Tööõigus
Küsimus: Kas tööandjal on seaduslikku alust kohustada tegema tööd, mis ei käi minu praeguste töökohustuste hulka?20.03.2015
Kas tööandjal on seaduslikku alust kohustada tegema tööd, mis ei käi minu praeguste töökohustuste hulka? Samal ajal jääks tegemata minu põhitöö.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.
Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12) ja töötajal on õigus keelduda täiendavate töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.
Korralduse, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, võib muuta töötaja jaoks kehtivaks see, kui korralduse andmise aluseks on hädavajadus (TLS § 17 lõige 4). Hädavajadusena defineeritakse TLS alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Vääramatuks jõuks on asjaolu, mida tööandja ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda vältida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin nõuda endiselt tööandjalt 2 a tagasi lõppenud tööperioodil saamata jäänud töötasu?20.03.2015
Tere!
Töötasin 2012. a kevadel ja suvel määratud tähtajaga töölepingu alusel kaubanduskeskustes graafikujärgselt. Tasu sain töötatud tundide eest. Vahetuse pikkus (kaupluse avatud olemise aeg), oli 11 või 12 tundi. Kuna olin kaupluses üksinda, väitis tööandja, et peab lähtuma keskuse haldaja reeglitest ja ühtegi 30-minutilist pausi võtta ei tohtinud. Pause võis võtta 3 x 10 minutit, kuid pool tundi tööajast jäeti "puhkamise" arvelt tasustamata. Samuti pidi töökoha ettevalmistamiseks kohale tulema ca 30 minutit varem ja lahkuma ca 10 minutit pärast sulgemist, see aeg oli samuti tasustamata. Seega jäi mul igal tööpäeval saamata töötasu ühe tunni eest (veidi rohkemgi), terve tööperioodi peale kokku ca 200 eurot. Tol ajal leppisin kõigega, kuid nüüd on see hinge närima jäänud. Kas mul on õigus see summa veel tööandjalt välja nõuda ja kas selleks peaks pöörduma Tööinspektsiooni poole?
Tänan väga vastuse eest!
Töötasin 2012. a kevadel ja suvel määratud tähtajaga töölepingu alusel kaubanduskeskustes graafikujärgselt. Tasu sain töötatud tundide eest. Vahetuse pikkus (kaupluse avatud olemise aeg), oli 11 või 12 tundi. Kuna olin kaupluses üksinda, väitis tööandja, et peab lähtuma keskuse haldaja reeglitest ja ühtegi 30-minutilist pausi võtta ei tohtinud. Pause võis võtta 3 x 10 minutit, kuid pool tundi tööajast jäeti "puhkamise" arvelt tasustamata. Samuti pidi töökoha ettevalmistamiseks kohale tulema ca 30 minutit varem ja lahkuma ca 10 minutit pärast sulgemist, see aeg oli samuti tasustamata. Seega jäi mul igal tööpäeval saamata töötasu ühe tunni eest (veidi rohkemgi), terve tööperioodi peale kokku ca 200 eurot. Tol ajal leppisin kõigega, kuid nüüd on see hinge närima jäänud. Kas mul on õigus see summa veel tööandjalt välja nõuda ja kas selleks peaks pöörduma Tööinspektsiooni poole?
Tänan väga vastuse eest!
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et maksmata töötasu nõude esitamiseks on aega kolm aastat alates nõude tekkimise päevast.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasub tööandja survel lahkusmisavaldus kirjutada, kuna ta tahab mind teise kauplusse tööle võtta?20.03.2015
Tere.
Tööandja viis töötajad üle teisele töökohale (teine kauplus) ja nüüd palub kirjutada lahkumisavalduse, et pärast seda talle teha uus tööleping. Mida võib sellega kaotada töötaja?
Tööandja viis töötajad üle teisele töökohale (teine kauplus) ja nüüd palub kirjutada lahkumisavalduse, et pärast seda talle teha uus tööleping. Mida võib sellega kaotada töötaja?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandja ei tohi sundida töötajat kirjutama ülesütlemisavaldust, kui töötajal puudub selline tahe. Töötaja mõjutamine tegema seda, mida töötaja ei soovi ning seaduse järgi ei pea tegema (kui isiklikku tahet pole), on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus.
Kui tööandja jääb samaks, tuleb vaadata seda, kuidas on töö tegemise asukoht töölepingus kokku lepitud. Kokkulepitud töö tegemise asukohta on võimalik poolte kokkuleppel muuta. Sel juhul piisab töölepingu lisa vormistamisest.
Kui tööandja muutub, võib kõne alla tulla töölepingute üleminek või koondamine. Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust samas kohas. Kui tegemist on töö lõppemisega kokkulepitud tingimustel, siis tuleb töötaja koondada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean osalema tööandja korraldatud seminaril oma vabast ajast?20.03.2015
Kui tööandja korraldab ürituse ja nimetab seda seminariks, kas ma pean osalema kui see toimub väljaspool tööaega minu vabal ajal?
Seda üritust ei tasustata ja kui keegi mingil põhjusel sinna ei lähe, siis võetakse lisatasudest raha maha. Kas mina saan end kuidagi kaitsta selle eest, et nad ei võtaks lisatasu maha ja ma ei peaks sinna ka minema oma vabast päevast?Seminar viiakse läbi nii, et teoreetiliselt kui mul on nädala vahetus vaba, siis laupäeval kell 10 peaks hakkama liikuma ja koju ma jõuaks alles järgmise päeva peale lõunat.
Ette tänades!
Seda üritust ei tasustata ja kui keegi mingil põhjusel sinna ei lähe, siis võetakse lisatasudest raha maha. Kas mina saan end kuidagi kaitsta selle eest, et nad ei võtaks lisatasu maha ja ma ei peaks sinna ka minema oma vabast päevast?Seminar viiakse läbi nii, et teoreetiliselt kui mul on nädala vahetus vaba, siis laupäeval kell 10 peaks hakkama liikuma ja koju ma jõuaks alles järgmise päeva peale lõunat.
Ette tänades!
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööaeg on aeg, millal töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täidab kokkulepitud tööülesandeid, töövälist aega kasutab töötaja oma äranägemise järgi ja tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja talle ettenähtud puhkeaega sisustaks tema äranägemisel.
Töölepingu seaduse § 17 kohaselt on töötajal kohustus täita korraldusi, mis:
• ei ole vastuolus töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega (korralduse täitmine ei too kaasa kokkulepitu või seaduse rikkumist, näiteks töö ja puhkeaja nõuete mittejärgimist);
• on seotud töölepingus ette nähtud tööülesannetega;
• arvestavad mõistlikult töötaja huve ja õigusi ehk võtavad arvesse hea usu ja mõistlikkuse printsiipi.
Seega igasugune tööülesande täitmine on tööaeg ning selle eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu ja tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja täidaks tööga seotud kohustusi oma vabast ajast. Kui tekivad ületunnid, tuleb ka need hüvitada ning ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet.
Lisatasu mittemaksmine sõltub sellest, kuidas on kokku lepitud või paika pandud selle maksmise tingimused ja kord. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest lisa- ja/või tulemustasudest, siis töötaja on õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui töötaja poolt on täidetud nende maksmise tingimused.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui palju mul on puhkust saada, kui asusin tööle eelmise aasta augustis?19.03.2015
Asusin tööle 02.08.2014, seega sooviksin teada, mitu päeva puhkust on mul 2015. aastal võimalik võtta?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda jooksva aasta põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus (nt eelmise aasta põhipuhkus) ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale.
Tööle asumise kalendriaastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva.
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.
Eelmise aasta puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas jagada 365 või 366-ga (s.o kalendripäevad aastas) korrutada 28 (töölepingu seaduse järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Seega on töötajal õigus ära kasutada eelmise aasta kasutamata põhipuhkus ja jooksva aasta põhipuhkus. Kui tööandja ei koosta märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14
kalendripäeva ette teatada ning minna puhkusele. Juhul kui ajakava on olemas, kuid kõiki puhkusi (nt eelmise aasta puhkust) ei ole kantud ajakavasse, siis on töötajal õigus jääda ajakavasse märkimata puhkusele 14 kalendripäeva ette teatades.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui tervise tõttu tulin töölt ära, kuid palgad kätte saamata ja kompensatsioonid ka?19.03.2015
Läksin tööle kodukoristus firmasse 21. detsember 2014. Tööülesandeks oli kodude koristus ja objektid asusid eri asulates, liikumiseks oli oma isiklik auto, bensiini pidime ise välja ostma ja pidime kirjutama läbitud kilomeetrid ja sealt pidi firma maksma 0.16 senti läbitud kilomeetri eest (bensiin pluss auto kompensatsioon). Kuna tervis halvenes, kirjutasin avalduse (randmetes oli põletik ja valutasid), et alates 10. veebruarist omal soovil (tervise halvenemise pärast) vabastada mind tööülesannetest. Mul paluti veel peale töölepingu lõpetamist objektid lõpetada, viimase sain valmis 6. märtsil. Palka olen siis saanud (vaid töötundide eest) detsembri eest ja see ka arvutati tulumaksu 0.- eurost.
Ja nüüd olen teadmatuses, olen helistanud, siis ei vastata, sõnumitega ühendust võtnud, siis vaid vabandused, et raha pole ja esimesel võimalusel saan: palga, bensiini rahad ja tööülesandeid täites oma telefoniga tehtud parkimised.
Kas peaksin ootama, et ehk tekib neile raha ja nad suudavad palga maksta või kuhugi pöörduda? Olin niigi nõus, et jaanuari palga saan veebruaris, kohe töölepingu lõppedes ja veebruari ja ka märtsi kuus tehtavate objektide eest 10. märtsil. Maksud ootavad maksmist ja ega eladagi on vaja. Olen lesk ja pean ise hakkama saama.
Ja nüüd olen teadmatuses, olen helistanud, siis ei vastata, sõnumitega ühendust võtnud, siis vaid vabandused, et raha pole ja esimesel võimalusel saan: palga, bensiini rahad ja tööülesandeid täites oma telefoniga tehtud parkimised.
Kas peaksin ootama, et ehk tekib neile raha ja nad suudavad palga maksta või kuhugi pöörduda? Olin niigi nõus, et jaanuari palga saan veebruaris, kohe töölepingu lõppedes ja veebruari ja ka märtsi kuus tehtavate objektide eest 10. märtsil. Maksud ootavad maksmist ja ega eladagi on vaja. Olen lesk ja pean ise hakkama saama.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega tööandja peab tehtud töö eest tasu maksma vastavalt kokkulepitud tingimustele.
TLS § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvitamise ja töövahendite tagastamise nõue. Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine (viivise suurus hetkel 8,05% aastas).
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee
Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud nn lõpparve ja viivise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan puhkusehüvitust 2015. aasta eest, kui lahkun töölt pärast haiguslehe lõppemist?17.03.2015
Olen haiguslehel olnud pidevalt 4 kuud, 2014 aasta lõpust kaks kuud ja 2015 aasta algusest 2 kuud. Andsin haiguslehe lõppedes lahkumisavalduse tervislikel põhjustel. Kas ma peaksin saama puhkusehüvitust 2015. aasta eest? 2014.a. on puhkus kõik käes. Puhkust saan 28+7 päeva.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahvi 71 järgi tuleb kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud (TLS § 70 lõige 3).
Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg. Seega ka töövõimetuslehel viibides teenib töötaja põhipuhkust.
Hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: kalendripäevad (kalendriaasta algusest kuni töösuhte viimase päevani) jagada 365 või 366-ga (s.o kalendripäevad aastas) korrutada 35 (Teile ettenähtud põhipuhkuse kestus).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasutatakse nädalavahetuse päevad, mis jäävad õppepuhkuse sisse?13.03.2015
Tere!
Töötan 0,5 kohaga teenindajana, ka nädalavahetustel. Samal ajal õpin ülikoolis. Soovin võtta esimest korda sel aastal õppepuhkust 7 kalendripäeva. Kas tasutatakse ka nädalavahetuse päevad, mis jäävad õppepuhkuse sisse? Minu tööpäevad on tavaliselt 4 tundi pikad. Kuidas arvestatakse tavatöötundidest maha õppepuhkusel oldud päevad? Märtsis on norm. töötunnid 88. Mitu töötundi peaks olema mul märtsis, kui maha arvutada õppepuhkusel oldud päevad?
Töötan 0,5 kohaga teenindajana, ka nädalavahetustel. Samal ajal õpin ülikoolis. Soovin võtta esimest korda sel aastal õppepuhkust 7 kalendripäeva. Kas tasutatakse ka nädalavahetuse päevad, mis jäävad õppepuhkuse sisse? Minu tööpäevad on tavaliselt 4 tundi pikad. Kuidas arvestatakse tavatöötundidest maha õppepuhkusel oldud päevad? Märtsis on norm. töötunnid 88. Mitu töötundi peaks olema mul märtsis, kui maha arvutada õppepuhkusel oldud päevad?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja kaitse ja tööajapiirangute eesmärgist lähtudes peab tööaeg arvestusperioodis vähenema nende päevade võrra, mil töötaja ei saa tööd teha puhkuse või haiguse tõttu. Seda juhul, kui töögraafik oli tehtud juba enne puhkuse või haiguse algust.
Juhul, kui tööajakava veel koostatud ei ole, saab tööandja arvestada töötaja puudumisega ning tööajast maha arvata kalendrijärgne tööaeg. Sel juhul läheks teil 7-päevase puhkuse puhul tööajast maha 20 tundi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis saab selle puhkusega, mis on graafikus augustis, kuid soovin juuli lõpust töölt ära tulla?13.03.2015
Tere,
soovin lõpetada töölepingu 31.07.2015, kuid puhkus on graafikus 03.08 - 31.08.15. Küsimus: kas tööandja saab mind nö. kinni hoida kui puhkus on kasutamata või kas ma pean seaduse järgi puhkust võtma?
soovin lõpetada töölepingu 31.07.2015, kuid puhkus on graafikus 03.08 - 31.08.15. Küsimus: kas tööandja saab mind nö. kinni hoida kui puhkus on kasutamata või kas ma pean seaduse järgi puhkust võtma?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada.
Kui te soovite töösuhte lõpetada 31. o7. 2015, siis on teil saada 7 kuu eest kasutamata puhkuse kompensatsiooni (28:12=2,33x7=16,33 kalendripäeva eest. Kui teil on jäänud kasutamata puhkust eelmise aasta eest, siis kuulub ka see hüvitamisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab mind vallandada töötajate arvamuse alusel, kuna sattusin oma alluvatega konflikti?12.03.2015
Olen firmas ühe töölõigu juht. Tekkis konflikt paari töötajaga, kes ei allunud korraldustele, tõstsin natuke häält ja nad kaebasid ülemusele. Kahjuks hakkas ülemus nende poolele. Kuna olen väga otsese ütlemisega, siis ütlesin talle, mis asjast arvan. Järgmisel nädalal on koosolek, kus on minu vastased ja pooldajad. Ülemus väidab, et ma ei saa enda tööga hakkama, siiani pole probleemi olnud. Kui enamus otsustab, et pean lahkuma, kas siis pean töölt lahkuma? Kui jah, siis kui ruttu? Mitte ühtegi karistust mul pole. Kuidas üldse peab ülemus käituma, et umbusaldust avaldada?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud olukorras, kus teil on tekkinud konflikt, on olukorra lahendamiseks mitmeid võimalusi. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et tööandja ei saa teil nõuda töösuhte ülesütlemiseks teiepoolset algatust, kui te sellega nõus ei ole. Seega, kas korraliselt või poolte kokkuleppel saab töösuhe lõppeda vaid siis, kui see on teie soov töösuhe lõpetada.
Tööandjal on võimalus töösuhe üles öelda erakorraliselt töölepingu seaduse § 88 lg 1 toodud alustel ning tingimustel, kusjuures peab tööandja ülesütlemist põhjendama.
Kui te leiate, et töösuhe on lõpetatud ebaseaduslikult, saate seda vaidlustada töövaidluskomisjonis TLS § 105 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.