Tööõigus

Tere,
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 5 on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Töötajal omakorda on kohustus TLS § 15 lg 2 p 4 alusel koolitustel osaleda.
Juhul, kui tööandja teeb koolitusel osalemise kohustuslikuks, läheb see tööaja sisse ja selle eest makstakse keskmist tasu. Omast vabast ajast, ilma tasu maksmata, ei ole tööandjal õigust nõuda koolitusel osalemist.
Õiglast tööaja arvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Alustuseks soovitan vaadata üle oma töögraafik. Vastavalt TLS § 51 peab töötajale 24 tunni sees jääma 11 tundi katkematut puhkeaega. Juhul, kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, antakse vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
TLS § 52 nõuab, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja võimaldama töötajale 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaega.
Nende nõuete tööandjapoolse rikkumise eest on TLS § 127 ja § 127 rahatrahv alusel ette nähtud rahatrahv tööandjale kuni 1300 €.
Usun, et Teie töögraafikut koos tööandjaga seaduse nõudeid silmas pidades üle vaadates tuleb ka lahendus.
Kosutavat ja pikka jõulupuhkust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Vastavalt TLS § 3, on tööandja kohustatud järgima töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi tervisepäevade andmine ei ole seaduse järgi kohustuslik, peaks minu hinnangul tööandja neid Teie juhtumi puhul küll võimaldama, kui kõik teised on saanud tervisepäevi. Tervisepäevade ühele töötajale võimaldamata jätmise korral on ilmselgelt tegemist töötajate ebavõrdse kohtlemisega TLS § 3 mõistes.
Raske on tõsiselt võtta tööandja põhjendust, et olete asendamatu. Kuidas lahendatakse Teie asendamatus Teie puhkuse või haiguse ajal?
Tööandja motivatsioonipaketist osa saamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Ületunnitöö tegemist reguleerib TLS § 44.
Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud Töölepingu seaduse käsiraamat täpsustab: "Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö tegemine ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida."
Juhul, kui tegemist ei ole hädavajadusega ootamatult tekkida võiva kahju ärahoidmiseks, ei ole ületundide tegemise nõudmine minu hinnangul õigustatud. Pigem peaks tööandja üle vaatama omapoolse töökorralduse. Teie töölepingus olevale abstraktsele kokkuleppele ei saa tööandja rõhuda.
Kui Te tööandjaga kokkuleppele ei jõua, on tööinspektori poole pöördumine kindlasti põhjendatud.
Töörahu nii jõulukuul kui muidu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Töövõimetuspensioni saaval töötajal on õigus saada põhipuhkust kalendriaasta jooksul 35 (28+7) kalendripäeva (TLS § 57).
Tavapärast põhipuhkust ületavad 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Riigieelarvest puhkusetasu osa hüvitamist reguleerib Vabariigi Valitsus oma määrusega (TLS § 66).
Puhkus aegub aasta jooksul, ehk siis, 2012.a põhipuhkust on võimalik kasutada kuni 31.12.2013.a.; 2011.a põhipuhkust vastavalt selle aasta 31. detsembrini.
Lepingus eraldi selle kohta märget olema ei pea, küll aga peab Teil olema töövõimetuspensionäri tunnistus, mis on lisapuhkuse saamise aluseks.
Tegemist on sisuliselt sama (7 kp) lisapuhkusega: TLS kohustab seda andma, Sotsiaalkindlustusamet hüvitab.

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere,
Alates 01.07.2009.a. kehtima hakanud TLS järgi töötajaid ei karistata. Kui töötaja on toime pannud rikkumise, siis tehakse hoiatus ja kui hoiatus ei mõju, siis on tööandjal võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda.
Kuna töölepingu ja seaduse järgi allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, siis on tööandjal õigus töötaja töösooritust hinnata. See on tööandja valik, kas ta teeb seda pluss-miinus süsteemiga või mõnel muul moel. Selleks, et hinnata, kas "miinustamine" võib mõjutada lisatasu suurust, oleks vaja näha töölepingut, kus on kokku lepitud, kuidas ja mille eest lisatasu makstakse.
Õiglast kohtlemist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Minu vastus ei põhine küll ühelgi TLS paragrahvil, aga järgib terve mõistuse loogikat. Seetõttu vaidlen vastu Teie väitele: "Väljaõppeks on ju ka teine inimene vaeva näinud ja oma aega kulutanud, mis pole aga rahaliselt mõõdetav." Aeg ja teadmised maksavad igal juhul. Mitu tundi hinnanguliselt kuluks töötaja väljaõpetamiseks? Mis palka endale maksate, mis on sellest lähtuvalt Teie enda tunnihind? Mis maksab Teie poolt antava koolitusega võrreldav koolitus mujal?
Nagu näete, oleks koolituse õiglane hind võimalik välja arvutada, mis koolituskokkuleppesse sisse kirjutada.
Teisalt juhin tähelepanu, et tööülesannete täitmiseks vajaminevat koolitust on tööandja kohustatud töötajale tasuta võimaldama, ilma täiendavaid tingimusi seadmata. Koolituskokkulepe on õigustatud üksnes siis, kui töötaja koolituseks tehtavad kulutused ületavad tavapärase mõistliku mahu. Soovitan hoolikalt tutvuda TLS § 34 (koolituskulude hüvitamise kokkulepe), et koostatud koolitusleping pakuks ettevõtjale ka reaalset kaitset.
Kui ei tunne ennast siiski piisavalt kindlalt, siis on võimalik tulla konsultatsioonile või teenus sisse osta.
Korrektset ja õiguskindlat kokkulepet soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Mulle meeldib mõelda, et Teie tööandja ei ole mitte pahatahtlik, vaid temal puuduvad teadmised tööaja arvestusest.
Töölepingus kokkulepitud kuutasu on määratud muutumatu suurusena igakuise tööajanormi täitmise eest. Selle aasta detsembris on tööajanormiks 141 tundi, sest vastavalt TLS § 53, lühendatakse Uusaastale eelnevat tööpäeva 3 tunni võrra. Iga detsembrikuus töötatud tund, mis ületab 141 tundi, on käsitletav ületunnina, mis tuleb 1,5-kordselt tasustada.
Õiglaseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 12 on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Katseaja läbimine ja töösuhte lõpetamise alus ei puutu asjasse.
Uut algust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Tähtajaline tööleping lõpebki tähtaja möödumisel, selle eraldi vormistamine ei ole kohustuslik. Kui ettevõtte sisemine asjaajamine seda siiski nõuab, soovitaksin vormistamine teha reedel. Kuna töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, siis peaks raamatupidamisel olema alus töötasu väljamaksmiseks hiljemalt lepingu kehtivuse viimasel päeval, mitte tagantjärele. Kui palgapäev langeb puhkepäevale, tuleb töötasu välja maksta nädala viimasel tööpäeval.
Korrektset töösuhte lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu