompenseerimine kirjas.

Nende muude tööde puhul tuleb lähtuda TTOS-i §§-des 13 ja § 12¹ sätestatust.
TTOS § 13 kohaselt on tööandjal kohustus teha ettevõttes riskianalüüs, mille kohaselt selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Kui riskianalüüsist ei tulene, et töötaja töö on silmi kahjustav, siis ei pea ka töötajale prillide maksumust kompenseerima.
Seega ainult siis, kui riskianalüüsi läbiviimisel on selgunud koormus silmadele ja ühe abinõuna tegevuskavas nähakse ette vajadusel prillide väljastamine, tekib tööandjal kohustus väljastada töötajale töövahendid (prillid). Töötajale prillide väljastamise aluseks peab olema töötervishoiuarsti otsus, kus on tõendatud, et nägemisteravuse langus on põhjustatud ülemäärasest koormusest silmadele. Sel juhul tuleneb prillide hankimise või hüvitamise nõue TTOS § 12¹-st.

Tööandja esmane kohustus on korraldada töö nii, et töötaja silmanägemine ei halveneks seoses tööülesannete täitmisega.

Nägemisteravuse mõiste täpset määratlust ei ole määruses antud, kui aga töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud nägemisteravuse muutuse, tuleb tööandjal hüvitada kokkuleppel töötajaga prillide maksumus. Konkreetset summat seadus ette ei näe, kuid kindlasti tuleb hüvitada prilliklaaside maksumus ja sellele lisaks prilliraamide maksumus vähemalt määras, mis on vajalik töötamiseks sobivate prillide ostmiseks. Kui töötaja soovib kallemaid prille soetada, lepitakse hüvitamine tööandja ja töötaja vahel kokku.