Tööõigus
Küsimus: Miks mul on nüüd 10 lisapuhkusepäeva asemel ainult 3, kas ATS muudatusest tulenevalt?15.03.2013
Tere!
Töötan avalikus teenistuses alates 09. mai 2002. aastast. Viimastel aastatel olen saanud välja teenitud lisapuhkusepäevi juba maksimaalses ulatuses ehk 10 päeva. Nüüd seoses uue ATS-i jõustumisega kaovad lisapuhkusepäevad ära. Kuidas peaksin 2013. aasta eest lisapuhkusepäevi saama? Personaliosakond teatas, et sel aastal saan 3 lisapuhkusepäeva. Miks minu lisapuhkusepäevade arv vähenes nüüd 3-le päevale 2013. aastal? Kas oskate öelda, mis seadus reguleerib nende lisapuhkusepäevade arvestust ja kui palju selle põhjal minul neid päevi õigus saada oleks?
Lugupidamisega
Töötan avalikus teenistuses alates 09. mai 2002. aastast. Viimastel aastatel olen saanud välja teenitud lisapuhkusepäevi juba maksimaalses ulatuses ehk 10 päeva. Nüüd seoses uue ATS-i jõustumisega kaovad lisapuhkusepäevad ära. Kuidas peaksin 2013. aasta eest lisapuhkusepäevi saama? Personaliosakond teatas, et sel aastal saan 3 lisapuhkusepäeva. Miks minu lisapuhkusepäevade arv vähenes nüüd 3-le päevale 2013. aastal? Kas oskate öelda, mis seadus reguleerib nende lisapuhkusepäevade arvestust ja kui palju selle põhjal minul neid päevi õigus saada oleks?
Lugupidamisega
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
ATS § 45 lg 2 kohaselt anti ametnikule vähemalt 3-aastase teenistusstaaži korral kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Seega nägi senikehtinud ATS-i regulatsioon ette, et iga täiendava staažiaastaga lisandus alates 3-ndast staažiaastast õigus ühele täiendavale lisapuhkusepäevale.
Avaliku teenistuse staaži arvestatakse teenistusaasta järgi, ehk siis, Teie puhul 09.05.2002.a.
Teenistusstaaži järgi tekkis Teil 09.05.2012 esmakordselt õigus kümnele lisapuhkusepäevale. Samast päevast algas ka uue staažiaasta lugemine. Kui Te pole ette lisapuhkepäevi kasutanud, peaks Teil perioodi 09.05.2012 kuni 01.04.2013 õigus olema proportsionaalset töötatud ajale veel üheksale lisapuhkusepäevale.
Arvutuslik käik selle juures näeks välja selline: 10/365*327 = 8,95 kalendripäeva.
Selgitus: õigus teenistusstaaži järgi 10-le lisapuhkuse päevale. Päevade arv aastas = 365.
09.05.2012 (kehtiv seadus) - 01.04.2013 (uue seaduse jõustumise aeg) = 327 kalendripäeva.
Lisapuhkusepäevade arvestust teenistusstaaži eest reguleerib Avaliku teenistuse seadus (ATS).
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töölepingu uue redaktsiooniga kaotab eelnev tööleping kehtivuse?14.03.2013
Käesolev Tööleping nr 1 kehtib alates 1. jaanuarist 2013.a. ja on töölepingu nr 50, 10.juuni 2004.a. uus redaktsioon.
Kas töölepingu uue redaktsiooniga kaotab eelnev tööleping kehtivuse?
Kas töölepingu uue redaktsiooniga kaotab eelnev tööleping kehtivuse?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Redaktsioon ei tähenda sisu muutmist, vaid sama teksti, aga teisendatud kujul. Seega ei kaota eelnev tööleping kehtivust, vaid osaliselt selle teksti teisendamist, seoses kehtiva töölepinguseadusega vastavusse viimisega.
Lepingu algandmeid (number, kuupäev) reeglina ei muudeta ning dokumendi lõppu lisatakse viide tühistatud või teisendatud tekstile.
Õiguspärast töölepingu redaktsiooni vormistamist.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas riigipühad pikendavad puhkust?13.03.2013
Tere,
Kui minu puhkuse sisse (25-31 märts) jäävad riigipühad, kas ja kui palju siis puhkus pikeneb? Kas ka nädalavahetusele jääv riigipüha pikendab puhkust?
Kui minu puhkuse sisse (25-31 märts) jäävad riigipühad, kas ja kui palju siis puhkus pikeneb? Kas ka nädalavahetusele jääv riigipüha pikendab puhkust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, Teie puhkus pikeneb kahe päeva võrra.
Võimalikud variandid:
1) vormistatud seitsme kalendripäeva asemel, puhkate üheksa kalendripäeva;
2) puhkate seitse kalendripäeva, kuid arvestusse läheb viis kalendripäeva.
Head pühade ja puhkuse nautimist!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda puhkuse ette ära kasutamist?12.03.2013
Tööandja nõuab, et võtaksin välja eelmise aasta puhkusejäägi 10 päeva ja selle aasta terve puhkuse 28 päeva esimese poolaasta jooksul. Täiesti selgelt tekib mul siis ettevõetud puhkus, mida ma ei soovi, kuna otsin uut töökohta ja ei ole huvitatud ette puhkamisest, kuna töölt lahkumisel peetakse ju ettesaadud puhkusetasu lõpparvest kinni. Kas tööandjal on ikka õigus nõuda ette puhkamist?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 69 lõike 1 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Et puhkuse ajakava lepitakse kokku mõlema poole vahel, järgitakse ka neid tähtaegu.
Kui tööandja ei ole teadlik Teie plaanidest, on tal õigus nõuda puhkuse ajakavast kinnipidamist.
Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel (TLS § 69 lg 6).
Mõlemaid pooli rahuldavaid kokkuleppeid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas kuupalgalisele ei makstagi laupäeval tehtud lisapäeva eest?11.03.2013
Tere!
Olen kuupalgaline töötaja. Veebruaris olin kõik päevad tööl 8 tundi, lisaks tehti laupäeval 9-ndal 8-tunnine tööpäev. Kokku siis 160+8 tundi. Palka sain nagu tavaliselt. Tööandja sõnul kuupalgalistel vahet pole, mitu päeva nad kuus tööl on, palk ikka sama. Saan aru, et jaanuaris oli 176 normtundi ning veebruaris 160, siis nende eest on palk sama, kui olen kuupalgaline. Aga kas tõesti lisapäeva (laupäeva) eest ka ei pea maksma, see ju ometi ületab normtundide arvu? Kui see tõesti nii on, siis sel juhul ei ole ju minul ometi mingit mõtet oma vaba aega töö peale kulutada ning laupäeval tööle minna.
Olen kuupalgaline töötaja. Veebruaris olin kõik päevad tööl 8 tundi, lisaks tehti laupäeval 9-ndal 8-tunnine tööpäev. Kokku siis 160+8 tundi. Palka sain nagu tavaliselt. Tööandja sõnul kuupalgalistel vahet pole, mitu päeva nad kuus tööl on, palk ikka sama. Saan aru, et jaanuaris oli 176 normtundi ning veebruaris 160, siis nende eest on palk sama, kui olen kuupalgaline. Aga kas tõesti lisapäeva (laupäeva) eest ka ei pea maksma, see ju ometi ületab normtundide arvu? Kui see tõesti nii on, siis sel juhul ei ole ju minul ometi mingit mõtet oma vaba aega töö peale kulutada ning laupäeval tööle minna.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täistööajaga kuupalgalisel töötajal on tõepoolest kindel töötasu, kuid ületunnid tuleb kompenseerida vaba ajaga, kui pole kokku lepitud selle hüvitamist rahas. Ületunnitöö tegemise osas tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida (TLS § 44 lg 1).
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
Kokkuvõtvalt: töö tegemist, mis ületab kokkulepitud tööaega, võib teha, kuid eeldab pooltevahelist kokkulepet ning selle eest on õigus nõuda vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6).
Selgeid kokkuleppeid ja ületunnitöö hüvitamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas poole kohaga töötamisel on tööandjal vaja tõendit selle kohta, et ma õpin ülikoolis?08.03.2013
Tere!
Minu tööandja küsis minult tõendit, mis tõestaks, et õpin ülikoolis. Mulle põhjendati, et neil on seda vaja, kuna töötan poole kohaga. Leping on sõlmitud ning selles pole mingisugust infot selle kohta. Mul ei ole probleemi selle tõendi andmisega, kuid mulle jääb väga arusaamatuks, kuidas see on seotud sellega, et töötan poole kohaga. Varasemalt teised tööandjad pole minult sellist tõendit palunud.
Aitäh info eest!
Minu tööandja küsis minult tõendit, mis tõestaks, et õpin ülikoolis. Mulle põhjendati, et neil on seda vaja, kuna töötan poole kohaga. Leping on sõlmitud ning selles pole mingisugust infot selle kohta. Mul ei ole probleemi selle tõendi andmisega, kuid mulle jääb väga arusaamatuks, kuidas see on seotud sellega, et töötan poole kohaga. Varasemalt teised tööandjad pole minult sellist tõendit palunud.
Aitäh info eest!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Poole kohaga töötamise fakt iseenesest ei saa olla tõendi küsimise põhjuseks. Seni, kuni põhjus ei ole seotud tööga, on tegemist Teie eraeluga, mida ei pea tööandjaga arutama.
Tegelikku põhjust peaksite siiski küsima tööandjalt ja hindama, kas tegemist on Teie eraellu sekkumise või põhjendatud nõudega. Võimalik, et tööandja soovib saada alust Teie tööaja graafiku kohandamiseks selliselt, et see arvestaks Teie koolis käimise aegasid.
Häid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millist tasu peaksime saama kui tööandjal tööd ei ole ja lihtsalt ootame kodus milla tööle kutsutakse?08.03.2013
Tööandja väidab, et talvekuudel pole tal töölistele tööd anda ja ei võeta töölistega ühendust ja keerutatakse. Jäetakse lihtsalt koju teadmatusse senikaua kui tekib töö ja siis peab olema valvel. Tööleping tähtajatu ja palk määratud tunnitasuga. Teada ei ole üldse see, kas me peame olema kodus 2 nädalat, kuu, 2 kuud, 3 kuud. Kas tööandjal on see õigus? Samas teatud sugulased, tuttavad on stabiilselt tööl kogu aeg. Kas siis meil on õigus saada ka raha selle kodus istutud aja eest? Või peamegi kodus olema ilma rahata. Kuidas meie, kui töölised, peaksime käituma. Ja kuidas see arvestamine toimub, kas kuu lõikes või. Näiteks kui tööline on haiguslehel 2 nädalat ja 2 nädalat või rohkem lihtsalt tööta kodus, kuidas käib siis arvestus ja kas on õigus üldse midagi nõuda kui haiguslehe näol on juba minimaalne sissetulek olemas?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Lähtudes töövaidluste praktikast peab töötaja oma nõudeõiguse edukaks rakendamiseks ilmutama teatud aktiivsust, milleks on tööandjalt töö küsimine. Soovitav oleks seda teha kirjalikult, näiteks e-maili teel. Siis ei saa tööandja väita, et tema oleks tööd andnud, kuid töötaja oli kadunud.
Töövõimetuslehe alusel saadav haigushüvitis ei anna õigust vähendada makstavat töötasu nende päevade eest, mil olite tööl või valmis tööd tegema.
Õiglast lahendust ja töökoha säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on õige, kui pean iga päev objektile tööle sõitma kaks tundi oma vabast ajast?08.03.2013
Töötan ehitusettevõttes ja eelmisest kuust saadeti mind objektile, mis asub kodust 80 km kaugusel, kuhu jõudmiseks kulub mul iga päev 1 tund autosõitu, kokku edasi tagasi 2 tundi päevas. Kas need kaks tundi pean oma puhkeajast tööandjale kulutama või peab tööandja need tööaja sisse arvestama? Tööpäev kestab 8 tundi. Töölepingus pole sellest sõnagi.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Reeglina ei loeta sõitu tööle ja tagasi tööajaks. Senisest töövaidluskomisjonide praktikast lähtudes ka lähetuste korral ja Riigikohtu lahendid minule teadaolevalt hetkel veel puuduvad. Siiski tasuks pöörata tähelepanu sellele, mis on Teie töölepingus märgitud töö tegemise asukohaks. Juhul, kui ehitusobjekt asub väljaspool töölepingus märgitud töö tegemise asukohta, siis on tegemist töölähetusega ja tööandjal tekib kohustus tasuda lähetuskulud, eelkõige sõidukulud. Päevaraha riigisisese lähetuse korral ei maksta.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et kliendi jäetud jootraha kuulub poele mitte teenindajale?07.03.2013
Poed nõuavad enamasti, et klienditeenindaja ei tohi kliendi jäetud jootraha omale jätta, vaid see kuulub poele. Kas selline nõudmine on seaduslik, klient ju jätab selle raha konkreetsele teenindajale mitte poele? Kas tööandjal on õigus karistada, kui teenindaja jootraha omale jätab?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei reguleeri jootraha pakkumist, vastuvõtmist ega omamist. Kui tööandja on jätnud selle osa oma äritegevuses reguleerimata, ei näe põhjust muretsemiseks. Kui aga töökorraldus vms. eeskiri antud küsimust kajastab, tuleb neid ettekirjutisi täita. Kas kliendi poolt antud kingituse omamine saab olla karistuse aluseks, on küsitav. Tööandja korralduste eiramine või ettekirjutuste rikkumine - tõenäolisem.
Arvamused jootraha kohta: http://www.tarbija24.ee//kassiiri-jootraha-laheb-tegelikult-uldkassasse
Mõistlikke ja inimlikke lahendusi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas teavitada ametnikku muudatustest seoses uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega?07.03.2013
Kas kirjalikult või suuliselt teavitatakse ametikoha muudatustest uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisel kui ametikoht ei kuulu enam avaliku teenistuse alla?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töösuhte ja –tingimuste muutumisest tuleb töötajatele kirjalikult teada anda, järgides etteteatamise tähtaegu. Tegemist on sisuliselt koondamisega, kui uued töötingimused ametnikule vastuvõetavateks ei osutu.
Edukat teavitamist ja läbirääkimisi!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu