Tööõigus

Tere!

Töölepinguseaduse § 81 alusel tööleping lõpeb töötaja surmaga. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded.
Seega peab tööandja maksma Teie ema töötasu kuni 23. jaanuarini ning Teie ema töövõimetuslehe 4. päevast kuni 8. päevani töövõimetushüvitist.
Samuti muutub töösuhte lõppemisel sissenõutavaks kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse kompensatsioon (TLS § 71).
Saamata töötasu, töövõimetushüvitis ning kasutamata puhkuse kompensatsioon muutuvad sissenõutavaks töösuhte lõppemise päeval ehk antud juhul 24. veebruaril.

Lõpparve tuleb üle kanda töölepingus märgitud arveldusarvele, mis on eelduslikult Teie ema oma. Edasi läheb kontol olev summa pärija(te)le kui nad pärandi vastu võtavad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on töötasu töölepingu oluline tingimus (TLS § 1), mille suuruses lepivad pooled kokku töölepingu sõlmimisel ja mis kajastatakse töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 5). Töölepingus kirjalikus dokumendis peab tööandja lisaks teavitama töötajat ka töötasu maksmise korrast. Töötasu maksmise korrast teavitamine tähendab töötaja teavitamist töötasu maksmise viisist, st kas töötasu makstakse ülekandega töötaja pangakontole või poolte kokkuleppel sularahas. Seadus eeldab, et tööandja kannab töötasu töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad ka kokku leppida, et töötasu makstakse sularahas (TLS 33 lõige 4). Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Teie küsimusest võib järeldada, et tööandja muutis ühepoolselt töötasu maksmise viisi, ehk makstes osa töötasust Teie pangakontole ja osa sularahas. Ka sellise, töötasu kahel erineval viisil maksmise korral, oleks tööandja pidanud tagama Teile töölepingus kokku lepitud töötasu. Töötasu teatud osa ametlikult sularahas maksmise korral oleks tööandja pidanud vormistama ka vastavad sularaha väljastamise maksedokumendid, millistele oleks nõutud Teie allkirja. Tõenäoliselt tööandjal sellised Teie allkirjaga maksedokumendid puuduvad, kuna tegemist on „mustalt“ maksmisega ehk siis maksuseaduste rikkumisega.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu osas lahendatakse võimaluse korral töölepingu poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 3 tulenevalt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee . Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tuleks nimetada ka need tõendid (dokumendid), mis kinnitavad Teie nõuet, ja näidata, missuguse tõendiga millist nõuet tõendatakse. Üheks selliseks tõendiks võiks kindlasti olla väljavõte Teie pangakontost. Eeldatavasti sobivad töövaidluse korral niisugusteks tõenditeks ka e-kirjaga saadetud tunnilehed. Tõendite sobivusele õigusliku hinnangu annab siiski töövaidluskomisjon.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Küsimusele vastates eeldan, et töötate summeeritud tööaja arvestusega, kuna erinevalt tavalisest, päevaviisilisest tööaja arvestusest, on sellisel juhul vajalik tööaja paindlik planeerimine tööajakava ehk töögraafiku alusel. Tulenevalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõikest 6 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks tavalistest töötingimustest teavitamisele (millised sätestab TLS § 5), teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Töötajatele tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleks tööandjal lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Töötajal peab jääma piisavalt aega tööajakavaga (töögraafikuga) tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.

Eelnevast tulenevalt soovitan Teil tööandjaga sellel teemal tõsiselt rääkida, kaasates võimalusel ettevõtte töötajate usaldusisikut või töökeskkonnavolinikku. Kui taolised läbirääkimised ei anna tulemust, on Teil individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenev õigus pöörduda Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole, lahendamaks töölepingu poolte vahel tekkinud vaidlus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse § 29 lõige 3 sätestab, et töölepingus kokku lepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seadus eeldab seega, et töötasus lepitakse kokku brutosummas, selleks võib olla ka miinimumpalk (hetkel 390€/kuus). Seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Arvele laekuva töötasu suurust saate ise arvutada veebilehel: http://www.kalkulaator.ee/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkt 1 nimetab tööandja põhikohustusena töötaja kindlustamist kokkulepitud tööga. Juhul, kui töötaja ei saa teha tööd seetõttu, et tööandjal ei ole võimalik talle tööd anda, peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu (TLS § 35). Tööandja oleks pidanud Teile kindlustama jaanuaris, veebruaris ja märtsis täistööaja järgsed töötunnid ning nende tundide eest töötasu maksmise. Kuna tööandja aga seda ei võimaldanud, siis oleks ta pidanud nimetatud kuude täistööajast puudu jäävate nn alatundide eest maksma Teile keskmist töötasu. Alatundide eest saamata jäänud keskmine töötasu oleks pidanud sisalduma kindlasti ka Teie lõpparves.
Töölepingus kokku lepitud tööaja mitte võimaldamine ning tekkinud alatundide eest keskmise töötasu mitte maksmine võib olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel. Poolte vaidluse korral otsustab Teie töölepingu ülesütlemise põhjendatuse töövaidlusi lahendav organ. Teie küsimusest ei selgu kahjuks, millist töölepingu lõpetamise teadet ootate? Töölepingu lõppemise aluseks piisab töölepingu ülesütlemisest ühe lepingupoole poolt.
Kui siiski on tegemist töölepingu ülesütlemise ja lõpparve maksmisega, siis lõpparve viibimisega seoses on Teil õigus viivisele. Kuna töölepingu seadus ei näe ette reeglit töötasu maksmisega viivitamisel, võetakse viivise maksmisel aluseks võlaõigusseaduses viivise kohta sätestatu. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 8% aastas. Intressimäär muutub poolaasta kaupa ja avaldatakse Ametlikes teadeannetes. Viimane avaldatud intressimäär alates 1. jaanuarist 2015 on 0,05%. Seega on hetkel kehtiv viivis 8,05% aastas, ehk arvutuslikult ligikaudu 0,022% viivitatavalt summalt päevas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 71 sätestab tõepoolest tööandja kohustuse hüvitada töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 68 lõige 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6). Seega, juhul kui Te ei kasutanud eelmisel kalendriaastal mingil põhjusel oma 28-päevast põhipuhkust ning lõpetasite käesoleval aastal oma töösuhted (ilma puhkust kasutamata) näiteks 31. märtsil, siis olete töösuhte lõppemise päevaks teeninud töötatud kuude arvelt välja õiguse kokku ligikaudu 35 (28 +(28:12x3)) kalendripäevale puhkusele, milline hüvitatakse Teile töösuhte lõppemisel rahaliselt, ehk makstakse välja lõpparves puhkuse kompensatsioonina.
Puhkusetasu (kompensatsiooni) arvutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ sätetest (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032013021). Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal on arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, ehk siis Teie näite puhul lõpparve maksmise päev.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lõige 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Teie abikaasa töötas käesoleval aastal ligi kolm kuud ning teenis nende töötatud kuude arvelt välja õiguse ligikaudu seitsmele (28:12x3= 6,99) kalendripäevale puhkusele. Kuna Teie abikaasa puhkas märtsis 14 kalendripäeva, siis oli ta töösuhte lõppemise ajaks (30.03) saanud tööandjalt 7 puhkusepäeva koos vastava puhkuserahaga avansina ette.
Tulenevalt TLS § 71 on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Sealjuures on tööandjal töölepingu lõppemisel seadusest tulenev õigus lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada (tasaarvestada) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest (TLS § 78 lõige 3). Seda Teie tööandja tõenäoliselt ka tegi, pidades Teie lõpparvest kinni (tasaarvestades miinusmärgiga) ette saadud 7 puhkusepäeva tasu. Ilmselt oleksite vastava selgituse saanud ka oma tööandja raamatupidajalt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse § 60 alusel on isapuhkuse nõudeõigus isal, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Enne lapse sündi saab isa kasutada isapuhkust kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Pärast lapse sündi saab isa võtta isapuhkust kuni lapse kahekuuseks saamiseni. Isa võib kasutada puhkust järjest või osade kaupa, olenevalt pere vajadusest, kuid kokku mitte üle kümne tööpäeva. Isapuhkuse kasutamise õigus ei sõltu mitte töötaja pidevast tööstaažist ettevõttes, vaid sündiva lapse isaks olemise faktist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere,
Kahjuks on teie küsimuses liiga vähe informatsiooni, et sellele ammendavalt vastata. Palju sõltub sellest, mis eesmärgil tööandja töötaja arvutikasutamist jälgib ja kas see huvi on seadusega kooskõlas. Kehtib põhimõte, et töötajat võib jälgida ainult niipalju, kui see on hädavajalik, töötaja privaatsust minimaalselt riivates. Andmekaitse Inspektsioon on välja andnud 18- leheküljelise juhise personalitöötajatele "Isikuandmed töösuhetes": https://wwwaki.rik.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhis%20personalit%C3%B6%C3%B6tajale.pdf .

Kui Te sealt enda küsimusele ammendavat vastust ei saa, siis oleks kõige õigem pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kuidas pöörduda, selleks leiate juhised siit:
http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole .
Teie privaatsuse säilimist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib sellega mittenõustunud pool pöörduda maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. See tähendab, et töövaidluskomisjoni otsust vaidlustada ei saa, vaid sama asi vaadatakse kohtus uuesti läbi n.ö. puhtalt lehelt.
Kohtusse pöördumisel tuleks esitada hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kohtusse pöördumine töövaidlusega on riigilõivu vaba, aga kui võtate endale esindaja, siis tuleb arvestada esindaja tasudega. Arvestades asjaoluga, et Te töövaidluskomisjonis soovitud maksimumtulemust ei saavutanud, oleks mõistlik mõelda kvalifitseeritud abi kasutamise peale. Hinnakiri sõltub konkreetsest advokaadist või advokaadibüroost. Kohtult on võimalik taotleda ka seda, et Teie õigusabi kulud kannaks vastaspool, kuid taotluse rahuldamine sõltub kohtulahendist.

Alustuseks soovitaksin minna oma võimaliku esindaja juurde konsultatsioonile, et hinnata kohtusse pöördumise perspektiivikust, seejärel võtta hinnapakkumine ja võrrelda seda loodetava kasuga. Seejärel saate teha otsuse, kas Teil on rohkem võita või kaotada.

Kaalutletud otsuseid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu