Tööõigus
Küsimus: Kas saan haiguslehele minna, kui olen rase ja kergemat tööd pakkuda ei ole?16.01.2013
Tervist!
Kas mul on võimalus uue rasedusega samuti haiguslehele minna nagu esimese rasedusega, (töö on selline, et rase seda teha ei saa ja kergemat tööd seal ei ole ka pakkuda) kui olen lapsehoolduspuhkusel alla 3a lapsega?
Et mismoodi see pabermajandus käib. Kas kirjutan tööandjale avalduse, et soovin lapsehoolduspuhkust lõpetada ja esimese tööle mineku päevaks kirjutan haiguslehe esimese päeva?
Aitäh vastamast! :)
Meeldiva jätku.
Kas mul on võimalus uue rasedusega samuti haiguslehele minna nagu esimese rasedusega, (töö on selline, et rase seda teha ei saa ja kergemat tööd seal ei ole ka pakkuda) kui olen lapsehoolduspuhkusel alla 3a lapsega?
Et mismoodi see pabermajandus käib. Kas kirjutan tööandjale avalduse, et soovin lapsehoolduspuhkust lõpetada ja esimese tööle mineku päevaks kirjutan haiguslehe esimese päeva?
Aitäh vastamast! :)
Meeldiva jätku.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks tuleb tööandjale sellest kahe nädalase etteteatamisega kirjalikult teada anda. Juhul, kui uue rasedus- ja sünnituspuhkuseni on veel aega ning tööandjal ei ole vastavalt Teie olukorrale pakkuda kergemat tööd, tuleb
tööandjale esitada arsti või ämmaemanda tõend, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta (TLS § 18 lg 3). Siit järgneb töövõimetus kuni nimetatud puhkuseni.
Selleks, et jääda uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, olles veel eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel, oleks mõistlik avaldus esitada sellise ajavaruga (15-30 kp), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeks ajaks vormistada. Lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks avaldusel tuleks sellisel juhul märkida rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelnev päev, siis ei pea Te vahepeal tööle minema.
Muretut lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas 0,5 koha eest võib maksta töötasu vähem kui pool miinimumpalka?15.01.2013
Kas 0,5 koha eest võib maksta töötasu vähem, kui pool miinimumpalka?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastus on EI. Vabariigi Valitsus kehtestas alates 01.jaanuarist 2013.a. töötasu alammääraks täistööaja korral 320 € kuus ja 1,90 € tunnis. Seaduspärane on töötasu vähendamine proportsionaalselt koormuse vähendamisega, mis 0,5-koormuse korral on 160 € kuus/ 1,90 € tunnis.
Seadusega ettenähtud tasu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on õige, et mind kui kõige lähemal elavat töötajat pannakse vahetustesse nii, et kuus on ainult 4 vaba päeva?15.01.2013
Töötan täisajaga, st 40 h nädalas. Kuna meil on arvutitega (peamine töövahend) probleeme, st neid on vähem kui töötajaid, on kujunenud selline olukord, et mind kui kõige lähemal elavat töötajat pannakse graafikusse 4-8 tunni kaupa (olenevalt sellest, kuidas on vabu arvuteid) ja seetõttu on mul jaanuaris ainult 4 puhkepäeva. Kas see on ikka õige?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie tööaja graafikut ja teadmata, kas töötate summeeritud tööajaga või mitte, ei saa ammendavat vastust anda. Kõrvalekaldumatuks reegliks on siiski see, et töötaja peab saama 7-päevase ajavahemiku jooksul 48 tundi katkematut puhkeaega, summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja andma töötajale 7-päevase ajavahemiku jooksul 36 tundi katkematut puhkeaega.
Seda reguleerib TLS § 52.
Nimetatud kohustuse rikkumise eest karistatakse tööandjat rahatrahviga kuni 1300 € (TLS § 127).
Seadusega ettenähtud puhkeaega ja enese taastumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?14.01.2013
Tere,
Töötan riigikoolis tähtajatu lepinguga ja minu põhipuhkuseks on 56 päeva, enamasti suvisel koolivaheajal. Hetkel olen rase ja eeldatav rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg on 22.mai. Siinkohal küsimus, et millal peaksin välja võtma põhipuhkuse, kas seda saab ka osadena? Ja kui ma sel aastal puhkust välja ei võta, kas siis puhkus aegub? Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?
Ette tänades,
Töötan riigikoolis tähtajatu lepinguga ja minu põhipuhkuseks on 56 päeva, enamasti suvisel koolivaheajal. Hetkel olen rase ja eeldatav rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg on 22.mai. Siinkohal küsimus, et millal peaksin välja võtma põhipuhkuse, kas seda saab ka osadena? Ja kui ma sel aastal puhkust välja ei võta, kas siis puhkus aegub? Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Naisel on õigus põhipuhkust sobival ajal nõuda vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (TLS § 69 lg 7 p 1).
Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Otsest kohustust puhkuse väljavõtmisel enne või peale rasedus- ja sünnituspuhkust ei ole, kuna põhipuhkuse aegumine peatub lapsehoolduspuhkuse perioodil (TLS § 68 lg 6).
Selleks, et kasutada põhipuhkust peale vanemahüvitise perioodi lõppu, tuleb Teil lapsehoolduspuhkus katkestada, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette (TLS § 68 lg 2).
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas lõpetada tööleping, kui tööandja ei on jäänud kuu palga võlgu ja kohustab mind 2 nädalat järjest öösiti tööle?14.01.2013
Tere!
Töötan transpordifirmas ja minu tööaeg on väga pikk, keskmiselt töötan 6 päeva nädalas ja juba 2 nädalat järjest öösiti. Minu töö seisneb kaupade ladustamises laos. Ja pole ma saanud ka töötasu korrapäraselt (ühe kuu eest pole aga üldse saanud) kuigi tööandja lubab aga siiani midagi. Kuidas ja mis alusel saan ma töölepingu lõpetada ühepoolselt ja millisest töölepingus sätestatud punktist peaksin ma lähtuma? Arvan ka seda, et kuna kahjuks ei ole tegemist just ausa tööandjaga, siis kardan jääda ilma ka lõpparvest, sest kes on meie firmast juba lahkunud - need pole saanud mitte sentigi. Olen hirmul, tujutu, magamata, aga kodus on mul pere, kes tahavad süüa.
Tänan Teid juba ette.
Töötan transpordifirmas ja minu tööaeg on väga pikk, keskmiselt töötan 6 päeva nädalas ja juba 2 nädalat järjest öösiti. Minu töö seisneb kaupade ladustamises laos. Ja pole ma saanud ka töötasu korrapäraselt (ühe kuu eest pole aga üldse saanud) kuigi tööandja lubab aga siiani midagi. Kuidas ja mis alusel saan ma töölepingu lõpetada ühepoolselt ja millisest töölepingus sätestatud punktist peaksin ma lähtuma? Arvan ka seda, et kuna kahjuks ei ole tegemist just ausa tööandjaga, siis kardan jääda ilma ka lõpparvest, sest kes on meie firmast juba lahkunud - need pole saanud mitte sentigi. Olen hirmul, tujutu, magamata, aga kodus on mul pere, kes tahavad süüa.
Tänan Teid juba ette.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingut on töötajal õigus korraliselt üles öelda (lahkumisavaldus esitada) 30-päevase etteteatamisega. Sellisel juhul kaob Teil aga õigus töötuskindlustushüvitisele.
Teie puhul võib kõne alla tulla ka töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 (tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine) alusel, mis annab Teile lisaks saadaolevale lõpparvele õiguse 3 kuu töötasu suurusele hüvitisele tööandja poolt.
Juhin aga tähelepanu, et viimasel juhul lasub tõendamiskohustus Teil ja TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise eeltingimuseks on kindlate protseduuride järgimine, eelkõige tööandjaga taasesitatavas vormis suhtlemine ja oma töötasu küsimine.
Nägemata Teie töölepingut ja teadmata kõiki üksikasju, ei julge ma siiski pimesi soovitada erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel.
Kuna vastasin isiklikult just oma 400.-da vastuse siin portaalis, siis oleme oma meeskonnaga otsustanud seda "juubelit" tähistada ühe tasuta konsultatsiooniga, mida praegu Teile pakun. Meie kontaktid leiate allpool.
Õiglast ja sisulist lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seletaksite lahti TLS § 44 p 6, kuidas seda seadusepunkti täita?10.01.2013
Tere,
palun seletage lahti TLS § 44 p 6. Mis sellele eelneb, kaasneb, järgneb (s.t. kuidas peaks välja nägema selle seadusepunkti täitmine tööandja ja töötaja poolt?).
Tänan!
palun seletage lahti TLS § 44 p 6. Mis sellele eelneb, kaasneb, järgneb (s.t. kuidas peaks välja nägema selle seadusepunkti täitmine tööandja ja töötaja poolt?).
Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 44 lg 6: Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Asi peaks nägema välja nii, et tööandja ja töötaja lepivad kas suuliselt või kirjalikult ette kokku ületundide tegemises, ületundide mahus ja selle hüvitamise korra. Kokkulepe vormistatakse enne ületundide tegemist tööandja kirjaliku otsusena.
Vastavalt seaduse mõttele tuleks vaba aeg anda võimalikult vahetult peale ületundide tegemist, sest vaba aja andmise eesmärgiks on võimaldada töötaja taastumine.
Tegelikus elus võib aeg-ajalt raskeks osutuda kõikide ideaalprotseduuride järgimine (kokkulepe ja selle vormistamine ette), siis tuleks lähtuda vastastikuste huvide ja lojaalsuse põhimõtetest. Päris kindlasti ei ole töötajal kohustust asuda ületunde tegema enne, kui tal puudub veendumus ületundide hüvitamise ja selle viisi (vaba aeg või raha) osas.
Juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt seaduse mõttele hüvitatakse ületunnid vaikimisi vaba ajaga ja ületundide hüvitamine rahas peaks olema pigem erand. See põhimõte lähtub sellest, et meie seaduseandjad on seadust tehes lähtunud kõrge elatustasemega heaoluühiskonna mudelist, kus inimese vabal ajal on suurem väärtus kui rahal.
Jõukohast ületundide tegemist!
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seadusega on ette nähtud öö(töö)tundide piir ühes kuus?10.01.2013
Tere
Ma töötan ettevõttes, mis on avatud 24/7 ja sooviksin teada, et kas seaduses on kuidagi see ka välja toodud, et kui palju tunde kuus töötaja võib teha öötunde? Või see on tööandja otsustada?
Tänan vastuse eest!
Ma töötan ettevõttes, mis on avatud 24/7 ja sooviksin teada, et kas seaduses on kuidagi see ka välja toodud, et kui palju tunde kuus töötaja võib teha öötunde? Või see on tööandja otsustada?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Te ei ole välja toonud oma tegevusala ega täpsustanud oma graafikut, siis saan vastata ainult viitega TLS § 50, mis seab öötööle teatud piirangud. Pöörake tähelepanu ka TLS § 50 lg 4 toodud erandite võimalusele.
Tervisele vastavat koormust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib müüja töötasu (preemiat) poevarguste tõttu vähendada?09.01.2013
Tere!
Kaupluses makstakse klienditeenindajale palka põhipalk+preemiad alusel. Preemiates on ka selline osa nagu varguste preemia, mis tähendab seda, et klienditeenindaja peab suutma ära hoida võimalikult palju varguseid poes ning saada siis selle eest ka tasu.
Samas kui poes on palju kliente ja klienditeenindaja ei jõua jälgida poes toimuvat ning kuu lõikes on vargused suured ning ületavad teatud piiri, siis varguste preemia alusel peetakse palgast mingi summa kinni. Selleks on tehtud kindlad arvutused, milline protsent ning kui suur see varguste summa kuu lõikes olla võib.
Küsimus siis selline, kas tööandjal on õigust üldse midagi sellist teha? Palgast rahaliselt kinni pidada varguste eest poes, mida töötajad ise ei soorita, vaid mis on varaste poolt varastatud?
Antud osa "vargustepreemiast kinnipidamine" on ka töölepingus sätestatud.
Kõike kaunist !:)
Kaupluses makstakse klienditeenindajale palka põhipalk+preemiad alusel. Preemiates on ka selline osa nagu varguste preemia, mis tähendab seda, et klienditeenindaja peab suutma ära hoida võimalikult palju varguseid poes ning saada siis selle eest ka tasu.
Samas kui poes on palju kliente ja klienditeenindaja ei jõua jälgida poes toimuvat ning kuu lõikes on vargused suured ning ületavad teatud piiri, siis varguste preemia alusel peetakse palgast mingi summa kinni. Selleks on tehtud kindlad arvutused, milline protsent ning kui suur see varguste summa kuu lõikes olla võib.
Küsimus siis selline, kas tööandjal on õigust üldse midagi sellist teha? Palgast rahaliselt kinni pidada varguste eest poes, mida töötajad ise ei soorita, vaid mis on varaste poolt varastatud?
Antud osa "vargustepreemiast kinnipidamine" on ka töölepingus sätestatud.
Kõike kaunist !:)
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie töölepingut ja teadmata täpselt preemia maksmise tingimusi, ei saa ammendavat vastust anda.
Tuleb eristada fikseeritud töötasu, mida saadakse kokkulepitud töö eest ja preemiat teatud saavutuste eest, mis ületavad tavapäraselt oodatava tulemuse.
Töötasust ilma töötaja nõusolekuta peale üksikute eranditeta (avansiliste maksete tasaarvestus ja TL lõpetamisel ettepuhatud puhkusetasu) kinnipidamisi teha ei saa.
Preemia maksmine on aga tööandja ühepoolne otsus, mille maksmise reeglid ja suuruse määrab tema ise.
Teie juhtumi puhul oleks oluline näha, kuidas on preemia maksmine Teie töölepingus vormistatud, siis saaks anda sellele konkreetsema hinnangu.
Õiglaseid töösuhteid ja poevaraste soo otsasaamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötajat karistada, sundides teda vabast ajast tööle?09.01.2013
Tere. Mul selline mure, et tööandja nõuab, et läheksin omast vabast ajast tööle. Ma ei jõudnud tööpäeva jooksul kõiki oma tööülesandeid lõpetada ning mul järgnesid vabad päevad.
Tööandja aga helistas ja käskis karistuseks tulla omast vabast ajast tööle ning oma ülesanded ära lõpetada, lisades veel, et neid töötunde ta kirja ei pane. Kas mul on õigus keelduda?
Tööandja aga helistas ja käskis karistuseks tulla omast vabast ajast tööle ning oma ülesanded ära lõpetada, lisades veel, et neid töötunde ta kirja ei pane. Kas mul on õigus keelduda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vabast ajast kedagi tasuta tööle sundida ei ole tööandjal õigust ja karistamist töölepingu seadus ette ei näe. Juhul, kui tööandja põhjendatult leiab, et töötaja töövõime või töösse suhtumine ei ole nõutaval tasemel, siis saab ta töötajat hoiatada, andes viimasele aega ennast parandada.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööülesannete puuduliku täitmise põhjustas Teie enda tegevus/tegevusetus või oli selleks Teist sõltumatu põhjus, näiteks ebaloomulikult suur töökoormus või vajadus tegeleda esmajärjekorras mõne ettenägematu, aga prioriteetse teemaga. Viimasel juhul võite täiendavast tööst julgelt keelduda, aga kui põhjus oli Teis endas, siis oleks mõistlikum tööandjaga kompromisse otsida, sest seadus annab tööandjale erinevaid võimalusi, kuidas käituda, kui töötaja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida.
Teie õigustatud nõudmiste ja soovide täitumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus lisatasule, kui meister toob kaks töölist minu juurde, et ma neid õpetaks?09.01.2013
Minu juurde saadeti tööle kaks uut töölist. Meister toob nad minu juurde ja ise laseb jalga jättes kõik õpetamise ja juhendamise minu kanda? Kas mul on õigus mingisugusele lisatasule?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 15 on töötaja kohustus teha kokkulepitud tööd kokkulepitud ajal, mahus ja kohas. Kui uute töötajate juhendamise või väljaõpetamise kohustust Teie töölepingus kirjas ei ole, siis tuleks seda vaadelda täiendava töö tegemisena, mille tegemises tuleb eelnevalt koos lisatasu maksmisega kokku leppida.
Tööandja ei saa tugineda TLS § 15 lg 2 p 1 (... töötaja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi), sest eeldatavasti ei ole Teie töölepingu järgne töö tegemise eesmärk personali väljaõpe vaid ise millegi tootmine.
Töö iseloomust tulenevaks kohustuseks võib pidada näiteks pingitöölisel oma töökoha korrashoidu ja töövahendite igapäevast hooldust, aga mitte teiste töötajate väljaõpetamist.
Soovides õiglaseid töösuhteid:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu