Tööõigus
Küsimus: Kas katseajal töölepingu lõpetamisel ei ole siis saada mingit puhkusekompensatsiooni?23.03.2013
23.10.12 sõlmiti tavaline tähtajatu tööleping 4 kuulise katseajaga, põhipuhkuseks on märgitud 28 päeva. Samal päeval asus töötaja tööle. 01.03.13 on tööleping lõpetatud kokkuleppel, lõpetamise aluseks on märgitud EV TLS § 86 lg.1. Tööandja keeldub kasutamata puhkuse kompensatsiooni maksmast põhjendusega, et katseajal puhkust ei ole ette nähtud. Viitab kirjavahetuses ka TLS § 68 (4) ja VÕS punktile 2.6.1, millest viimast mul leida ei õnnestunud.
Kas tööandja käitumine on õiguspärane?
Kas tööandja käitumine on õiguspärane?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja on Teie juhtumi korral ajanud segamini puhkuse nõudeõiguse, mida töötaja ei saa nõuda enne 6 kuu möödumist ja puhkuse väljateenimise. 28-päevase põhipuhkuse korral teenib töötaja igas kuus välja (28 päeva : 12 kuud= ) 2,33 päeva puhkust. Vastavalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama väljateenitud põhipuhkuse rahas.
Lähtudes ülaltoodust, ei ole tööandja väited asjakohased.
Väljateenitud puhkusetasu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas täistööaja korral tohib tööandja üksnes päev ette teatada, millal annab tööd ja millal pean koju jääma?23.03.2013
Olen vormistatud tööle täistööajaga. Lisaks on lepingus kirjas summeeritud tööaeg. Viimased kolm kuud olen käinud praktiliselt üle päeva tööl. See tähendab, et eelmise päeva õhtul öeldakse, kas järgmine päev tööle tulla tohib.
Kas mul on õigus nõuda tasu ka nende päevade eest, mil mind koju saadeti või ei?
Sellest oli juttu ka tööandjaga, tema vastas, et tööd ei ole ja tema küll pole nõus nö vabu päevi kinni maksma. Lisaks sellele on ta juba 2 kuud 10% palgast ümbrikus maksnud. Meilt ta selleks nõu ei küsitud, lihtsalt suruti ümbrik pihku.
Mida soovitate teha?
Kas mul on õigus nõuda tasu ka nende päevade eest, mil mind koju saadeti või ei?
Sellest oli juttu ka tööandjaga, tema vastas, et tööd ei ole ja tema küll pole nõus nö vabu päevi kinni maksma. Lisaks sellele on ta juba 2 kuud 10% palgast ümbrikus maksnud. Meilt ta selleks nõu ei küsitud, lihtsalt suruti ümbrik pihku.
Mida soovitate teha?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Alustan vastamist Teie küsimuse lõpust: Üks METI vanasõnadest http://www.facebook.com/METIabi kõlab nii, et ümbrikupalk kogub pensioni ainult ümbrikupensioni sambasse. See on Teie valik, kas nõustute sellega või nõuate kirjalikult legaalset tasu.
Vastavalt TLS § 35 peab tööandja maksma tööseisaku ajal töötajale keskmist tasu. Kuna Teil on summeeritud tööaja arvestus, siis tuleb Teie töötunnid arvestusperioodi lõpuks kokku lugeda, juhul kui on tekkinud ületunnid, need hüvitada. Alatundide korral peab tööandja maksma Teile normtundide järgi valemiga: kuu tööpäevade arv (E-R) x 8 tundi.
Töövajadusest ühepäevast etteteatamist ei saa lugeda mõistlikuks ja heale usule vastavaks. Siiski tuleks kaaluda igat üksikjuhtumit eraldi, kas oleks võimalik teistmoodi tööd korralda.
Jääb mulje, et Teie tööandja on majanduslikes raskustes ja peaksite hindama, kas raskused on ajutised ning kas töötajate ja tööandja kahepoolne pingutus võib säilitada töökohad või on töökoha kaotus ainult aja küsimus.
Töökoha säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on korrektne, et sain koondamisteate emapuhkusel olles või oleks pidanud saama alles tööle naasmisel?23.03.2013
Tere,
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 töö käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamis teade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 töö käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamis teade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 93 lg 1 alusel ei või tööandja töölepingut öelda üles koondamise tõttu (v.a. pankrot või tegevuse lõpetamine) isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Koondamisteate oleks tööandja võinud Teile kätte anda esimesel tööpäeval, arvestades Teie staaži tööandja juures, kahekuulise etteteatamisega või siis etteteatamistähtaja rikkumist hüvitades.
Teie kirjeldatud viisil töölepingu ülesütlemist (koondamisteadet) töövaidluskomisjonis vaidlustades oleks Teil tekkinud õigus nõuda 3 kuu keskmise tasu suurust hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Paraku jäi Teiepoolne töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg (30 kalendripäeva) eelmisse aastasse ja kui soovite positiivselt mõelda, siis negatiivset kogemust saab tulevikus enda kasuks pöörata.
Koondamistasu arvutuskäigu kontrollimiseks soovitan esitada küsimus sama portaali Maksude ja raamatupidamise rubriigis. Töötasuga seotud nõudeõigus aegub 3 aastaga.
Soovides oskust saadud õppetunde tulevikus kasutada:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas riigiüha pikendab ka palgata puhkust või käib see üksnes tasustatud puhkuse kohta?20.03.2013
Tere,
Kui olen palgata puhkusel ja sinna sisse läheb 2 riigipüha, siis kas selle võrra lükkub puhkus edasi? Või käib see ainult tasustatud puhkuse kohta?
Kui olen palgata puhkusel ja sinna sisse läheb 2 riigipüha, siis kas selle võrra lükkub puhkus edasi? Või käib see ainult tasustatud puhkuse kohta?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, tasustamata puhkuse osas see ei kehti. Teil on õigus puhata nende kalendripäevade ulatuses, milles olete tööandjaga kokku leppinud.
Head puhkuse ja pühade nautimist!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millises dokumendis (töölepingus, ametijuhendis) peaks oleme sätestatud autojuhi töö- ja puhkeaeg?20.03.2013
Tere!
Millisesse dokumenti (tööleping/ametijuhend või muu) tuleks sisse panna olulisemad nõuded seoses töö ja puhkeajaga? Näiteks peale 4,5 tunnist sõiduaega 45 min vaheaeg.
Ette tänades
Millisesse dokumenti (tööleping/ametijuhend või muu) tuleks sisse panna olulisemad nõuded seoses töö ja puhkeajaga? Näiteks peale 4,5 tunnist sõiduaega 45 min vaheaeg.
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 5 lõige 1 sätestab rida tingimusi, mida töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama. Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg), on nimetatud seaduses punkt 7-s esitatud nõue.
Liiklusseaduse § 130 lõige kolm ütleb, et juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.
Määruse 561/2006 olulisemad nõuded seoses töö ja puhkeajaga, millega tööandja arvestama peaks on:
- sõiduaeg 9 tundi;
- peale 4,5 tunnist sõiduaega 45 minutiline vaheaeg;
- ööpäevane regulaarne puhkeaeg 11 tundi;
- regulaarne iganädalane puhkeaeg 45 tundi.
Korrektset lepingut ning töö- ja puhkeaegadest kinnipidamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Mis on "täistööaeg" täpsemalt?17.03.2013
Tekkis küsimus, kas vastab tõele, et 0,8 töökoormus on nii öelda uus maksimaalne täistööaeg, mis saab olla või kehtib 1,0 endiselt?
Või on see siis mingi kindla töö korral nii? Kuskilt lugedes jäi silma, et on mingisugune uus seadus.
Või on see siis mingi kindla töö korral nii? Kuskilt lugedes jäi silma, et on mingisugune uus seadus.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täistööaeg ei saa olla millegi vähendamine või suurendamine - see on ikka 1,0, mis TLS § 43 järgi tähendab 8-tunnist tööpäeva ja 40-tunnist töönädalat.
0,8 töökoormus on osakoormus ehk osaline tööaeg, mis vastab 0,8x40h=32-tunnisele töönädalale.
Töösuhteid reguleerib 01.07.2009.a. kehtestatud Töölepingu seadus.
Osakoormuse maksimaalset ärakasutamist soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui mind lasti töölt lahti ja ei anta haiguslehte käiku?17.03.2013
Tere, tänu nõudele võrdväärse suhtlemise osas tööl Skandinaavias, lasti mind töölt lahti. See toimus puhkuse ajal, olles sinisel lehel. Viisin jätku sinise lehe raamatupidajale, lubas täita ja ka ära saata. Mõni tund hiljem helistas boss ja teavitas sinise lehe mitte käiku andmisest? Mida teha, hüva nõu on kallis.
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimus sisaldab vastamiseks liiga vähe informatsiooni. Eelkõige oleks vaja teada, kas Teie poolt mainitud töövõimetusleht hõlmab perioodi, mil olite veel tööl või oli töösuhe juba tööandja poolt lõpetatud. Teie töölepingu lõpetamise alust nägemata ja asjaolusid teadmata, ei oska ma ka öelda, kas see toimus seaduslikul alusel. Juhul, kui töösuhte lõpetamine ei olnud seaduslik, siis on ka sellel omad tagajärjed. Võimalik, et Teil tekib õigus 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudele seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega.
Soovitan Teil minna Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule või täispakett lahenduse saamiseks leppida meiega kokku konsultatsiooni aeg.
Õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas põhipuhkus peab koosnema täpselt 7-päevastest osadest?17.03.2013
Tere!
Meie ettevõttes on taas käsil puhkuste ajakava koostamine. Sellega seoses tekkis mul mõttevahetus meie personaliinimesega, kelle sõnul peab põhipuhkus koosnema täpselt 7-päevastest osadest (nt 21 ja 7 päeva, 14 ja 14 päeva või 14, 7 ja 7 päeva). Ehk, kui puhkus algab esmaspäeval, peab see lõppema pühapäeval või kui algab kolmapäeval, siis teisipäeval.
Siit küsimus: kas puhkus võib koosneda ka näiteks 19 ja 9-päevasest osast? Minu arvates on sellisel juhul täidetud TLS nõuded - vähemalt 14 kalendripäeva kasutatakse järjest ning ka teine osa ei ole lühem kui 7 päeva. Või on seaduse tõlgendamisel nüansse, millest ma ei ole päris täpselt aru saanud?
Lugupidamisega
Meie ettevõttes on taas käsil puhkuste ajakava koostamine. Sellega seoses tekkis mul mõttevahetus meie personaliinimesega, kelle sõnul peab põhipuhkus koosnema täpselt 7-päevastest osadest (nt 21 ja 7 päeva, 14 ja 14 päeva või 14, 7 ja 7 päeva). Ehk, kui puhkus algab esmaspäeval, peab see lõppema pühapäeval või kui algab kolmapäeval, siis teisipäeval.
Siit küsimus: kas puhkus võib koosneda ka näiteks 19 ja 9-päevasest osast? Minu arvates on sellisel juhul täidetud TLS nõuded - vähemalt 14 kalendripäeva kasutatakse järjest ning ka teine osa ei ole lühem kui 7 päeva. Või on seaduse tõlgendamisel nüansse, millest ma ei ole päris täpselt aru saanud?
Lugupidamisega
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olete seadust õigesti tõlgendanud. Teie pakutud 19- ja 9-päevased puhkuseosad on seadusega kooskõlas.
Medalil on siiski ka teine külg. Nimelt määrab TLS § 69 lg 1, et puhkuste ajakava koostamisel määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. See jätab tööandjale viimase sõna õiguse.
Olen ise suurtes asutustes puhkusegraafikute koostamisega palju kokku puutunud ja tean, et puhkuste planeerimine selliselt, et asutuse töö selle all ei kannataks, et kellelgi ei tekiks põhjendamatuid üle- või alatunde, mis tooks tööandjale kaasa täiendavaid kulutusi, on paras väljakutse. Juhul, kui töö käib veel graafiku alusel mitmes vahetuses, siis võib juba ühe töötaja ühepäevane kehtestatud normidest kõrvalekaldumine mõjuda lumepalliefektina, mõjutades oluliselt teiste kolleegide võimalikke erisoove. Seetõttu võib aru saada asutuse soovist kehtestada ühtsed reeglid ühesuguste mõõdetavate suurustega, milleks on 7-päevased osad.
Ehk on tööandja jäik positsioon 7-päevaste osade suhtes tingitud just sellest?
Puhkuse planeerimisel mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võib keelduda kolleegide puhkuste ajal ületundide tegemisest, kui tasu ei maksta ja vaba aega ka ei anta?17.03.2013
Tere!
Töötan vallaasutuses 20 tundi nädalas tähtajatu töölepinguga. Kas mul on õigus keelduda suvisel puhkuseperioodil ületundide tegemisest puhkusel viibivate kolleegide eest, kuna tööandja ületunnitööd välja ei maksa ja vaba aega ei ole võimalik tagasi saada sest kõigil tekivad ületunnid?
Töötan vallaasutuses 20 tundi nädalas tähtajatu töölepinguga. Kas mul on õigus keelduda suvisel puhkuseperioodil ületundide tegemisest puhkusel viibivate kolleegide eest, kuna tööandja ületunnitööd välja ei maksa ja vaba aega ei ole võimalik tagasi saada sest kõigil tekivad ületunnid?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 44 lg 4 võib tööandja töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuna puhkusegraafik tuleb kinnitada hiljemalt märtsi lõpuks, ei saa kolleegide suvepuhkust pidada ettenägematuks asjaoluks, mille puhul tööandjal võib tekkida ühepoolne õigus nõuda ületunnitööd. Sama § 44 määrab ületunnitöö eelduseks tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe. Juhul kui lepite tööandjaga kokku ületundide tegemise, siis peab tööandja need hüvitama eelkõige samas mahus vaba ajaga või siis rahas 1,5-kordselt. Ületunde hüvitamata jätta ei ole tööandjal õigust.
Soovides õiglaseid töösuhteid ja riigi võimu kohapeal teostavale vallaasutusele eeskuju näitamist seaduste järgimisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui puhkuse graafikut polnud veel kinnitanud, kas siis tööandjal oli õigus keelduda mulle puhkuse andmisest?16.03.2013
Esitasin 11. veebruaril lahkumisavalduse töölt lahkumiseks 13. märtsist. Kuna puhkuse graafikut polnud ettevõte veel kinnitanud, siis esitasin ka puhkuse avalduse 27. veebruarist kaheks nädalaks. Tööandja keeldus puhkust andmast - kas see on õige?
Palgapäev on ettevõttes 8-10 kuupäev. Töölepingus on kirjas, et kui 9. või 10. kuupäev on puhkepäeva, siis makstakse palk 8. kuupäeval.
8. kuupäeval ettevõte mulle palka üle ei kandnud, põhjendades seda sellega, et 13. märts on viimane tööpäev ja asjad on veel üle andmata. Kas tööandja käitus õigesti?
Palgapäev on ettevõttes 8-10 kuupäev. Töölepingus on kirjas, et kui 9. või 10. kuupäev on puhkepäeva, siis makstakse palk 8. kuupäeval.
8. kuupäeval ettevõte mulle palka üle ei kandnud, põhjendades seda sellega, et 13. märts on viimane tööpäev ja asjad on veel üle andmata. Kas tööandja käitus õigesti?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Juhul, kui puhkusegraafik on veel kinnitamata, siis vastavalt TLS § 69 lg 3 teatab töötaja oma puhkusele jäämisest tööandjale 14 päeva ette. Seaduse sõnastus ongi selline, et töötaja ei pea sellisel juhul puhkust küsima vaid annab tööandjale sellest teada, et ta jääb puhkusele. Seetõttu oleksite võinud tegelikult puhkusele jääda.
Töötasu tuleb maksta töölepingus kokkulepitud palgapäeval. Inimlikult saan muidugi tööandjast aru, kui ta soovib kaks nii lähedal olevat makset ühendada, aga õige oleks sellised erandjuhtumid omavahel kokku leppida.
Õiglast ja õigeaegset lõpparvet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu