Tööõigus
Küsimus: Kas ületunnitöö eest saadava vaba aja võib aasta peale lisapuhkuseks kokku arvestada?06.03.2013
Kas ületunnitöö eest antav vaba aeg peab antama võimalikult ruttu pärast ületundide tegemist? Või võib selle aasta lõikes kokku arvestada ja välja võtta ühe pika puhkusena?
Konkreetselt tegemist lasteaiaõpetajaga, kes teeb ületunde pidevalt. Töötab 0,85 kohaga lasteaiaõpetajana ja lisaks samas asutuses ka 0,5 kohaga õpetaja abina. Praktiliselt näeb see välja nii, et töötab 5 päeva nädalas 10h+8h+10h+8h+10h, teisel nädalal vastupidi pikemad ja lühemad päevad. Seadus ütleb, et ületunnitöö saab olla ajutise iseloomuga!
Tänades,
Konkreetselt tegemist lasteaiaõpetajaga, kes teeb ületunde pidevalt. Töötab 0,85 kohaga lasteaiaõpetajana ja lisaks samas asutuses ka 0,5 kohaga õpetaja abina. Praktiliselt näeb see välja nii, et töötab 5 päeva nädalas 10h+8h+10h+8h+10h, teisel nädalal vastupidi pikemad ja lühemad päevad. Seadus ütleb, et ületunnitöö saab olla ajutise iseloomuga!
Tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seaduse järgi saab tööandja ületunde nõuda vaid siis, kui tegemist on hädavajadusega kahjude ärahoidmiseks. Nii nagu ületundide tegemine, tuleb ka selle hüvitamine poolte vahel kokku leppida. Seadus jätab siinkohal vabad käed, eeldades vaid kokkulepet.
Olukord muutub muidugi siis, kui tegu on töölepingu lõppemisega, kus kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Siin tuleks meeles pidada, et ületöötatud tunnid peavad olema tõendatud.
Teie poolt edastatud informatsioonist selgub, et töötate samas asutuses 0,35 ülekoormusega, mis on töötaja töötervishoiu seisukohalt vastuolus töölepinguseaduses lubatud piiridega. Seetõttu soovitan tööandjaga töökoormus seadusega vastavusse viia ning kokku leppida ületunnitöö hüvitamise tingimused.
Õiglast töökoormust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millest tingituna võis minu väljateenitus lisapuhkepäevade arv väheneda?01.03.2013
Tere!
Töötan avalikus teenistuses kohalikus omavalitsuses alates 01.mai.1997.aastast. Selles ajavahemikus olen kahel korral olnud lapsehoolduspuhkusel kokku umbes 2 aastat. Viimastel aastatel olen saanud välja teenitud lisapuhkusepäevi juba maksimaalses ulatuses ehk 10 päeva. Nüüd seoses uue ATS-i jõustumisega kaovad lisapuhkusepäevad külla ära, kuid sain meie personalijuhi jutust aru, et neid väljateenitud lisapuhkusepäevi saab veel teatud perioodi siiski välja võtta, kuid segaseks on jäänud ja ei ole ma ka vastust saanud, miks minu lisapuhkusepäevade arv vähenes nüüd 9-le päevale. Oma esimese puhkuse selles asutuses võtsin välja pärast 1-aastast töötamist. Ette ma puhkusepäevi saanud ei ole. Kas oskate öelda, mis seadus reguleerib nende lisapuhkusepäevade arvestust ja kui palju selle põhjal, minul neid päevi õigus saada oleks?
Töötan avalikus teenistuses kohalikus omavalitsuses alates 01.mai.1997.aastast. Selles ajavahemikus olen kahel korral olnud lapsehoolduspuhkusel kokku umbes 2 aastat. Viimastel aastatel olen saanud välja teenitud lisapuhkusepäevi juba maksimaalses ulatuses ehk 10 päeva. Nüüd seoses uue ATS-i jõustumisega kaovad lisapuhkusepäevad külla ära, kuid sain meie personalijuhi jutust aru, et neid väljateenitud lisapuhkusepäevi saab veel teatud perioodi siiski välja võtta, kuid segaseks on jäänud ja ei ole ma ka vastust saanud, miks minu lisapuhkusepäevade arv vähenes nüüd 9-le päevale. Oma esimese puhkuse selles asutuses võtsin välja pärast 1-aastast töötamist. Ette ma puhkusepäevi saanud ei ole. Kas oskate öelda, mis seadus reguleerib nende lisapuhkusepäevade arvestust ja kui palju selle põhjal, minul neid päevi õigus saada oleks?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lisapuhkusepäevade arvestust teenistusstaaži järgi reguleerib Avaliku teenistuse seadus (ATS).
Juhul, kui olete kõik väljateenitud lisapuhkusepäevad eelnevate teenistusaastate eest ära kasutanud, siis perioodi 01.05.2012 kuni 01.04.2013 on proportsionaalset töötatud ajale Teil õigus 9-le lisapuhkusepäevale.
Arvutuslik käik: 10/365*335 = 9,17 kalendripäeva
Selgitus: õigus teenistusstaaži järgi 10-le lisapuhkuse päevale. Päevade arv aastas = 365.
01.05.2012 (kehtiv seadus) - 01.04.2013 (uue seaduse jõustumise aeg) = 335 kalendripäeva.
Enne seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul, uue seaduse jõustumisest arvates (ATS § 131 lg 2).
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib keelata puhkused suvisel ajal?27.02.2013
Jaanuaris ilmus puhkeruumi lauale puhkusegraafik, kus töötajad märkisid üles vastavalt soovidele oma puhkuse ajad. Nüüdseks (veebruari lõpuks) läks graafik ülemustele läbivaatamiseks, mispeale tehti teatavaks, et sellel aastal ei saa juuli kuus mitte keegi puhkust ning juunis ja augustis saab puhkust ainult üks inimene. Kas tööandjal on õigus keelata puhkuse suvisel ajal?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava (puhkusegraafiku), arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. TLS § 69 lg 7 toob välja töötajate loetelu, kellel on õigus nõuda põhipuhkust neile sobival ajal.
Ülaltoodust lähtudes võib tööandja tõepoolest (v.a. TLS § 69 lg 7 toodud erandid) keelduda suvisel ajal puhkuse andmisest, kui see on põhjendatud ettevõtte huvidega. Ettevõtte huviks võib olla näiteks tema spetsiifikast tulenev suurenev töökoormus suvisel ajal. Meelevaldselt suvise puhkuse andmise keeldumiseks alust ei näe.
Töö- ja eraelu mõistlikku ühildamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui mul on laupäev 23. veebruar tööpäev, kas mul peaks see siis 3 tunni võrra lühendatud olema?27.02.2013
Tere.
Seoses 24.veebruariga 2013.a. Kui ma olen laupäeval tööl kuus tundi ning töötan 0,75 kohaga, kas laupäevase kohta ei kehti see, et tööpäev on lühendatud kolm tundi?
Lugupidamisega.
Seoses 24.veebruariga 2013.a. Kui ma olen laupäeval tööl kuus tundi ning töötan 0,75 kohaga, kas laupäevase kohta ei kehti see, et tööpäev on lühendatud kolm tundi?
Lugupidamisega.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööpäeva, mis langeb riigipüha eelsele päevale, tuleb lühendada kolme tunni võrra. Kui seda pole töö iseloomu tõttu võimalik teha, tekivad ületunnid ning need tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.
Õiglast tööaja arvestust ning sellest kinnipidamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kui ületundide eest ei jõudnud vaba aega kasutada, kas siis lõpparvega peab tööandja nende ületundide eest tasuma?27.02.2013
Tere
Meil oli vahepeal töökoormus nii suur, et töötajatel paluti teha ületunde. Ületunnid sai välja võtta vaba ajana töönädalal. Mina aga olen nüüd haiguslehel ja haiguslehelt enam tööle ei naase.
Ülemus aga ei ole nõus minule ületunde kinni maksma ja mina ju vaba aega ka nende eest enam võtta ei saa, kuna ma haiguslehelt enam enne lepingu lõpetamist tööle ei naase. Mis on minu õigused või võimalused. Kas tööandja on ikkagi kohustatud minu lõpparvega tasuma ka minu ületundide eest?
Meil oli vahepeal töökoormus nii suur, et töötajatel paluti teha ületunde. Ületunnid sai välja võtta vaba ajana töönädalal. Mina aga olen nüüd haiguslehel ja haiguslehelt enam tööle ei naase.
Ülemus aga ei ole nõus minule ületunde kinni maksma ja mina ju vaba aega ka nende eest enam võtta ei saa, kuna ma haiguslehelt enam enne lepingu lõpetamist tööle ei naase. Mis on minu õigused või võimalused. Kas tööandja on ikkagi kohustatud minu lõpparvega tasuma ka minu ületundide eest?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (TLS § 84). Kui seadus näeb ületundide hüvitamisena ette eelkõige vaba aja andmise, mis Teie puhul enam võimalik ei ole, siis peab tööandja hüvitama ületunnid rahas 1,5-kordselt TLS § 44 lg 7 alusel. Eeldan, et ületundide tegemine on fikseeritud ja suudate tõendada ületundide tegemist poolte kokkuleppel, mitte Teie enda initsiatiivil tööandja teadmata. Sellisel juhul soovitan tööandjalt kirjalikult küsida ületundide hüvitamist rahas, viidates sellele, et vaba aja kasutamine ei ole seoses haigusega enam võimalik.
Kui tööandja jätab ületunnid lõpparvega siiski hüvitamata, on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole.
Õiglast lõpparvet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas laupäeva ja pühapäeva eest, mis jäävad puhkuse sisse, arvestatakse ka puhkusetasu?25.02.2013
Tere
Kas põhipuhkusel olles laupäev-pühapäev tasustatakse, kui need päevad jäävad puhkuse sisse.
Tänades
Kas põhipuhkusel olles laupäev-pühapäev tasustatakse, kui need päevad jäävad puhkuse sisse.
Tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Alates 01.01.2012 võib puhkusetasu arvestada kahel meetodil:
1) keskmise kalendripäevatasu järgi, mida reguleerib 11.06.2009 nr 91 määrus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord";
2) kokkulepitud töötasu säilitamisega, kui vajaduse tekke kuule eelneval 6 kuul on töötasu olnud muutumatu.
Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse vaid nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral "Töölepingu seaduse" § 19 alusel. Sisse ei arvestata keskmise kalendripäevatasu arvestamisel rahvus- ega riigipühi.
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas lapsevanemale peab andma puhkust tema soovitud nädalatel või ükskõik millal kolme koolivaheaja kuu sees?21.02.2013
Seaduses on kirjas:
õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on:
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal;
Küsimus: Suvine koolivaheaeg on kolm kuud, kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks kui ta soovib või võib anda ükskõik millisel ajal selle kolme kuu sees?
õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on:
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal;
Küsimus: Suvine koolivaheaeg on kolm kuud, kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks kui ta soovib või võib anda ükskõik millisel ajal selle kolme kuu sees?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Eristaatuses on kuni seitsmeaastast last kasvatav vanem, kes võib puhkust nõuda temale sobival ajal ja seitsme- kuni kümneaastast last kasvatav vanem, kes võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal, mille hulka tuleb arvata ka õppeveerandite vahelised vaheajad sügisel ja kevadel.
Kuna küsimusest ei selgu töötaja lapse vanus, siis puudub kahjuks võimalus sellele täpselt vastata - küsija jaoks on vastus peidus küsimuses endas, kes peaks teadma lapse vanust.
Paraku ei anna seadus lahendust olukorrale, kus endale sobival ajal puhkuse nõudeõigusega töötajaid on rohkem, nende nõuded kattuvad, aga tööandjal ei oleks töökorralduslikult võimalik kõigile soovitud ajal puhkust anda. Sellisel juhul eeldatakse täiskasvanud inimeste vahel kokkulepet, mis arvestab mõistlikult kõikide osapooltega.
Mõistlikke kokkuleppeid ja nauditavat puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas minu poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel (TLS § 91 (2)) peab tööandja maksma 3 kuu hüvitise?21.02.2013
Tere
Ütlesin oma töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 (2) alusel. Tööandja kandis lõpparveks ainult töötasu ja puhkusekompesatsiooni.
Seadusest loen välja, et tööandja peab veel maksma 3 kuu hüvitist. Kas tööandja oleks pidanud selle hüvitise mulle üle kandma või peab ta maksma alles siis, kui ta on vaidlustanud selle ja kaotanud?
Mis siis saab kui töövaidluskomisjonis jääb töötaja kaotajaks? Mis summa on võimalik tööandjal tagasi nõuda?
Ütlesin oma töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 (2) alusel. Tööandja kandis lõpparveks ainult töötasu ja puhkusekompesatsiooni.
Seadusest loen välja, et tööandja peab veel maksma 3 kuu hüvitist. Kas tööandja oleks pidanud selle hüvitise mulle üle kandma või peab ta maksma alles siis, kui ta on vaidlustanud selle ja kaotanud?
Mis siis saab kui töövaidluskomisjonis jääb töötaja kaotajaks? Mis summa on võimalik tööandjal tagasi nõuda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt toodud alusel töölepingu lõpetamine paneb tõepoolest tööandjale kohustuse maksta Teile hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuna Eesti praktikas reeglina hüvitisi vähendatakse, mitte ei suurendata, siis võib tööandja olla huvitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamisest. Tuleb silmas pidada, et TLS § 95 lg 2 paneb töötajale kohustuse kirjalikult põhjendada töölepingu erakorralist ülesütlemist. Juhul, kui see on nõrgalt põhjendatud ja asjaolud tõendamata, võib töövaidluskomisjon või kohus leida, et tööleping on üles öeldud korraliselt, aga seaduses ettenähtud tähtaega järgimata. See omakorda võib (aga mitte alati) kaasa tuua tööandja poolse hüvitise nõudeõiguse töötaja vastu kuni ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 74 lg 3 alusel.
Läbikaalutud otsuseid ja asjaolude tõendamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millisel moel on võimalik saada tasu ületundide eest, kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea?21.02.2013
Tere!
Mul on selline küsimus, et millisel moel on võimalik ületunde arvestada. Kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea ja töölepingusse on tööajaks kirjutatud 40 h nädalas 7 päeva vältel.
See teeb 160 h kuus, ehk täistööaeg. Paraku on igakuine tegelik tundide arv 220-250. Kuna töö iseloom on haldamisteenus, siis otsest töötulemit on raske mõõta. Küll aga on süsteemi logist näha, mis kellast mis kellani mingitel päevadel tööd on tehtud. Kas see on piisav alus, et nõuda lisa vaba aega?
Veel lisan, et plaan on tööleping korraliselt üles öelda. Kas sellisel juhul on mul võimalik lahkumisperioodil saada vaba aega tasustamata jäänud tundide eest?
Tänud!
Mul on selline küsimus, et millisel moel on võimalik ületunde arvestada. Kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea ja töölepingusse on tööajaks kirjutatud 40 h nädalas 7 päeva vältel.
See teeb 160 h kuus, ehk täistööaeg. Paraku on igakuine tegelik tundide arv 220-250. Kuna töö iseloom on haldamisteenus, siis otsest töötulemit on raske mõõta. Küll aga on süsteemi logist näha, mis kellast mis kellani mingitel päevadel tööd on tehtud. Kas see on piisav alus, et nõuda lisa vaba aega?
Veel lisan, et plaan on tööleping korraliselt üles öelda. Kas sellisel juhul on mul võimalik lahkumisperioodil saada vaba aega tasustamata jäänud tundide eest?
Tänud!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt lükkan järjekordselt ümber müüdi sellest, et ühe kuu tööajanorm on 160 tundi. Kuu tööajanorm (täistööaeg Teie sõnastuses) = tööpäevade arv (E-R) ühes kuus x 8 tundi.
Tööaja arvestuse pidamine on vastavalt TLS § 28 lg 2 p 4 tööandja kohustus. Tööaja arvestuse pidamine ja ületundide tõendamine peaks Teie kirjeldatud olukorras olema võimalik mainitud süsteemi logi järgi. Paraku võib sellel medalil olla ka teine pool - nimelt TLS § 44 lg 1 seab ületunnitöö tegemise eelduseks poolte kokkuleppe. Lahtiseletatult tähendab see, et kui seaduses ettenähtud erandid välja arvata, siis tööandja ei tohi töötajalt ühepoolselt nõuda ületundide tegemist, aga samas ei saa töötaja jällegi tööandjat tagantjärele fakti ette panna, et ta tegi omal initsiatiivil ületunde ja nõuda nende hüvitamist.
Vaidluse korral saab ilmselt määravaks see, kas ületundide ilma kokkuleppeta tegemine oli kahjude ärahoidmise huvides möödapääsmatu, kas tööandja oli pikemat aega ületundide tegemisest teadlik ja sallis seda ning kas töötaja ka mõistliku aja jooksul nõudis ületundide hüvitamist.
Kuna küsimusest ei selgu ülaltoodud olulised asjaolud, siis peaksite toodud info põhjal ise otsustama, kas Teie nõudel on alust või mitte.
Vastavalt TLS § 44 lg 6 näeb ette ületunnitöö hüvitamist eelkõige vaba ajaga, kui ei ole eraldi kokku lepitud selle rahalises hüvitamises.
Soovides õiglast tööaja arvestust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul 15-tunnise tööpäeva jooksul õigus puhkepausile?20.02.2013
Tere. Töötan tanklas, tööpäev algab kell 07.00 ja lõpeb 22.00. Tööl olen üksi (2 tööl, 2 vaba). Selle aja sees võtan kaupa vastu, panen kauba välja, mõõdan kütust, koristan nii sees kui väljas. Puudub igasugune puhkeaeg, ka süüa ei saa puhkepausiga, vahel soojendan 3 korda sööki. Kas mul on õigus teha lõunapaus, näiteks sulgeda uks või saabki tööandja nõuda nii pikka tööpäeva ilma igasuguse pausita?
Tänan ette vastuse eest!
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 47 lõige 2 ütleb, et kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. See tähendab, et kui Teil ei ole võimalust lõunapausi segamatult kinnise ukse taga pidada, ei tohiks seda tööaja sisse arvestada.
Mis puudutab aga igapäevast töö- ja puhkeaega, siis kirjeldusest lähtuvalt, on ka siin tegemist töölepinguseadusest tulenevate ettekirjutuste rikkumisega. Lihtne arvutus näitab, et vajalikku 11 tundi järjestikust puhkeaega, siin välja ei venita.
Kokkulepe, mille kohaselt töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine (TLS § 51 lg 1).
Soovitan kõigepealt tööandjale nimetatud puudustest kirjalikult märku anda, andes töökorralduse parandamiseks ka mõistlik tähtaeg. Kui oodatud tulemust ei järgne, siis võiksite pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole, sest just selle asutuse missiooniks on järelvalve ning tööelu kvaliteedi parandamine.
Tervistsäästvat töökorraldust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu