Tööõigus
Küsimus: Kas saan nõuda viivist, kui tööandja maksab töötasu pidevalt hiljem kui leping ette näeb?14.02.2013
Tööleping ütleb, et tööandja maksab töötasu 10. kuupäevaks, aga iga kuu on probleem, et ta maksab kuni 20 päeva hiljem. Sellel kuul ma kahtlen, et ma üldse palka saan. Mis on minu õigused, kas ja kui palju ma saan nõuda viivist ja mis ma saan teha, kui üldse ei maksa?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötasu maksmata jätmist loetakse tööandjapoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks, mis võib anda töötajale põhjuse tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Samas ei loeta töötasu hilinemisega maksmise fakti iseenesest veel oluliseks põhjuseks. Töötaja peab faktidega tõendama, et seetõttu on temale tekkinud kahju või selle tekkimise otsene oht, nt seoses maksmata arvetega tekkinud viivised, langenud krediidireiting, inkassonõuded jne. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist peab töötaja tööandjat hoiatama ja andma tööandjale mõistliku aja rikkumise lõpetamiseks. Nende protseduuride järgimata jätmine ja emotsioonide najal tegutsemine võib anda hoopis vastupidised tulemused.
Viivistasude küsimist reguleerib Võlaõigusseadus ja selle kohta soovitan täpsemalt küsida sama portaali "Lepinguõiguse" teema all.
Läbimõeldud tegutsemist ja regulaarset sissetulekut soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas nö tulemusvestlusega pandud uued tööülesanded on täitmiseks kohustuslikud?14.02.2013
Tere!
Meil viib tegevjuhi asetäitja igal aastal läbi tulemusvestlusi, mille käigus eesmärgina järgmiseks aastaks lisab tööülesandeid, kuna väidab, et 40 % tööajast on ebaefektiivselt kasutatud. Kui ei nõustu ülesannetega, lubab lühendada tööaega. Kui ma ei oleks nõus ei ühe ega teisega, mis siis järgneks?
Töölepingut ta kunagi ei muuda ja see on juba 8 aastat sama. Tulemusvestluse tulemused allkirjastatakse töötaja ja tegevjuhi asetäitja poolt. Kas sellisel viisil lisatud tööülesanded on kohustuslikud täitmiseks?
Kena päeva!
Meil viib tegevjuhi asetäitja igal aastal läbi tulemusvestlusi, mille käigus eesmärgina järgmiseks aastaks lisab tööülesandeid, kuna väidab, et 40 % tööajast on ebaefektiivselt kasutatud. Kui ei nõustu ülesannetega, lubab lühendada tööaega. Kui ma ei oleks nõus ei ühe ega teisega, mis siis järgneks?
Töölepingut ta kunagi ei muuda ja see on juba 8 aastat sama. Tulemusvestluse tulemused allkirjastatakse töötaja ja tegevjuhi asetäitja poolt. Kas sellisel viisil lisatud tööülesanded on kohustuslikud täitmiseks?
Kena päeva!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut (sh tööülesandeid) muuta üksnes poolte kokkuleppel. Meie praeguse praktika järgi loetakse tööleping muudetuks ka juhul, kui see on jäänud kirjalikult vormistamata, aga osapooled on oma faktilise käitumisega pikemat aega (4 kuud) muudatust aktsepteerinud. Seega tuleks Teil esimesel võimalusel anda kirjalikult taasesitatavas vormis tööandjale teada, et Te ei nõustu töölepingut muutma.
Vastavalt sõlmitud töölepingule on tööandja kohustatud andma Teile kokkulepitud mahus tööd. Töö mitteandmise korral tuleb maksta keskmist töötasu. Tööaega ühepoolselt vähendada ei saa - see on töölepingu muutmine, mis eeldab mõlema poole nõusolekut.
Teiselt poolt vaadates: kui töötaja jõuab igal aastal lisatavate ülesannetega õigeaegselt toime tulla, siis on senises töökorralduses ilmselt vajakajäämisi, mida proovitakse nüüd parandada, kuigi selle teostuse vormiline külg on seaduse silmis küsitav. Õigem oleks muudatused kirjalikult vormistada, muidu on Teil õigus lisaülesannetest keelduda, kui seda õigel ajal ja õiges vormis teete.
Mõistlikku töökoormust ja pingevaba õhkkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas toimub tasustamine riigipüha ja sellele eelnenud ööl töötatud tundide eest?13.02.2013
Tere,
Kuidas toimub riigipühade eest tasustamine, kui oled tööl näiteks 23.veebruaril alates kella 19.00 ja tööpäev lõpeb järgmisel päeval kusagil hommikul kella 9.00 piires (see on inventuuride tegemine), mis on kokku 14 tundi. Vahest on tööpäevad nats lühemad ja vahest kestavad veelgi kauem. Eelmise töölepinguseaduse järgi pidi maksma 14 tunni eest 2 kordselt, aga kuidas toimub pühade tasu maksmine nüüd, kas 9 tunni eest (24.veebr) või siis 14 tunni eest 2 kordselt (23.veebruar-24.veebruar). Meie tööandja topelttasustamisest kuulda ei tahagi ja väljavõtet ka ei anna ning töötaja ei näegi, kas on pühade tasu arvestatud või mitte. Kui pikk peaks olema puhkeaeg järgmise tööpäevani, kui oled näiteks 14 tundi jutti töötanud. Meil on kujunenud nii, et tööpäevad on üleöö tööl (kuus umbes 15 ööd-päeva). Vaba päeva võid saada, kui väga küsid aga see ei ole kunagi kindel. 48 või 36 tundi nädalas järjestikku vaba päeva väga harva saab.
Kuidas toimub riigipühade eest tasustamine, kui oled tööl näiteks 23.veebruaril alates kella 19.00 ja tööpäev lõpeb järgmisel päeval kusagil hommikul kella 9.00 piires (see on inventuuride tegemine), mis on kokku 14 tundi. Vahest on tööpäevad nats lühemad ja vahest kestavad veelgi kauem. Eelmise töölepinguseaduse järgi pidi maksma 14 tunni eest 2 kordselt, aga kuidas toimub pühade tasu maksmine nüüd, kas 9 tunni eest (24.veebr) või siis 14 tunni eest 2 kordselt (23.veebruar-24.veebruar). Meie tööandja topelttasustamisest kuulda ei tahagi ja väljavõtet ka ei anna ning töötaja ei näegi, kas on pühade tasu arvestatud või mitte. Kui pikk peaks olema puhkeaeg järgmise tööpäevani, kui oled näiteks 14 tundi jutti töötanud. Meil on kujunenud nii, et tööpäevad on üleöö tööl (kuus umbes 15 ööd-päeva). Vaba päeva võid saada, kui väga küsid aga see ei ole kunagi kindel. 48 või 36 tundi nädalas järjestikku vaba päeva väga harva saab.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Püüan Teie poolt esitatud küsimustest kokku võtta tööajaarvestuse selliselt, mis oleks kooskõlas töölepinguseaduses kohaldatavate sätetega.
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1).
Seega on 23.02. kl 22.00–00.00= (1,25-kordne tasu 2 tunni eest).
Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2).
Ehk siis 24.02. kl 00.00-09.00= (2-kordne tasu 9 tunni eest).
Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
Töötatud 14 tunnile peab järgnema järjesikust puhkeaega (11+1)=12 tundi.
Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine (TLS § 51 lg 5).
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt TLS § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
Töölepinguseaduse § 52 reguleerib iganädalast puhkeaega, sealt leiate vastuse, mitu tundi järjestikust puhkeaega on nädalas Teie lepingu puhul ette nähtud.
Õiglast töö- ja puhkeaja vahekorda soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kui lõunapaus arvestatakse tööaja sisse, kas see peaks ka töölepingus kajastuma?13.02.2013
Tere!
Summeeritud tööaeg ja graafiku alusel töö. Tööajagraafikus neli tööpäeva järjest: 10,5 tundi iga päev ja töötundide summaks nädalas märgitakse 40 (mitte 42 nagu tegelikult on tööl oldud). Pool tundi läheb iga päev kaotsi ja kuu normtundide arvestuses need ei kajastu. Kas see on seaduslik? Kuigi töökohal on võimaldatud einestamine ja töökohalt ei lahkuta, sest läheduses polegi söögikohti. Tegemist on lastehoiuga. Kasvataja peab ka söömisega näitama lastele eeskuju. Kui lõunapaus arvestatakse tööaja sisse, kas peaks see ka töölepingus kajastuma? Tööleping on veel alla kirjutamata.
Ette tänades,
Summeeritud tööaeg ja graafiku alusel töö. Tööajagraafikus neli tööpäeva järjest: 10,5 tundi iga päev ja töötundide summaks nädalas märgitakse 40 (mitte 42 nagu tegelikult on tööl oldud). Pool tundi läheb iga päev kaotsi ja kuu normtundide arvestuses need ei kajastu. Kas see on seaduslik? Kuigi töökohal on võimaldatud einestamine ja töökohalt ei lahkuta, sest läheduses polegi söögikohti. Tegemist on lastehoiuga. Kasvataja peab ka söömisega näitama lastele eeskuju. Kui lõunapaus arvestatakse tööaja sisse, kas peaks see ka töölepingus kajastuma? Tööleping on veel alla kirjutamata.
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja on eelkõige kohustatud... tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4).
Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2).
Asetan siinkohal rõhu "võimalus puhata ja einestada tööajal" asjaolule. Kui lastega einestamine on töö kohustuslik osa, siis poole tunnine puhkeaeg, mil pole keelatud töökohast lahkumine (olgu siis kasvõi jalutamine värskes õhus) päris kindlasti tööaja sisse ei lähe. Töötasu ei maksta aja eest, kus töötaja ei allu tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingus peavad olema lahtikirjutatud kõik punktid, mis on välja toodud TLS § 5 lg 1-s, sealhulgas ka punkt seitse - aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid.
Mõistlikke läbirääkimisi ning laste turvalisuse tagamist nende hoidmisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas käib töölepingu korraline lõpetamine töötaja poolt lapsehoolduspuhkuse ajal?13.02.2013
Tere!
Kuidas toimub töötaja-poolne lepingu korraline ülesütlemine lapsehoolduspuhkuse ajal? Kui pikk on etteteatamisaeg? Kas võib saata lahkumisavalduse e-kirja näol digitaalselt allkirjastatuna?
Kuidas toimub töötaja-poolne lepingu korraline ülesütlemine lapsehoolduspuhkuse ajal? Kui pikk on etteteatamisaeg? Kas võib saata lahkumisavalduse e-kirja näol digitaalselt allkirjastatuna?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Töösuhte lõpetamiseks tuleb sellest tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitavas vormis (e-kiri, faks, vms..) teada anda. Digi-allkirjaga avaldus on igati korrektne.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus vastu töökollektiivi tahtmist kehtestada sumeeritud tööaeg?13.02.2013
Kas tööandjal on õigus vastu töökollektiivi tahtmist kehtestada sumeeritud tööaeg, makstes 4 kuul ületundide eest raha mitte andes vabu päevi ja koheselt alustada jälle uue 4-kuulise tsükliga?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4).
Kuigi ettevõtte vajadused on antud kontekstis esikohale seatud, peab tööandja muudatuste tegemise juures kindlasti järgima töö- ja puhkeaja piiranguid, mis kajastuvad töölepinguseaduse paragrahvides 51 ja 52.
Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kuna TLS § 44 lg 6 alusel rahaline hüvitamine eeldab kokkulepet, siis tuleb seda teha ka töölepingus/-lisas s.t. kirjalikult.
Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7).
Pooli rahuldavaid kokkuleppeid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töövõimetuspensionäril on õigus avalikus teenistuses 7-le lisapuhkepäevale?11.02.2013
Tänaste seaduste kohaselt on töötaja puhkus 28 päeva. Õigus pikendatud puhkusele (35 päeva ehk +7päeva) on muuhulgas kah töövõimetuspensionäril. Kui töövõimetuspensionär töötab täna ATS-i alusel ja temal on juba 35 päeva puhkust, kas säilub õigus ka täiendavale 7-le päevale töövõimetuspensionärina?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Eeldatakse, et töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS §57).
Kuna avaliku teenistuse seadus ei sätesta põhipuhkuse osas erisusi töövõimetuspensionäridele, tuleks tõlgendada vaid 35-kalendripäevast põhipuhkuse õigust.
Töövõimetuspensionäridele võimaldatakse töölepingu alusel töötavatele töötajatele 28 kalendripäevale lisaks seitse kalendripäeva ning selle kompenseerib linna sotsiaalamet tööandja poolt esitatud taotluse alusel.
Mõistlikkust alalhoiu printsiibi hoidmisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus pärast 5-aastast lapsepuhkust mulle katseaeg määrata?08.02.2013
Tere,
Lapsehoolduspuhkusel olin kokku 5 aastat (kaks last järjest). Tööandja tahab pärast tööle naasmist mulle määrata katseaja. Põhjendus on, et on vaja kõike uuesti õppida.
Kas tööandjal on see õigus?
Kõike paremat.
Lapsehoolduspuhkusel olin kokku 5 aastat (kaks last järjest). Tööandja tahab pärast tööle naasmist mulle määrata katseaja. Põhjendus on, et on vaja kõike uuesti õppida.
Kas tööandjal on see õigus?
Kõike paremat.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ei, tööandjal seda õigust ei ole. Katseaeg määratakse vaid töölepingu sõlmimisel.
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lg 1).
Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 5 alusel on tööandja eelkõige kohustatud: ... tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Edu teadmiste ja oskuste arendamisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kui kiiresi peab tööandja lõpparve üle kandma, kui esitasin lahkumisavalduse katseajal?07.02.2013
Kui kiiresi peab tööandja lõpparve üle kandma, kui esitasin lahkumisavalduse katseajal? Edastasin lahkumisavalduse 31.01.2013 ja järgmisel päeval teatas tööandja, et ei ole mulle enam tööd anda ja mingu ma koju. Kas tal on nüüd õigus mu lõpparvet kinni pidada, kuna ma ei olnud edasi 15 päeva tööl. Aitäh
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu ülesütlemine katseajal on vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval (s.o. 15.02.2013) töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Seni kuni Teie arvele pole nimetatud tasu ja hüvitist laekunud, on töösuhe lõpetamata ning tööandja on kohustatud ka töö mitteandmise korral Teile iga töötamata päeva eest keskmist töötasu maksma (TLS § 35).
Siinkohal ei pea mõistlikuks selle asjaga kiirustada, kui tööandja vabal tahtel ilma tööd andmata soovib kogu etteteatamise aja eest Teile töötasu maksta. Olukord muutub muidugi siis, kui nende päevade eest jääb tasu saamata. Sellisel juhul saab seda nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, kuid esialgu tuleb ära oodata lõpptulemus.
Valutut töösuhte lõppu ning õigete tasude laekumist!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib keelata telefoni kasutamise ja selle keelu rikkumisel rahaliselt karistada?07.02.2013
Tere. Lihtne metallitöökoda. Pandi üles selline silt, et töökojas telefoni kasutamine on rangelt keelatud. Puhkeruumis on igal oma kapp, kuhu saab telefoni hommikul ära panna. Telefoniga rääkida tohib ainult puhkepauside ajal. Kes jääb telefoniga vahele, saab trahvi 10 eurot, teist korda 20 eurot jne. Kas selline asi on ikka õige, kui on vaja hädakõnet teha või kui tuleb kasvõi naabrimehelt kõne - tule ruttu koju maja põleb. Ja kust sellised summad tulevad?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ilmselt ei vaja selgitamist, et tööandja maksab töötasu kokkulepitud töö, mitte telefoniga põhjendamatu lobisemise eest. Samas juhtuvad sündmused meie ümber 24/7 ja teatud asjadele tuleb reageerida ka tööajal - nn hädakõned. Täieliku telefonikeelu kehtestamine võib tunduda liigse isikuvabaduse piiramisena. Samas võib leiduda olulisi põhjuseid, mis õigustavad esmapilgul põhjendamatut telefonikeeldu. Enamasti on tootmistöö seotud suurema ohuteguriga ja ootamatu telefonihelin võib töötajat ehmatada, mille tagajärjeks võib olla näiteks töötaja sõrme jäämine giljotiini alla.
Igal ettevõttel peab olema tehtud riskianalüüs, mis on töötajatele kättesaadav. Tööohutusalane juhendamine peab lähtuma riskianalüüsist ja sealt tulenevatest ohutusnõuetest. Loodetavasti leiate nendest dokumentidest põhjenduse telefoni kasutamise keelule. Juhul, kui need dokumendid puuduvad, siis on küll kuri karjas ja olukord nõuaks tööinspektori sekkumist.
Mis puudutab 10- ja 20-euroseid trahvinumbreid, siis nende kohta oskab vast tööandja või keegi Põhja-Koreast selgitusi anda. Eesti töölepingu seadus niisuguseid trahve ette ei näe.
Ohutut ja pingevaba töökeskkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu