Tööõigus
Küsimus: Kas pean ka jääma juunis kollektiivpuhkusele, kui alles läksin sinna tööle?09.04.2015
Töötan uues töökohas (lepingu sõlmin 16.04) poolteist kuud miinimumpalgaga, kuid juunist läheb ettevõte kollektiivpuhkusele. Mina sellega nõus pole, et pean puhkusele jääma, kuna puhkuseraha on ju olematu ning teadmata kaua ma selles ettevõttes üldse edaspidi töötan. Kas mulle peab ettevõte maksma selle kuu eest lubatud palga?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud juhul saan aru, et töötaja tööle asumisel on puhkuste ajakava juba kinnitatud. Seega saab puhkuse andmise aluseks olla töötaja avaldus (mis tuleb esitada tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse kasutama asumist).
Kui töötaja ei soovi esimesel tööaastal puhkust, siis kandub puhkus järgmisesse kalendriaastasse.
Seega tööandja ei saa töötajat sundida kollektiivpuhkusele jääma. Samas peaks lähtuma mõistlikkusest ja vastastikustest huvidest – kollektiivpuhkuse ajal kedagi teist tööl pole ning on küsitav, kas tööle jääval töötajalgi tööd sel ajal on. Kui töötaja otsustab puhkust mitte kasutada, on tööandjal kohustus töötajale tööd anda ja töö eest kokkulepitud tasu maksta.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas puhkepäevad peaksid ikka olema töögraafikus sees, et töötaja saaks oma aega planeerida?09.04.2015
Meil on sellel ametikohal tööl 3 töötajat, kelle vahel on töögraafik jagatud ja töötame summeeritud ajaga. Sellel aastal tehti kummaline otsus, et puhkuste asendajat ei võeta, vaid tööle jäävad 2 töötajat. Nüüd saime kätte mai töögraafikud ja alates poolest maist, kui üks töötaja läheb puhkusele, pole meie töögraafikusse puhkepäevi märgitud. Küsimuse peale vastas tööandja, et no küll mingil ajal ehk õnnestub mõni päev ka puhata, vaatame. Kas puhkepäevad ei peaks olema töögraafikusse sisse märgitud, et töötaja saaks arvestada oma aja planeerimisega.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Summeeritud tööaja rakendamisel peab töötaja tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale. Tööandja koostab tööajakava lähtudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, töö korraldamise vajadusest ning arvestades töö tegemise aja piiranguid.
Tööaja summeerimisel tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. Töölepingu seaduse § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Seega peab tööandja tööd planeerides arvestama ka sellega, et töötajatele oleks tagatud puhkeaeg. Kui tööandja puhkeaega ei taga, on töötajal õigus puhkeaja arvelt töötamisest keelduda. Samuti on töötajal võimalus pöörduda märgukirjaga Tööinspektsiooni poole e-posti aadressil vihje@ti.ee. Ennekõike aga tasub tööandja tähelepanu rikkumisele juhtida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on lubatud, et tööandja maksab olenemata pühadest või ületundide arvust muutumatu suurusega igakuist kuupalka?09.04.2015
Tere! Tööandja kasutab kalakasvatuses kolme 24-tunnist vahetust. Loogilisem oleks neli vahetust. Kusjuures ei tagata töölisele 24-tunnise vahetuse sees 11 järjestikust tundi puhkeaega. Olenemata riiklikest pühadest või ületundide arvust ning vahetuste arvust kalendrikuu jooksul, makstakse muutumatu suurusega igakuist kuupalka.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 sätestab igapäevase puhkeaja. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt võib töötaja teha täistööajaga töötades kokkuleppel maksimaalselt viis tundi ületunnitööd (täistööaeg 8 tundi + 5 tundi ületunnitööd) ning summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus ületada 13 tundi. Tööpäeva või töövahetuse pikkuse määramisel tuleb arvestada tööandja kohustusega tagada töötajale ka tööpäevasisene puhkeaeg.
Teatud tingimustel on lubatud üle 13-tunniseid vahetusi teha. TLS § 51 lg 3 alusel saab erandina teha kuni 24h vahetusi, kui on täidetud kõik alljärgnevad eeldused:
1) tegemist on direktiivi 2003/88 art 17 lg 3 nimetatud tegevusega;
2) erisus on kokku lepitud kollektiivlepinguga;
3) töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Samuti ei kohaldata igapäevast 11-tunnist puhkeaega, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad eeldused:
1) tegemist on tervishoiu- ja hoolekandetöötajaga;
2) töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lg 5). Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus on 24 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama järjestikust puhkeaega 22 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi) ning alles pärast nimetatud katkematut puhkeaega võib töötaja uuesti tööle asuda.
Kirjutate, et tööandja ei maksa riigipühadel töötamise ega ületunnitöö eest. Selgitan järgmist:
Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida riigipühal tehtava töö hüvitamise tasustatud vaba aja andmisega. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Näiteks olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Kui kuupalgaline töötaja töötab tööajakava alusel ja riigipüha on tema tööajakavajärgne tööpäev, siis lisandub tema töötasule veel ühekordne tasu riigipühal töötatud tundide eest kuna ühekordne tasu sisaldub juba kuupalgas.
Ületunnitöö hüvitatakse tasulise vaba aja andmisega. Vaba aega antakse kokkulepitud tööajast ületunnitööga võrdses ulatuses. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ületunnitöö hüvitatakse rahas 1,5-kordse töötasuga.
Olukorras, kus tööandja keeldub ületunnitöö ja/või riigipühal tehtava töö hüvitamisest, on töötajal võimalik pöörduda töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole ja nõuda saamata jäänud töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on diskrimineerimine, kui mul on pidevalt riiklike pühade võrra rohkem tööpäevi kui kolleegil?08.04.2015
Tere. Vajan veidi nõu tööpäevade jagamise suhtes, kas selline asi on õige või ei. Nimelt oleme tööl kahekesi, kõik päevad kuus on tööpäevad (v.a. riigipühad), siis reeglina kumbki töötab 15 päeva. Graafiku teeb ülemus. Minu mure aga on selles, et kui on riigipüha, siis sinna on pandud kindlasti minu vaba päev. Toon näite kohe ka sellest kuust: aprillis on 30 päeva ja meil mõlemal oleks 15 tööpäeva, tegelikult aga on nii, et minul on 15 tööpäeva, temal aga 13, kuna tai sai kaks lisa vaba päeva 3. ja 5. aprilli näol, minul oli sinna pandud mõlemale päevale vaba päev. Kas tegelikult ei peaks olema nii, et riigipühad tuleks arvestada graafikust üldse välja? Jääb 28 päeva ja kumbi töötab 14. Ma ei teeks sellest nii suurt numbrit, aga see on alati nii. Näiteks on minu pühkepäev alati 24. veebruar, 1. mai, 20. august, 23. ja 24. juuni, 24. 25. dets, 1. jaanuar. Kas selline teema ei käi juba võrdse kohtlemise põhimõtte alla, või kuidas mingit abi asjale leida? Tänan.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt kohustub tööandja tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja. TLS § 43 lõige 1 eeldab, et töötaja töötab täistööajaga 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
40-tunnise töönädala alusel arvestatakse ka töötaja kalendaarne tööajanorm. Näiteks 2015. aasta aprillis on tööajanormiks 168 tundi (21 tööpäeva x 8 tundi).
Antud juhul saan aru, et Teie tööaega summeeritakse. Selgitan, et summeeritud tööajaarvestuse korral toimub töö tööandja poolt koostatud tööajakava alusel ja seaduses ei ole sätestatud nõuet konkreetselt mitu tööpäeva peab töötajal olema. Oluline on, et tööandja tagaks töötajale arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaja, pidades samal ajal kinni seadusest tulenevatest puhkeaja nõuetest. Kui arvetusperioodi lõpus selgub, et töötajal on üle- või alatunde, tuleb need vastavalt seadusele hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan välja võtta eelmisel aastal välja võtmata jäänud invapuhkuse?08.04.2015
Tere.
Olen 70% invaliidsuspensionär. Asusin tööle 13.09.2014.a. Kas mul on õigus eelmisel aastal töötatud aja eest - saada tagantjärele eelmisel aastal välja võtmata invapuhkus (7 päeva)?
Lugupidamisega
Olen 70% invaliidsuspensionär. Asusin tööle 13.09.2014.a. Kas mul on õigus eelmisel aastal töötatud aja eest - saada tagantjärele eelmisel aastal välja võtmata invapuhkus (7 päeva)?
Lugupidamisega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 alusel on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavatel töötajatel õigus pikendatud põhipuhkusele 35 kalendripäeva. See ei tähenda seda, et töötajale oleks ette nähtud eraldi 7-kalendripäevane „invapuhkus“ vaid töötaja põhipuhkuse pikkus on kalendriaastas 35 kalendripäeva.
Kui asusite tööle 2014.a septembris, siis arvutatakse Teie puhkust proportsionaalselt töötatud ajale. Et välja arvutada oma 2014. aastal väljateenitud puhkus, peaksite liitma kõik kalendripäevad (v.a tasustamata puhkuse aeg jm TLS § 68 lg 2 toodud erisused) alates esimesest tööpäevast lõpetades 31.12.2014-ga. Saadud tulemuse jagate 365-ga ja korrutate 35-ga. Nii saate 2014. aastal väljateenitud puhkuse.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). See tähendab, et eelmise aasta puhkus aegub 01.01.2016.a. Seega saate oma 2014. aastal väljateenitud puhkuseosa kasutada 2015. aasta lõpuni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-postiaadressilejurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud arvestama õppimisega, kuna õpe oli paika pandud enne tööaja muudatust?08.04.2015
Töötasin kindla töögraafikuga (kindel rütm, mida võisin ette arvutada kasvõi aasta, kui endal soovi) ja asusin õppima jaanuaris (õpe on projektipõhine ja õppepuhkuse võimaluse alla ei käi). Õppekava valimisel arvestasin oma töögraafikut ja kõik sobis ilusti. Siis aga muutis tööandja graafiku süsteemi ja graafik pole enam kindla süsteemiga, vaid saame iga kuu kohta eraldi graafiku, mille koostab tööandja. Kuna uue graafikuga minu varem paika pandud koolipäevad ei sobinud, siis andsin oma kuupäevad ja graafiku koostamisel arvestati nendega. Nüüd aga teatas tööandja, et ei kavatse seda enam teha (minu õpe toimub ka suvekuudel). Mida ette võtta? Kas tööandja on kohustatud arvestama õppimisega, arvestades, et see ju ei sega mind töötamast täistööajaga ja õpe oli paika pandud enne tööaja muudatust? Tänud, kui saan vastuse.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Te töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel TLS § 6 lg 6 mõistes.
TLS § 47 lg 4 sätestab, et tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Seega Teie tööandja on kohustatud arvestama Teie õppega nii palju kui see on tema huve arvestades mõistlik.
Konkreetsema hinnangu saaks anda olukorrale teades Teie firmas töötatud aega, senise töökorralduse kestvust, Teie õppegraafikut ning tööandja põhjendusi tööaja muutmiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta töögraafikut ühepoolselt, kui ta on töötajatele juba kinnitatud graafikud edastanud?08.04.2015
Saime meili teel aprilli alguses mai kuu töögraafikud. Nüüd aga täna teatas tööandja, et need graafikud ei kehti, sest ühele töötajale ei sobi tööle tulla teatud kuupäeval mais. Meie aga oleme jõudnud oma plaanid teha juba olemasoleva meilile saadetud graafiku järgi. Kas tööandjal on õigus muuta üldse graafikut ühepoolselt, kui ta on töötajatele juba kinnitatud graafikud meilile saatnud? Kuna meil on selline kord, et igaüks ütleb oma vajalikud päevad enne graafiku tegemist, see töötaja, kellel mingit maikuu kuupäeva aga vabaks on vaja, seda ei teinud. Kas saab nüüd sellepärast muuta kogu graafikut? Ise arvan, et targem oleks olnud sel töötajal vahetada oma päev kellegi teisega personaalselt. Nüüd selgubki, et neid asju, mida me oleme pannud paika esimese graafiku järgi, ei arvestata. Mida ette võtta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja koostab tööajakava lähtudes eelkõige töö korraldamise vajadusest, samuti arvestades töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab lähtuma tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest ning arvestama ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks. Juba kinnitatud tööajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokkulepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega teatavaks tehtud tööajakava saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi tööajakavas ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on see tühine ja töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Antud juhul oleks mõistlik jõuda tööandjaga kokkuleppele, viidates tööajakava kinnitamise reeglitele (ja sellele, kes ja kas reeglitest kinni pidas) ning selgitama millised on tööajakava muutmise tagajärjed töötajatele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressilejurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas soomes komandeeringus peaksin laupäeva ja pühapäeva eest saama suuremat tunnitasu?08.04.2015
Tere!
Sooviksin teada, et kui käin eestist soome komandeeringus ja teen tööd ka laupäeviti ja pühapäeviti, et kas mul on õigus saada laupäeval ja pühapäeval kõrgemat tunnihinnet kui nädala sees, ehk tavatööpäeval? Kui jah, siis palju nädalavahetusel tunnihinne peab kõrgem olema?
Hetkel on tööandja poolt tööle-koju sõidud, elamine (üsna kehvake), palk ja komandeeringurahad 32 € päeva kohta.
Lisaküsimus ka, et kas on olemas minimaalseid elamistingimusi, mis päevad olema täidetud, kui elad tööandja poolt võetud elamispinnal?
Kui oleks võimalik, siis mõlema küsimuse puhul lisada ka seaduse numbrid?
ette tänades
Sooviksin teada, et kui käin eestist soome komandeeringus ja teen tööd ka laupäeviti ja pühapäeviti, et kas mul on õigus saada laupäeval ja pühapäeval kõrgemat tunnihinnet kui nädala sees, ehk tavatööpäeval? Kui jah, siis palju nädalavahetusel tunnihinne peab kõrgem olema?
Hetkel on tööandja poolt tööle-koju sõidud, elamine (üsna kehvake), palk ja komandeeringurahad 32 € päeva kohta.
Lisaküsimus ka, et kas on olemas minimaalseid elamistingimusi, mis päevad olema täidetud, kui elad tööandja poolt võetud elamispinnal?
Kui oleks võimalik, siis mõlema küsimuse puhul lisada ka seaduse numbrid?
ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt selgitaksin, et ka lähetuses käies tuleb järgida töö- ja puhkeaja nõudeid. Töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg peab olema vähemalt 48 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ja summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta.
Töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ei ole nädalavahetusel töötamisel suuremat töötasu ette nähtud. Suurem töötasu tuleb kõne alla olukorras, kui töötaja teeb ületunnitööd. Üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga, kuid kokkuleppel võib ületunnitöö hüvitada ka rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 7). Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad üle- või alatunnid arvestusperioodi lõpus. Sellegipoolest ei tohi ületunnitööd teha puhkeaja arvelt.
Mis puudutab tööandja poolt ette nähtud elamispindade elamistingimusi, siis selles osas konkreetseid nõudeid ei ole. Küll aga nagu ka üldiselt töösuhtes, tuleb ka elamispinna osas lähtuda mõistlikkusest ja vastastikustest huvidest. Siinjuures lisan, et seadus eeldab tööandjapoolsete mõistlike kulude hüvitamist, mis tähendab, et keelatud pole ka kokkulepe, et maksate pool elamispinnast ise ning saate valida endale sobivama elamispinna.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on võimalik töösuhe lõpetada ka päevapealt, kui olen valmis tööandjale maksma kompensatsiooni töötasu ulatuses?07.04.2015
Soovin täpsustada võimalusi tähtajatu töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Saan aru, et saan töösuhte lõpetada vähemalt 30-päevase etteteatamisajaga? Samas on mul võimalik võtta välja 14-päevase etteteatamisajaga puhkuste ajakavva kandmata puhkus, eks? Kuna kasvatan 9-aastast last, on mul õigus 3-le tasustatud lapsepuhkepäevale ning 10-le tasustamata lapsepuhkepäevale kalendriaastas (puhkuste ajakavasse on kantud põhipuhkus, lapsepäevad mitte)? Seega, kas on korrektne, kui esitan lahkumisavaldusega (30-päevase etteteatamisajaga) koos puhkuseavalduse 14-päevase etteteatamisajaga ning sel juhul ei saa tööandja keelduda mind puhkusele lubamast? Töösuhet uues töökohas ei tohi sel juhul alustada enne puhkuse lõppu, aga võimaluse lõpetada töö senises töökohas 14 päeva pärast alates lahkumis- ja puhkuseavalduse esitamisest see siiski annab? Ja uurin veel igaks juhuks, kas sel juhul oleks võimalik töösuhe lõpetada ka päevapealt, kui olen valmis tööandjale maksma kompensatsiooni töötasu ulatuses, mille ma ise tööd jätkates 30 päeva jooksul teeniksin? Ja kas lahkumisavaldus paberkandjal on korrektne või peaks selle edastama pigem meilitsi?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tõepoolest, töösuhte saab ilma erakorralise põhjuseta üles öelda teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Kui puhkuste ajakavasse pole põhipuhkust ega lapsepuhkusi kantud, on töötajal õigus enne töösuhte lõppu (enne või pärast ülesütlemisavalduse esitamist) teha tööandjale avaldus puhkuse kasutamiseks. Avaldus tuleb teha vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse jäämist. Tööandja saab keelduda puhkuse andmisest või puhkuse katkestada üksnes ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu.
Töölepingu seaduse kohaselt ei ole mitme tööandja juures töötamine keelatud. Oluline on, et kehtiva konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolul seda ei rikutaks.
Kui soovite töösuhte üles öelda nn päeva pealt, kuid Teil pole erakorralist põhjust, siis on tööandjal õigus nõuda vähem etteteatatud aja eest hüvitist. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Tervitatav on kokkulepe, mille kohaselt olete nõus tööandjale hüvitise ilma töövaidluseta hüvitama. Samas ei välista see tööandja kahjunõuet, kui vähem etteteatatud aja tõttu tekib tööandjale täiendavaid kahjusid. Seega on mõistlik selles olukorras eelkõige tööandjaga kokkuleppele jõuda.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, faks, sms, skype kiri, tähitud kiri jne). Oluline on, et teine pool ülesütlemisavalduse kätte saab ning hea oleks, kui saatjale jääb tõend, et ülesütlemisavaldus on välja saadetud. Keelatud pole ka ülesütlemisavalduse paralleelselt kirja ja e-kirja teel saatmine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib muuta palga maksmise alust, enne oli riiklik tunnimäär, nüüd tahetakse tükitöö alusel maksta?07.04.2015
Praegusel ajahetkel on sõlmitud tööleping, milles on palgamääraks tunnipalk 2014 a miinimummäära järgi, kuid nüüd teatati suusõnaliselt, et minnakse üle tükitööle ehk siis kuna pole just kõige professionaalsem töötaja (õmbleja olnud 1 aasta), oleks kindlasti tulemuseks eelnevast madalam palk. Kas selline põhjendus palgamuudatuseks on tööandja poolt lubatud? Mainin veel, et tegemist on kogu kollektiivi puudutava lepingumuudatusega.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu on töölepingu seaduse kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.
Töölepingu seaduse tähenduses on oluline, et makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Seetõttu ei või töötasu kujunemine viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on tunnitasu alammääraks alates 01.01.2015 2,34 eurot (bruto) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot (bruto). Sellest vähem ei või tööandja maksta.
Vastavalt töölepingu seaduse §-le 12 saab töölepingus kokkulepitud tingimusi (sh töötasu kujunemise viisi) muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb jätkata töötasu maksmist vastavalt kehtivatele kokkulepetele.
Seega peaksid pooled tunnitasu muutmises tükitasuks jõudma kokkuleppele.
Lisan, et kui tööandja maksab Teile vähem kui töötasu alammäär või kui kokku lepitud, on Teil võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus) poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).