Tööõigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus sundida mind osalema ettevõtte reklaamklipis?07.02.2013
Olen ühes ettevõttes praktikal. Ühel päeval tuli minu juurde kolleeg ja rääkis, et oleks vaja abi ühe reklaamklipi tegemisel. Ütlesin talle, et ma mingis reklaamis osaleda ei tahaks, mis läheb firma kodulehele youtube vahendusel. Seejärel tuli ülemus ja ütles, et ei ole siin mingit juttu ja lähed ja teed selle reklaami ära. Heade töösuhete hoidmiseks osalesin siis reklaamis vastumeelselt. Kas tööandjal on õigus mind niimoodi mingisse reklaami tegemisse sundida? Kui tal selleks õigust pole, siis mis ma nüüd tagantjärele teha saaksin?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui osalemine reklaamklipis ei olnud seotud Teie praktikalepingu järgsete ülesannetega, siis puudus praktikabaasil õigus seda nõuda. Pigem vaatleksin seda lisatööna, mille eest tuleks maksta õiglast tasu.
Kui soovite, et praktikabaas loodud reklaamklippi ei kasutaks, siis võiks ehk abi olla autorikaitse seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Paraku väljuvad need seadused minu valdkonnast ja täpsema vastuse saamiseks peaksite pöörduma instantside poole, kes autorikaitse ja isikuandmete kaitse osas järelvalvet teostavad.
Soovides edu oma õiguste väljaselgitamisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on korrektne määrata lisaülesanded vabastamata seejuures oma põhiülesannetest?07.02.2013
Kas saab määrata lisaülesanded (ülema asendamine) kaadrikaitseväelasele ülema asendamise eest arvestuslikult 4h päevas, vabastamata seejuures kaitseväelast oma põhiülesannetest? Minu arusaama kohaselt peaks siis tööpäev olema 12h pikk. 5 tööpäevaga 40h töönädala juures ei ole seda kuidagi võimalik korraldada. Selline töökorraldus on kestnud juba ligi aasta.
Lisaülesannete täitmise eest makstakse ca 20% põhipalga ulatuses lisatasu.
ette tänades
Lisaülesannete täitmise eest makstakse ca 20% põhipalga ulatuses lisatasu.
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teoreetiliselt on selline võimalus olemas, aga mulle tundub, et käskkiri, millega Teid on määratud ülema asendajaks, vajab kaitseväe juristi poolt üle vaatamist, kes saab seda hinnata käskkirja välja andmise ajal kehtinud KVTS redaktsiooni tingimustes.
Kui tunnete, et Teie õigusi on rikutud, on Teil võimalus pöörduda Kaitseväe peainspektori poole.
Korrektseid teenistussuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ületundide eest maksmisel on õige aluseks võtta 12-tunnine tööpäev?07.02.2013
Tere!
Töötan 0,7 koormusega kohal, kus tööpäeva pikkused on erinevad. E-K 9 tundi, N 10 tundi, R ja L 12 tundi ning P 11 tundi. Igakuised töötunnid arvestatakse nagu ikka - kuu tööpäevade arv korrutatakse 8 tunniga ja see siis omakorda 0,7-ga, et minu töötunnid teada saada. Kui ma aga teen ühes kuus rohkem tunde kui 0,7 koormus ette näeb, siis ületunnid makstakse välja (*) eurot päev, kus päeva all mõeldakse 12 tundi. Minu küsimus olekski, et kui mul on nädalas kuni 2 12-tunnist tööpäeva, siis kas on õiglane ületunnid arvestada 12 tunnisteks päevadeks ja selle alusel maksta palka?
Aitäh!
Töötan 0,7 koormusega kohal, kus tööpäeva pikkused on erinevad. E-K 9 tundi, N 10 tundi, R ja L 12 tundi ning P 11 tundi. Igakuised töötunnid arvestatakse nagu ikka - kuu tööpäevade arv korrutatakse 8 tunniga ja see siis omakorda 0,7-ga, et minu töötunnid teada saada. Kui ma aga teen ühes kuus rohkem tunde kui 0,7 koormus ette näeb, siis ületunnid makstakse välja (*) eurot päev, kus päeva all mõeldakse 12 tundi. Minu küsimus olekski, et kui mul on nädalas kuni 2 12-tunnist tööpäeva, siis kas on õiglane ületunnid arvestada 12 tunnisteks päevadeks ja selle alusel maksta palka?
Aitäh!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuigi pooldan loovaid lahendusi, on selline arvestus kummaline ja minu jaoks arusaamatu. Jääb mulje, et kui olete teinud ületunde, siis makstakse Teile seadusega ettenähtud ületunnitasu asemel "ülepäevatasu"?
Ületundide hüvitamist reguleerib TLS § 44, mis näeb ette ületundide hüvitamisel rahas tasu maksmise 1,5-kordselt iga ületunni eest. Teie puhul siis iga tundi, mis ületab 0,7 koormusega ettenähtud normtundide arvu, tuleb tasustada 1,5-kordselt.
Soovides loovaid lahendusi seal, kus need on põhjendatud ja seaduspärased:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui tahan algatada töövaidluse, kuid tööandja ei väljasta kohtule esitamiseks vajalikke andmeid?07.02.2013
Tere,
Töövaidluse alustamiseks on tarvis esitada kohtule andmeid. Mida teha kui tööandja keeldub mulle tööajatundide, digimeeriku väljatrüki, tööraportite (Soome firma nimele) ja ka isiklike asjade andmisest? Hüva nõu on hädavajalik, ma tänan.
Lugupidamisega,
Töövaidluse alustamiseks on tarvis esitada kohtule andmeid. Mida teha kui tööandja keeldub mulle tööajatundide, digimeeriku väljatrüki, tööraportite (Soome firma nimele) ja ka isiklike asjade andmisest? Hüva nõu on hädavajalik, ma tänan.
Lugupidamisega,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 12 on tööandja kohustatud need andmed Teile esitama. Tõendite loomise eesmärgil soovitan andmeid kirjalikult küsida, olles eelnevalt läbi mõelnud, mida täpselt küsida. Juhul, kui tööandja jätkuvalt keeldub vajalike andmete esitamisest, on Teil alust pöörduda piirkondliku tööinspektori poole või nõuda andmed välja töövaidluskomisjoni kaudu, kuhu pöördumine on tasuta.
Isiklike asjade omastamise kohta peaksite tegema avalduse politseisse.
Õiglaseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööinspektsiooni pöördudes võib olla probleemiks, et lõpetasin töölepingu suuliselt?07.02.2013
Olen lõpetanud töölepingu suulisel teel. Kätte on saamata 2 kuu palk. Lubatud on mitmeid kordi, et makstakse ära, mida aga pole juhtunud. Kuidas peaksin toimima? Kas tööinspektsiooni pöördudes võib olla probleemiks, et tööleping on lõpetetatud suuliselt?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 95 lg 1 määrab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Seega võib eeldada, et Teil on jätkuvalt kehtiv tööleping, aga oma tegevusega olete andnud tööandjale võimaluse süüdistada Teid töölt lahkumises ette teatamata ja sellest lähtuvalt andnud tööandjale võimaluse hakata hoopis Teie käest nõudma TLS § 74 lg 3 alusel ühe kuu töötasu suurust hüvitist.
Saamata jäänud kahe kuu töötasu on piisav põhjus, et algatada töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine. Kõiki protseduure järgides oleks Teil tekkinud õigus lisaks saamatajäänud töötasule ja väljateenitud puhkusetasule nõuda tööandjalt veel hüvitist kolme kuu keskmise tasu ulatuses. Paraku jääb mulje, et hetkel olete ise enda kõige suurem vaenlane. Tükk paberit ja pliiatsit või e-kiri kulub tööandjaga suheldes alati marjaks ära.
Elukestvat õppimist ja tulevikus sündmuste jäädvustamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas peaksin saama soomlastega sama palka, kui tööleping on eesti firmaga, kuid kogu tööd korraldab soome firma?07.02.2013
Tere,
töötan Eesti autofirmas autojuhina. Töölepingus on töötegemise koht Eesti Vabariik, vajadusel on tööandjal õigus saata mind lähetusse, tasudes selle eest E.V-s kehtiva korra järgi.
Tegelik töö toimub Soome transportettevõtte käsutuses ja juhendamisel. Kõik käsud peale-mahalaadimiste ja tähtaegade kohta saadetakse pihuarvutile. Pihuarvuti on Soome transportettevõtte omand. Raportid teostatud kaubavedudest pean esitama Soome firmale. Põhilised kaubaveod toimuvad Skandinaavias, kui on tarvis autot remontida, siis vean kaupa Eestisse, samuti Soome tr. firma logistikute käsul. Auto hooldust ja remonti teostatakse põhiliselt Eestis.
Kas mul on õigust saada võrdväärset palka ja lähetustasu (Rootsi, Taani, Norra) ja ka Eestis viibides, nende Soome, Rootsi jne. transpordifirmade autojuhtidega, kes teostavad kaubavedusid sama Soome tr. firma käsutuses?
Ma tänan.
töötan Eesti autofirmas autojuhina. Töölepingus on töötegemise koht Eesti Vabariik, vajadusel on tööandjal õigus saata mind lähetusse, tasudes selle eest E.V-s kehtiva korra järgi.
Tegelik töö toimub Soome transportettevõtte käsutuses ja juhendamisel. Kõik käsud peale-mahalaadimiste ja tähtaegade kohta saadetakse pihuarvutile. Pihuarvuti on Soome transportettevõtte omand. Raportid teostatud kaubavedudest pean esitama Soome firmale. Põhilised kaubaveod toimuvad Skandinaavias, kui on tarvis autot remontida, siis vean kaupa Eestisse, samuti Soome tr. firma logistikute käsul. Auto hooldust ja remonti teostatakse põhiliselt Eestis.
Kas mul on õigust saada võrdväärset palka ja lähetustasu (Rootsi, Taani, Norra) ja ka Eestis viibides, nende Soome, Rootsi jne. transpordifirmade autojuhtidega, kes teostavad kaubavedusid sama Soome tr. firma käsutuses?
Ma tänan.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Hiljuti lõi Riigikohus pretsedenti, otsustades, et Soome lähetatud eesti ehitajatele tuleb maksta vähemalt sealset miinimumpalka. Põhjenduseks toodi, et ettevõtja on kohustatud järgima Soomes kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut, olenemata sellest, kas ta on sõlminud Soome kollektiivlepinguid ja kas oma töötasu vaidlustanud ehitajad kuuluvad Soome Vabariigis registreeritud ametiühingusse.
Juhul, kui Soome transporditöötajatel on olemas üldkohalduv kollektiivleping, siis võib eeldada, et Teil on õigus saada töötasu vähemalt Soome miinimummäärade järgi.
Samas ei ole olemas kahte täiesti ühesugust juhtumit ja nägemata Teie lepingut ning teadmata kõiki asjaolusid, ei saa ma kindlalt väita, kas Teie töötasu nõuded on õigustatud.
Kindlasti soovitan Teil minna spetsialisti juurde konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjasse puutuvad tõendid, et seejärel hinnata oma nõuete õiguspärasust ja edasise tegevuse otstarbekust.
Infoks lisan juurde lingi teemakohasele artiklile: http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1520373 .
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda suitsupausile minekuks tööriiete vahetamist ja oma erariiete selga panemist?06.02.2013
Töötan kaubandusettevõttes, kus on olemas toimiv ventilatsiooniga suitsuruum. Seni ei ole eri nõudmisi esitatud tööandja poolt, töökorraldusreeglites on kirjas ainult käte pesu peale suitsetamist.
Hetkel uuendatakse tööohutusjuhendeid ja seal on kirjas, et müüjad, lihatöötlejad ja kõik köögis töötavad inimesed peavad enne suitsetamist vahetama tööriided oma riiete vastu, kas see on mingi seadusega reguleeritud ja kui on, siis millisest seaduset seda leida võiks?
Tänan vastuse eest.
Hetkel uuendatakse tööohutusjuhendeid ja seal on kirjas, et müüjad, lihatöötlejad ja kõik köögis töötavad inimesed peavad enne suitsetamist vahetama tööriided oma riiete vastu, kas see on mingi seadusega reguleeritud ja kui on, siis millisest seaduset seda leida võiks?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei reguleeri töökohal suitsetamist ega riietevahetamise intervalle. Kui tööandja peab vajalikuks kaasajastada töötervishoiu ja –ohutuse reegleid, leidub sellele ka kindlasti mõistlik seletus. Võimalik, et toiduainete käsitlemisel on kehtestatud vastavad sanitaarnõuded vms.
Seetõttu soovitan põhjust küsida oma tööandjalt.
Küsija suu peale, ei lööda ...
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millised õigused mul on, kui tööandja pole 7 kuu jooksul sõlminud töölepingut?06.02.2013
Millised õigused on mul kui töötajal, kui tööandja pole 7 kuulise töötamise jooksul endiselt sõlminud töölepingut? Palka ja makse makstakse muidugi ametlikult. Kuna töölepingut pole, siis pole ka fikseeritud tööülesandeid ning pean tegema kõiki ülesandeid, mis kästakse. Kui kasutan tööülesannete täitmiseks enda isiklikku autot, siis kas on õigus mul ka hüvitist nõuda ning kui suures osas?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu sõlmimata jätmine ei too kaasa selle tühisust, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2, lg 4).
Saadud töötasu ja maksude laekumisega on töösuhe küll tõendatud, kuid on täitmata TLS § 5-s nimetatud olulised töölepingu sõlmimise tingimused.
Tööandja poolt nimetatud andmete esitamata jätmine on karistatav 1300 eurose rahatrahviga.
Töötaja nõudmisel on tööandja kohustatud esitama andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS 28 lg 12).
Kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel saab võimaldada, kui on tööülesanded teada, mille täitmisel tuleb isiklikku sõiduvahendit kasutada. Teil seda hetkel ei ole.
Soovitan esitada tööandjale kirjalikus taasesitavas vormis nõue nimetatud puuduste likvideerimiseks.
Korrektset töölepingut ning avatud töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas 12 h vahetuse ja katkematu tööprotsess korral tohib tööandja arvestada maha 30 min lõunat?05.02.2013
Tere,
Kui on 12 h vahetused ja katkematu tööprotsess, kas tohib tööandja arvestada maha 30 min lõunat?
aitäh, kui saate vastata
Kui on 12 h vahetused ja katkematu tööprotsess, kas tohib tööandja arvestada maha 30 min lõunat?
aitäh, kui saate vastata
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2).
Seega ei arvestata katkematu tööprotsessi korral lõunavaheaega tööaja sisse. Juhul, kui arvestatakse, on 30 minutit aeg, mil töötaja ei allu tööandja juhtimisele ja kontrollile ning omab õigust lahkuda selleks ajaks ka töökohalt.
Õiglast töö- ja puhkeaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töötajat saab joobetunnustega tööleilmumise eest trahvida kolmandiku palga kinnipidamisega?03.02.2013
Töötaja saab oma tööülesannete korrektse täitmise eest töötasuks olenevalt töötundidest 280-360 € kuus. Detsembris 2012 ilmus töötaja tööle alkoholijoobe tunnustega (peale jõule) ning ta eemaldati töölt selleks päevaks ja karistati 128 € suuruse rahatrahviga, mis ka antud isiku töötasust kinni peeti. Kas selline teguviis selliste palganumbrite puhul on õiguspärane?
Kui töötaja oleks näiteks järgmisel ja ülejärgmisel päeval samuti joobe-tunnustega tööle ilmunud, kas siis võib tema sellel kuul juba tehtud 216 töötunni eest töötasu üldse mitte maksta?
Lugupidamisega
Kui töötaja oleks näiteks järgmisel ja ülejärgmisel päeval samuti joobe-tunnustega tööle ilmunud, kas siis võib tema sellel kuul juba tehtud 216 töötunni eest töötasu üldse mitte maksta?
Lugupidamisega
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Raske on õigustada alkoholijoobes tööle ilmumist, aga kirjeldatud töökoormuse ja töötasu suhe võivad mõne mehe jooma ajada küll.
2012.a. riiklikult kehtestatud miinimutasu oli 290 € kuus ja alla selle täiskoormuse korral maksta on ebaseaduslik. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele võib töötaja esitada töötasu nõuet 3 aastat tagantjärele.
Kehtiv seadusandlus ei näe ette töötaja karistamist. TLS § 73 annab küll võimaluse töötasu ühekordselt vähendada, kui töötaja on rikkunud tööandja selgeid ja õigeaegseid juhiseid, aga antud juhul on töötasu alandamine selgelt ebaproportsionaalne. Kui joobes olek on jäänud nõuetekohaselt fikseerimata (töötaja enda tunnistus, joobe fikseerimine laboris või tõendusliku alkomeetriga), siis puudus üldse alus töötaja töölt eemaldamiseks ja kogu edasine tegevus oli ebaseaduslik.
Detsembrikuu tööajanorm oli 141 tundi, järelikult pidi töötajal tekkima 216-141=75 ületundi, mis tuleb 1,5-kordselt välja maksta. Juhul kui töötaja töölt kõrvaldamine oli õigustatud, siis väheneb ületundide hulk iga kõrvaldatud tööpäeva eest 8 tunni võrra.
Soovides kõigile alkoholi tarvitamisel oskust valida aega, kohta, seltskonda ja kogust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu