Tööõigus
Küsimus: Kui tööle asumisel aitas ettevõte kolida, kas siis lahkumisel peame selle kolimisauto summa kinni maksma?09.01.2013
Asusime mehega tööle firmas (lepingud tähtajatud) mees 1.sept ja mina 11.sept 2012, firma poolt oli kolimisauto ja korter. Tahame nüüd töölt lahkuda 1. märtsil 2013, kas peab lahkumisavalduse kirjutama? Lahkun omal soovil või võib ka näiteks põhjuseks kolimise tuua? Lepingus pole kolimisteenusest ega korterist mingit sätet, samas pole me kuhugi mujale ka allkirja pannud, kas tööandja võib meie palgast kolimisteenuse kulu maha võtta ja kas lõpparvega saame ka puhuseraha, kuna pole puhkust võtnud? Peres on 1 ühine ja 1 eelmisest kooselust alaealised lapsed. Kas meil on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib töölepingu üles öelda mis tahes ajal, teatades kirjalikult tööandjale ette töösuhte lõppemisest 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Sellisel juhul peaksite esitama töölepingu ülesütlemise avalduse 29. jaanuaril, kus Teie viimaseks tööpäevaks jääb 28. veebruar 2013.a.
Omal soovil ehk korralist üleaütlemist põhjendama ei pea. Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne).
Tööandja võib nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3). Ülejäänud kohustuste sissenõudmisel on vaja töötaja nõusolekut.
Töötuskindlustushüvitist saab taotleda vaid olukorras, kus töötaja ei ole omal vabal tahtel töösuhet lõpetanud. Seega on töötuna arvele võttes Teil õigus vaid töötutoetusele.
Õiglast töösuhte lõppu ning edu uutes väljakutsetes!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas päevases õppevormis rakenduskõrgharidust omandades on õigus tasulisele õppepuhkusele?08.01.2013
Tere!
Töötan töölepingu alusel ning omandan päevases õppevormis rakenduskõrgharidust.
Millised on minu õigused saada õppepuhkust? Kas minule rakendub säte, mis lubab keskmise palga maksmist õppepuhkuse ajal?
Tervitades
Töötan töölepingu alusel ning omandan päevases õppevormis rakenduskõrgharidust.
Millised on minu õigused saada õppepuhkust? Kas minule rakendub säte, mis lubab keskmise palga maksmist õppepuhkuse ajal?
Tervitades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Taseme- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ning seda kohaldatakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (TäKS §8).
Edukat enesetäiendust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas saan töölt lahkudes eelmiste kuude töötasu maksmisega hilinemise eest viivist nõuda?07.01.2013
Tere,
Mul ei ole palk laekunud õigeaegselt alates märtsist 2012. Viivist ma siiani küsinud pole. Kui aga otsustan töölt lahkuda, siis kui kaua tagasiulatuvalt on mul õigus küsida viivist hilinenud palga pärast?
Mul ei ole palk laekunud õigeaegselt alates märtsist 2012. Viivist ma siiani küsinud pole. Kui aga otsustan töölt lahkuda, siis kui kaua tagasiulatuvalt on mul õigus küsida viivist hilinenud palga pärast?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tõepoolest võib töötaja töölepingu seaduse kohaselt töötasu maksmisega olulise viivitamise korral erakorraliselt töölepingu üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 2). Siinkohal ei tohi unustada, et selle olulisust tuleb tõestada ning põhjendada. Samuti on töötajal õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise korral võlaõiguslikku viivist (VÕS § 113 lg 1), kuid mitte iga töötasu maksmisega viivitamine ei anna töötajale õigust leping erakorraliselt üles öelda. Töövaidluskomisjonide otsuste üldistamisel on erinevaid põhjuseid, kuid eelkõige TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes (tõestus selle kohta, millist kahju tõi töötajale töötasu maksmisega viivitamine?) viivitamise olulisuse puudumine.
Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist tuleks tööandjale kirjalikult (e-mail vms.) anda mõistlik tähtaeg nimetatud töölepingu punkti rikkumise lõpetamiseks. Kui tähtaja möödumisel see tulemust ei anna (st tööandja endiselt hilineb töötasu maksmisega), on alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning viivise sissenõudmiseks.
Viivisenõude esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud üldist tähtaega. Piiravaks tähtajaks on nõude aegumine, mis annab tööandjale vastuväitena õiguse viivise maksmisest keelduda. Et vältida aegumist tööandja poolt vastuväite esitamisel töötaja nõuete rahuldamata jätmist, peab töötaja esitama töötasult arvestatava viivisenõude nelja kuu jooksul töötasu väljamaksmata jätmisest.
Juhul, kui tööandja keeldub viivisenõude täitmisest ja viivise väljamaksmisest, on töötajal õigus nõuda viiviste väljamõistmist kohtus või töövaidluskomisjonis.
Mõistlikke otsuseid ja läbikaalutud tegevust.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas töötasu kätte saada, kui ettevõttel on kontod arestitud ja vara ei ole?26.12.2012
Tere!
Töötasin mai-juuli ühes firmas, paraku jäi kättesaamata osaliselt töötasu ja puhkuse kompensatsioon. Praeguseks hetkeks olen oma nõuded esitanud töövaidluskomisjoni, kus mõisteti minu nõue õigeks. Olen oma nõude juba esitanud ka kohtutäiturile ja see on hetkel menetluses. Küll aga muudab asja keeruliseks see, et antud firma arved on juba mõned kuud arestitud ja firma omanikuks on saanud uus inimene.
Firmal puudub ka igasugune vara, mida saaks võlgnike võlgade katteks maha müüa.
Küsimus olekski siit järgmine, kas sellises situatsioonis on veel mingisugune võimalus oma kättesaamata töötasu kätte saada?
Töötasin mai-juuli ühes firmas, paraku jäi kättesaamata osaliselt töötasu ja puhkuse kompensatsioon. Praeguseks hetkeks olen oma nõuded esitanud töövaidluskomisjoni, kus mõisteti minu nõue õigeks. Olen oma nõude juba esitanud ka kohtutäiturile ja see on hetkel menetluses. Küll aga muudab asja keeruliseks see, et antud firma arved on juba mõned kuud arestitud ja firma omanikuks on saanud uus inimene.
Firmal puudub ka igasugune vara, mida saaks võlgnike võlgade katteks maha müüa.
Küsimus olekski siit järgmine, kas sellises situatsioonis on veel mingisugune võimalus oma kättesaamata töötasu kätte saada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks pean siin tegema viite Eestis kehtivale hambutule seadusandlusele, mis võimaldab vastutustundetutel kelmidel karistamatult tegutseda. Tühja firma omanike isikliku vara või nende poolt teistesse firmadesse kanditud vara vastu nõuete esitamine reaalses elus üldjuhul tulemusi ei anna.
Näiliselt on olemas võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada teatud ulatuses hüvitist Töötukassast, aga selleks peab kohus ennem välja kuulutama tööandja pankroti. Kui tööandja aga ise ei täida seadusega ettenähtud kohustust pankrotimenetluse algatamiseks, siis saab seda teha petta saanud, üldjuhul niigi rahatu töötaja, kes peab kandma ka pankrotimenetluse kulud, eelkõige pankrotihalduri tasu. Kogu protsess võtab aega ca pool aastat, enne kui Töötukassa poolt makstav hüvitis peale pankrotimenetlust endise töötaja arvele jõuab.
Enne selle kadalipu läbimist oleks mõistlik välja selgitada võimaliku Töötukassast saadava summa ja pankrotimenetlusega seotud kulutuste suurus, et otsustada asja otstarbekus.
METI personaliabi OÜ on koos oma koostööpartneritega alustanud pankrotimenetlust eesmärgiga saavutada oma klientidele eelpoolnimetatud tööandja maksejõuetuse hüvitise väljamaksmine Töötukassast. Tulemustest anname koheselt teda ka oma Facebook-lehel: http://www.facebook.com/METIabi .
Seniks aga saate tutvuda Töötukassa kodulehel oleva infoga tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12645 .
Soovides arukat asjaajamist ja õigluse võitu:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus vaidlustada graafikujärgset tööd 31. detsembril, kui kõigepealt oli teada, et ettevõte on pühade ajal suletud?21.12.2012
Tere. Töötan graafiku alusel poole kohaga ühes klienditeenindusfirmas. Tööandja on mind graafikusse pannud tööle 31.detsembril kell 19.00-00.00 (vahetuse lõppemine südaööl on muidu tavaline). Kas selline "teisest otsast" lühendatud tööpäev on õiguspärane? Kas mul on seda otsust õigus kuidagi vaidlustada, kui kõigepealt oli töötajatele teada antud, et ettevõte on suletud pühade ajal ja vastupidine selgus alles siis, kui graafik välja saadeti?
Kui meil on tavaliselt korraldatud taksoga kojusõit, siis kuidas teada, kui suuresti (ehk kui pika sõiduna) ma seda võimalust tohin ekspluateerida? Töölepingus pole meil iseenesest transpordist midagi kirjas.
Nagu te näete, ma olen noor inimene ja mu senise elu kõige grandioossemad aastavahetuseplaanid on sama grandioosselt ära rikutud! Nii pole ilus käituda oma töötajatega, aga mida seadus ütleb?
Ette tänades,
Kui meil on tavaliselt korraldatud taksoga kojusõit, siis kuidas teada, kui suuresti (ehk kui pika sõiduna) ma seda võimalust tohin ekspluateerida? Töölepingus pole meil iseenesest transpordist midagi kirjas.
Nagu te näete, ma olen noor inimene ja mu senise elu kõige grandioossemad aastavahetuseplaanid on sama grandioosselt ära rikutud! Nii pole ilus käituda oma töötajatega, aga mida seadus ütleb?
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ning muudatus on mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik (TLS § 47 lg 4). Kui ettevõte peab vajalikuks olla avatud ka kalendriaasta viimasel päeval (31.12), siis on tal selleks õigus. Tegemist on pühale eelneva päevaga, mis ka poole kohaga töötades on kolme tunni võrra lühem (TLS § 53).
Kui tööaega ei lühendata, tuleb seda tõlgendada ületunnitööna.
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 6 ;7).
Transporditeenuse kasutuse ning kulutuste limiidi kohta peaksite siiski nõu küsima oma tööandjalt. Loodan, et jõuate omavahelise kompromissini.
Mõlemaid pooli rahuldavaid kokkuleppeid ning meeleolukaid pühi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab töölepingus kokkulepitud tunnihinnet vähendada?21.12.2012
Firmas töötavatele inimestele makstakse tunnitasu alusel palka. Sealjuures on tasemed, millel on igale kolmele tasemele kehtestatud töölepinguga tunnihinne. Nüüd on tööandja ähvardanud tasemeid alandada. Kas tööandja saab ka tunnihinnet töötajatel vähendada? Või kehtib töötasu vähendamine proportsionaalselt tööaja vähenemisega?
Tänan
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötasu vähendamine on töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmine, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Erandina on tööandjal lubatud majanduslikel põhjustel, mida ta ei olnud suuteline ette nägema ega ära hoidma, aasta jooksul töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks TLS § 37 ettenähtud korras. Sellisel juhul võib töötaja proportsionaalselt töötasu vähendamisega keelduda töö tegemisest.
Töökoha säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas rasedat saab koondada ettevõtte või äriühingu tegevuse lõppemisel?21.12.2012
Saan aru, et koondada ei saa rasedat väljaarvatud tööandja tegevuse lõppemisel, aga küsimus on selline kui meil on suur ettevõte paljude allüksustega erinevates linnades ja nüüd on kuuldused, et tahetakse meie allüksust kinni panna. Kas siis kehtib ikka samamoodi väide, et rasedat ei saa koondada, kuigi meie üksus pannakse kinni ja rasedana ei oleks mul selles firmas oma linnas enam tööd? Kas nad saavad mind koondada rasedana kuigi firma ise jääb, aga meie linnas kaob allüksus ära?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seaduse mõte, mida on väljendatud nii TLS eelnõu seletuskirjas kui ka TLS käsiraamatus, on selline, et kui alles ei jää ühtegi töökohta, kus töötaja saaks töötamist jätkata, siis on koondamine õigustatud. Juhul, kui ettevõte lõpetab Teie linnas tegevuse, siis minu hinnangul on Teie koondamine seaduspärane.
Soovides perele tervikuna sissetuleku säilimist ja ilusat lapseooteaega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas rasedaga võib lõpetada töölepingu katseajal?21.12.2012
Tere,
Tahan teada kas tööandjal on õigus lõpetada töölepingut naisega, kes on rase ja kellel on katseaeg?
Tahan teada kas tööandjal on õigus lõpetada töölepingut naisega, kes on rase ja kellel on katseaeg?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Rasedaga ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et ta on rase, samuti on piirangud raseda naise koondamisel, kuid katseaja eesmärgi täitmata jätmine on aktsepteeritav põhjus. Sealjuures peab tööandja järgima seaduses ettenähtud 15-päevast etteteatamise tähtaega ja põhjendama katseaja eesmärgi täitmata jätmist. Kuna rasedaga ei tohi töölepingut üles öelda ka töövõime vähenemise tõttu, siis peaks tööandja poolne põhjendus olema veenev, mitte üldsõnaline.
Õiglaseid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas nii on lubatud, et lõunapausi ei arvestata tööaja sisse, samas ei ole lubatud sel ajal töökohast lahkuda?20.12.2012
Tervist,
Töölepingus on lepitud kokku pool tundi lõunapausiks ja keelatud on selleks ajaks töökohast lahkuda. Samas arvestatakse lõunapausid tööaja arvestusest välja - lõunapauside eest palka ei maksta. Tegemist on eralasteaiaga - olen õpetaja. Kas see on ikka seadusega, hea tavaga, mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas?
Töölepingus on lepitud kokku pool tundi lõunapausiks ja keelatud on selleks ajaks töökohast lahkuda. Samas arvestatakse lõunapausid tööaja arvestusest välja - lõunapauside eest palka ei maksta. Tegemist on eralasteaiaga - olen õpetaja. Kas see on ikka seadusega, hea tavaga, mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Ajal, mille eest töötasu ei maksta, ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega ei saa Teile ettenähtud lõunapausi ajal keelata töökohalt lahkumist.
Jõulurahu soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada tasustatud isapuhkuse väljavõtmisest?19.12.2012
Tere,
Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada tasustatud isapuhkuse väljavõtmisest?
Küsin seepärast, et olen raseda naise tugiisik, soovin sünnituse juures viibida aga väga raske on sündmust päevapealt ette planeerida.
Ette tänades,
Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada tasustatud isapuhkuse väljavõtmisest?
Küsin seepärast, et olen raseda naise tugiisik, soovin sünnituse juures viibida aga väga raske on sündmust päevapealt ette planeerida.
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3).
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi (TLS § 60).
Isapuhkust tasustatakse keskmise töötasu alusel alates 01.01.2013.a.
Toredat uue ilmakodaniku ning pühade ootust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu