Tööõigus
Küsimus: Mida teha, kui ettevõttes tahetakse sisse viia töö kahes vahetuses?06.12.2012
Paluksin Teie abi probleemi lahendamisel või väljapääsu leidmiseks!
Nimelt töötan 9 aastat suures elektroonikafirmas, kuid nüüd alates 2.veebruarist 2013 hakkab kehtima uue töösisekorraeeskirjade järgi 2 vahetusega töö. I vahetus kella 07.00-15.30 ja II vahetus 15.30-24.00. Meil ei muudeta lepingut ümber vaid töökorraldusreeglid lihtsalt tehakse ümber! Nüüd anti teavituspaber töösisekorrareeglite kohta ja vaja sinna allkirja! Ma muidugi ei andnud veel ning loodan Teilt mingitki nõu selle kohta. Mõtlesin, et antakse vähemalt koondamistasusid aga seegi lootus kustus, sest personalijuht ütles, et muudetakse ainult töökorralduse reegleid ja kui ei sobi siis võite avalduse teha (lahkuda omal soovil)!
Minul on 2 last 14-aastane ja 6-aastane, tõesti ei ole kuhugi jätta oma lapsi nii hilja õhtul, nad ju ikka alles väikesed, et üksi koju jätta!
Peale minu on veel paljud naised, kes kasvatavad lapsi üksinda ja on selle probleemi ees!
Ette tänades!
Nimelt töötan 9 aastat suures elektroonikafirmas, kuid nüüd alates 2.veebruarist 2013 hakkab kehtima uue töösisekorraeeskirjade järgi 2 vahetusega töö. I vahetus kella 07.00-15.30 ja II vahetus 15.30-24.00. Meil ei muudeta lepingut ümber vaid töökorraldusreeglid lihtsalt tehakse ümber! Nüüd anti teavituspaber töösisekorrareeglite kohta ja vaja sinna allkirja! Ma muidugi ei andnud veel ning loodan Teilt mingitki nõu selle kohta. Mõtlesin, et antakse vähemalt koondamistasusid aga seegi lootus kustus, sest personalijuht ütles, et muudetakse ainult töökorralduse reegleid ja kui ei sobi siis võite avalduse teha (lahkuda omal soovil)!
Minul on 2 last 14-aastane ja 6-aastane, tõesti ei ole kuhugi jätta oma lapsi nii hilja õhtul, nad ju ikka alles väikesed, et üksi koju jätta!
Peale minu on veel paljud naised, kes kasvatavad lapsi üksinda ja on selle probleemi ees!
Ette tänades!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 47 lg 4 määrab selgelt, et tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ja muudatus on mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik. Kuna ettevõtte vajadused on antud kontekstis esikohale seatud, siis mõistlikkuse määra tuleks igal üksikjuhtumil eraldi kaaluda, hinnates, kelle huvid on kaalukamad. Kui tööaja korraldus muudab töötajal võimatuks näiteks oluliste perekondlike kohustuste täitmise, siis minu hinnangul kaaluvad töötaja huvid tööandja huvid üles. Konkreetselt Teie juhtumi puhul tuleks adekvaatselt hinnata, kas 14-aastast last saab pidada sotsiaalselt piisavalt küpseks või ebaküpseks, et hilisõhtul koos väiksema lapsega kodus olla.
Samuti võib ebamõistlikuks pidada sellist tööaja korralduse muudatust, kus töötajatel ei ole võimalik tööle või töölt koju saada seetõttu, et ühistransport hilisel/varasel ajal ei liigu.
Samas ei tohiks ühistranspordi puudumist ettekäändeks tuua töötaja, kes harilikult oma isikliku autoga tööl käib.
Seega peaks tööandja iga töötaja puhul eraldi kaaluma, kelle huvid on rohkem põhjendatud. Hiline töövahetuse lõpp võib olla ühele töötajale oluliseks takistuseks, mida teise töötaja puhul arvestama ei peaks. Näiteks võiks tuua võrdluse üksiku autoga tööl käiva või alaealiste lastega ühistransporti kasutava üksikvanema vahel.
Vastastikku lojaalset suhtumist "mõistlikkuse" hindamisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui töölepingus on kirjas, et tunnitasu kehtib ka öötöö kohta?05.12.2012
Minu töölepingus on kirjas tunnitasu, normtunnid kuus on 160, kui 8 tundi päevas, kas tööandja on kohustatud maksma ületunni eest, kui seda pole lepingus kirjas? Samas kui olen õhtul kella 22 ajal tööl, kas siis pole mingi teine tasu ja öösiti? Kuna minu lepingus on kirjas, et tunnitasu kehtib ka öö töökohta. Kas see on õige? Samas olin nüüd novembris haiguslehel 15 päeva, 2 nädalat sain tööl olla, kus tuli 50 tundi ainult, kuna tegu on puhastusteenindusega ja objekte on palju aga mulle ei antud sellepärast ka tunde tuli vähem. Kas tööandja on kohustatud selle vahe kinni maksma kui on see nende süü, et mul ei tulnud 80 tundi vaid 50 tundi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Siinkohal ei tohiks see muutuda järjepidevaks, vastasel juhul tuleks töökorraldust muuta.
Ületunnitöö hüvitab tööandja vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), 8 tundi päevas. (TLS § 43 lg 1; 2)
Töötunde 2012 a. novembris oli 176 (mitte 160), millest tuleb maha arvestada töövõimetuslehel viibimise ajal olevad töötunnid.
Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 28 lg 2 p1;2). Seega peab tööandja kindlustama tööd, et puudujäävad tunnid tasa teha.
1) Kui ei ole tegemist summeeritud tööajaarvestusega, on tööandja kohustatud kinni maksma tunnid, kus töötaja ei saanud tööd vajalikul hulgal.
2) Ületunnid tuleb kompenseerida eelkõige vaba ajaga.
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. ( TLS § 45 lg 1). Tundub, et töölepingus on kokkulepe kirjas.
Nägemata töölepingut ei selgu antud informatsioonist muid asjaolusid, mis viitaksid tööandjapoolele kohustuste rikkumisele, kuid esialgu tuleks likvideerida olemas-olevad alustades töökorralduse muutmisest ning õigetest töötundidest.
Selgeid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millised õigused on mul keelduda kolleegide asendamisest nende õppepuhkuste ajal ilma lisatasu saamata?05.12.2012
Olen tähtajatu lepinguga töötanud ettevõttes palju aastaid. Varasemalt olen asendanud töökaaslast kogu õppimise perioodil (kõrgharidus) õppepuhkuste ajal, lisakoormuse eest tasu saamata. Nüüd on taas olukord, kus tekib vajadus asendada kuni kahte õppijat. Asutuses on kombeks märkida ametijuhendisse "vajadusel asendamise kohustus". Eeldan, et selline kohustus hõlmab töökaaslase põhipuhkust ning haiguspäevi. Millised õigused on minul keelduda õppepuhkuste ajal asendamast ilma lisatasu saamata?
Tänan ette
Tänan ette
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täiendavate tööülesannete tegemine eeldab tööandja ja töötaja (asendaja) vahel alati selget kokkulepet, seda ka ametijuhendis.
Teise töötaja asendamine saab aset leida mitmel viisil:
1) asendaja vabastatakse ajutiselt oma põhiülesannetest täites ainult asendatava tööülesandeid oma tavapärase tööaja piires;
2) asendaja vabastatakse osaliselt oma senistest põhiülesannetest ning talle lisatakse asendatava tööülesanded tavapärase tööaja piires;
3) asendaja täidab täiendavaid tööülesandeid väljaspool oma tavapärast tööaega s.t teeb kokkuleppel tööandjaga ületunnitööd.
Kõik see eeldab töölepingu tingimuste ajutist muutmist, kus tööandja kohustuseks on peale asendamise teemal läbirääkimisi ning kokkuleppe saavutamist fikseerida see ka kirjalikult.
Kokkulepe täiendava töötasu maksmise kohta oleneb sellest, kuidas asendamine korraldatakse ja millist eelnimetatud viisidest kasutatakse, samuti sellest, kui suur on asendatava vastutuse määr ja töötasu suurus võrreldes asendaja vastutuse ning töötasuga.
Ületunnitöö puhul tuleb lähtuda töölepinguseaduse § 44-st ning võimaldada töötajale ületundidega võrdses ulatuses tasulist vaba aega või hüvitada ületunnitöö rahas vähemalt töötaja 1,5-kordse töötasuna iga ületunni eest.
Teil on õigus selgituse saamiseks pöörduda tööandja poole (seda samuti kirjalikus vormis).
Kui kokkuleppele ei jõuta, on õigus keelduda lisatööst ning juhinduda töölepingus ning ametijuhendis sätestatust.
Õiglast töökoormust ja korrektseid kokkuleppeid!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas oleks korrektne esitada lahkumisavaldus ja mis saab siis, kui pärast seda haigestun?05.12.2012
Annan 6. detsembril lahkumisavalduse sisse, kas minu viimaseks tööpäevaks jääb siis 4. jaanuar? Kui kaua võib tööandja kinni hoida peale avalduse üle andmist? Mis siis saab kui olen lahkumis avalduse sisse andud ja äkki haigestun?
Nägemist!
Nägemist!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Korralisest töölepingu ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui esitate lahkumisavalduse 6. detsembril 2012, siis ametlik viimane tööpäev on 05. jaanuar 2013.a.
Seega on tööandjal peale avalduse esitamist õigus töötajat töösuhtes kinni hoida 30 kalendripäeva.
Korraline töölepingu ülesütlemine on töötaja vaba soov ning tahe, seega lõpeb tööleping tähtaja möödudes olenemata, kas töötaja viibib puhkusel või töövõimetuslehel. Töövõimetuse puhul on aga töötaja kohustus sellest tööandjat viivitamatult informeerida.
Õigeid otsuseid ja selgeid väljavaateid!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas õhtukoolis õppimine annab õiguse tasulisele õppepuhkusele?05.12.2012
Tervist,
Käin täiskasvanute õhtukoolis kaks korda nädalas, kas mul on ka õigust saada tasulist õppepuhkust? Ja kas tööandja andes õppepuhkust suulise kokkuleppena, saab seda hiljem kasutada enda kasuks, et töölisest vabaneda, endapoolse korralise ülesütlemisena, kuna suulise kokkuleppega õppepuhkusel olles, oleks nagu kahju tekitanud firmale? Suulise kokkuleppe kestus oli 3 nädalat.
Käin täiskasvanute õhtukoolis kaks korda nädalas, kas mul on ka õigust saada tasulist õppepuhkust? Ja kas tööandja andes õppepuhkust suulise kokkuleppena, saab seda hiljem kasutada enda kasuks, et töölisest vabaneda, endapoolse korralise ülesütlemisena, kuna suulise kokkuleppega õppepuhkusel olles, oleks nagu kahju tekitanud firmale? Suulise kokkuleppe kestus oli 3 nädalat.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 3, on Teil õigus tasulisele 20-päevasele õppepuhkusele. Teie juhtumi puhul puudub aga selleks kahjuks alus, sest kui puudub õppeasutuse teatis ja Teie avaldus, siis mille alusel saab raamatupidamine arvutada seadusega ettenähtud õppepuhkuse tasu?
Kui nõustusite suulise kokkuleppega, siis võib see pahatahtlikule tööandjale tõepoolest anda võimaluse Teist vabanemiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise läbi.
Mõistlikku tööandjat ja korrektseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin tööandja juures tehtud lisatööde eest esitada arve oma osaühingult?05.12.2012
Töötan täisajaga ning lisaks igapäevastele tööülesannetele teen ühekordseid lisatöid. Kas nende osas on õigus esitada tööandjale arve läbi mulle kuuluva OÜ?
Olen kuulnud, et arve esitamise õigus on töötades vähem kui 1,0 koormusega. Millised on võimalused tööandjale/asutusele lisatööde puhul arve esitamiseks?
Olen kuulnud, et arve esitamise õigus on töötades vähem kui 1,0 koormusega. Millised on võimalused tööandjale/asutusele lisatööde puhul arve esitamiseks?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
See on tööandja valik, kas ta otsustab Teie ületundide või Teie töölepingus kokkuleppimata töö tegemiseks teenuse teiselt ettevõttelt sisse osta või leppida Teie kui oma töötajaga kokku täiendava töö/ületundide tegemise, koos selle hüvitamisega seaduses ettenähtud ulatuses.
Soovides häid töösuhteid ja edu ettevõtluse arendamises.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis saab väljavõtmata puhkusepäevadega, kui pikk haigus ei ole võimaldanud puhkusepäevi ära kasutada?05.12.2012
Töötajal on välja võtmata eelmise aasta puhkusest 7 kalendripäeva ja selle aasta puhkusest 35 kalendripäeva (tervistkahjustav töö). Puhkusegraafiku järgi oleks pidanud puhkus olema oktoobris, aga töötajal oli enne seda ootamatu ja raske haigestumine ning on jätkuvalt töövõimetuslehel kuni järgmise aastani. Selle aasta puhkusepäevad kehtivad veel järgmine aasta ka, aga mis saab nendest 7 päevast, mis on jäänud üle-eelmisest aastast. Kas need aeguvad?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 68 lg 6 määrab põhipuhkuse aegumise alustena:
- töötaja rasedus- ja sünnituspuhkuse,
- lapsendaja puhkuse,
- lapsehoolduspuhkuse,
- töötaja ajateenistuse või asendusteenistuse.
Kuna ajutine töövõimetus selles loetelus puudub, siis aegumist kõnealuse 7 päeva kohta kohaldada ei saa.
Kui on tegemist eraettevõttega, on tööandjal võimalus üles näidata head tahet ja toetudes TLS § 69 lg 6, luua töötajale soodsamad tingimused ning need 7 päeva siiski võimaldada. Kohustust selleks ei ole. Samas peab tööandja arvestama, et kui ta loob sellise pretsedendi, siis võrdse kohtlemise kohustusest lähtuvalt peab ta seda tulevikus võimaldama ka teistele töötajatele.
Vastastikku lojaalseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ma graafiku järgi 31. detsembril tööl ei ole, kas siis minu töötundide arv detsembris 144 on õige?04.12.2012
Tere!
Selle aasta detsembrikuu töötundide riiklik norm on 141 tundi, kuna seadusega on ette nähtud 3 tundi lühem tööpäev enne uut aastat. Töötan 12-tunniste töövahetustega graafiku alusel ja mina ei ole graafiku järgi 31.detsembril tööl. Seoses sellega on minu graafikus töötundide arvuks märgitud 144. Kui küsisin selle kohta seletust, sain paberi riiklike töötundide kohta, millele oli veel eraldi reana lisatud erijuhud. Mille alusel need erijuhud tekivad, seda ei lugenud ma kusagilt välja. Kas olen mina millestki valesti aru saanud või minu tööandja?
Ette tänades.
Selle aasta detsembrikuu töötundide riiklik norm on 141 tundi, kuna seadusega on ette nähtud 3 tundi lühem tööpäev enne uut aastat. Töötan 12-tunniste töövahetustega graafiku alusel ja mina ei ole graafiku järgi 31.detsembril tööl. Seoses sellega on minu graafikus töötundide arvuks märgitud 144. Kui küsisin selle kohta seletust, sain paberi riiklike töötundide kohta, millele oli veel eraldi reana lisatud erijuhud. Mille alusel need erijuhud tekivad, seda ei lugenud ma kusagilt välja. Kas olen mina millestki valesti aru saanud või minu tööandja?
Ette tänades.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 53. Tööaja lühendamine
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale EELNEVAT TÖÖPÄEVA lühendab tööandja kolme tunni võrra.
Erijuhud tekivad siis, kui ollakse tööl pühale eelneval päeval.
Selgituseks: töötajad, kes on tööl detsembrikuu 31. päeval - on töötundide norm 141 töötundi, kes on tööl lisaks ka 23.kuupäeval – on töötundide norm 138 töötundi. Kellel nendel päevadel tööpäeva ei ole, on töötundide norm 144 töötundi.
Rahulikku advendiaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töölepingus võib olla säte, mis keelab läbirääkimised uue töökoha leidmiseks?02.12.2012
Tere!
1. Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?
2. Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine kuigi TLP seadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?
Aitäh
1. Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?
2. Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine kuigi TLP seadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?
Aitäh
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1. Teie poolt kirjeldatud piirangud meenutavad pärisorjusega kaasnenud sunnismaisust, mis eksisteeris Eesti- ja Liivimaal 14. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani. 1863. a passiseadusega kaotati see nähtus ära. Meie elame 21. sajandis, kus igale inimesele on põhiseadusega tagatud eraelu puutumatus ja õigus vabalt valida omale töökohta. Tööandjal on õigus nõuda Teilt tema ärisaladuse hoidmist ja konkurentsi mitteosutamist, aga mitte teavitamist Teie isiklikest plaanidest.
2. TLS § 33 lg 1 määrab, et töötasu makstakse üks kord kuus. Seega võib siit tuletada, et töötasu peab olema välja makstud hiljemalt töö tegemise kuule järgneva kuu viimaseks päevaks.
Kui töölepingus ei ole palgapäeva määratud, siis annab väljakujunenud praktika, millal ettevõttes harilikult palgapäev on, aluse õigustatud ootuseks sellel ajal palka saada. Ja ilma igasuguse vaidluseta on tööandjal tekkinud töötaja ees võlgnevus, kui palk ei ole järgmise kuu viimaseks päevaks välja makstud.
Ilusat advendiaega ja mõistuspäraseid töösuhteid!
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töötaja võib kasutada uuel töökohal jälle 30 päevast õppepuhkust, kui samal aastal on eelmisel tööl õppepuhkust juba kasutanud?30.11.2012
Tere!
Töötaja töötab õpetajana alates 19.11.12. Soovib juba kuu lõpus jääda õppepuhkusele 30 kalendripäevaks. Õpib tasemeõppes, aga mitte erialal millel sai tööd. Kas on mingi erisus õppepuhkuse tasustamisel? Kas 30 kalendripäeva võib kasutada, kui eelnevas koolis on juba 2012 a. kasutatud õppepuhkust täies ulatuses.
Töötaja töötab õpetajana alates 19.11.12. Soovib juba kuu lõpus jääda õppepuhkusele 30 kalendripäevaks. Õpib tasemeõppes, aga mitte erialal millel sai tööd. Kas on mingi erisus õppepuhkuse tasustamisel? Kas 30 kalendripäeva võib kasutada, kui eelnevas koolis on juba 2012 a. kasutatud õppepuhkust täies ulatuses.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olenemata koolituse liigist, on töötajal õigus saada õppeasutuse teatise alusel kalendriaasta jooksul 30 kalendripäeva puhkust, millest 20 kalendripäeva eest makstakse keskmist töötasu (TäKS § 8 lg 2;3). Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (TäKS § 8 lg 4).
Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul (TäKS § 1).
Seaduse mõistes luuakse kõigile täiskasvanutele võrdsed võimalused enese täiendamiseks või ümberõppeks, mitte aga seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.
Õppeasutusest väljastatud teatise õigsuse kohta on igal tööandjal õigus teha järelpärimine.
Õiglaseid ja ausaid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu