Tööõigus
Küsimus: Kas lahkumisavalduse esitamise ja lõppkuupäev lähevad etteteatamisaja sisse?01.02.2013
Tere
Kui andsin lahkumisavalduse 23.01 ja omal soovil lahkun alates 22.02, kas siis 30 päeva arvestatakse 23. kaasa arvatud ja 21. on viimane tööpäev. Kas haigusleht pikendab seda 30 päeva. Kui tavaliselt on palgaarvestus tunnitasu + läbimüük, kas tööandjal on õigust lõpparvet maksta ainult tunnitasu järgi ja läbimüüki ei arvestata?
Kui andsin lahkumisavalduse 23.01 ja omal soovil lahkun alates 22.02, kas siis 30 päeva arvestatakse 23. kaasa arvatud ja 21. on viimane tööpäev. Kas haigusleht pikendab seda 30 päeva. Kui tavaliselt on palgaarvestus tunnitasu + läbimüük, kas tööandjal on õigust lõpparvet maksta ainult tunnitasu järgi ja läbimüüki ei arvestata?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu korralise ülesütlemise puhul on etteteatamise aeg 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1).
1) Avalduse esitamise päev on nn. (0) päev. 23.jaanuaril esitatud avalduse puhul on viimaseks tööpäevaks 22.veebruar.
2) Töövõimetus etteteatamise aega ei pikenda.
3) Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Ehk siis, töölepingu lõppemisel on töötasu maksmise kohustus samadel tingimustel, mis töölepingu sõlmimisel.
Õiglast tasu ning õigeid valikuid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas ülemusel on õigus ilma minu loata kolleegidele rääkida, et lähen peagi dekreeti?01.02.2013
Teavitasin ülemust, et kavatsen minna 2 kuu pärast dekreeti. Paraku ei ütelnud talle, et ma ei taha, et see jutt levima hakkaks. Oh üllatust - ülemus võttis ja rääkis seda kontoris. Ma saan aru, et see on tore ja puha aga kas mul ei ole mingit õigust privaatsusele? See peaks ikkagi olema minu enda teha kellele ja millal ma ütlen. Et siit siis ka küsimus, kas ülemusel on see õigus ilma loata selliseid asju kuulutada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt soovin Teile õnne õnnistatud seisundi puhul!
Tööandjal on TLS § 28 lg 2 p 11 järgi kohustus austada töötaja privaatsust.
Samas vaatame asja ka tööandja poole pealt. Kui Teile on dekreeti jäämine loodetavasti oodatud sündmus, siis tööandjale on see ootamatu ja toob reeglina kaasa probleeme. Vastutustundliku ja lojaalse töötajana teatasite tööandjale aegsasti oma dekreeti jäämisest. Tööandja võttis seda ilmselt kui signaali, et ta peab hakkama mõtlema töö ümberkorraldamise peale, kas jagades Teie tööülesanded ringi või palgates Teie äraoleku ajaks asendaja. Kui ei ole tegemist ainuotsustajast diktaatorliku tööandjaga, siis on kolleegidega töö ümberkorraldamise arutamine ju vältimatu ja põhjendatud. Ja nagu ise ka mainisite, siis ei avaldanud Te tööandjale soovi asja saladuses hoida. Päris kindlasti tuleks vahet teha tööalasel arutelul ja tagaselja töötaja eraelu põhjendamatul tagarääkimisel. Kumba kategooriasse tööandja "kuulutus" jääb, seda saate Te ise paremini otsustada, sest minule on täpsed asjaolud ja üksikasjad teadmata.
Soovides rõõmsat lapseooteaega ja turvalist lapsepõlve Teie veel sündimata lapsele:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas pean leppima kuuks ajaks töömahu vähendamisega poole koha peale?01.02.2013
Meil firmas oli 5 kassapidajat. Mais koondati üks, septembris läks üks ise ära. Oktoobris võeti kiiresti üks juurde, kuigi vajadust poleks olnud. Öeldi, et struktuur nõuab. Detsembris pandi meid valiku ette, et pool kohta tuleb ära kaotada, kuna niipalju töölisi pole vaja. Nüüd asjad nii kaugel, et jaanuaris üks kassapidaja poole kohaga, veebruaris järgmine kassapidaja poole kohaga, märtsis 3 kassapidaja poole kohaga ja aprillis 4 kassapidaja poole kohaga. Seega iga kuu on üks kassapidaja poole kohaga, (4 kuud). Minu küsimus on aga selline, kas neil on õigus panna poole kohaga ja kas ma pean selleks ise kirjutama avalduse, et olen nõus olema poole kohaga (kuigi ma pole).
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on õigus töö mitteandmisel vähendada ajutiselt töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise perioodi jooksul eeldusel, et töö mitteandmine on põhjustatud majanduslikest asjaoludest, mida tööandja ei suutnud ette näha ega mõjutada. Töötasu ei tohi vähendada alla kehtestatud töötasu alammäära.
Töötasu vähendamise kavatsusest peab tööandja teatama vähemalt 14 kalendripäeva ette, jättes töötajatele vähemalt 7 kalendripäeva aega arvamuse avaldamiseks. Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, võib ta töölepingu 5-tööpäevase etteteatamisega üles öelda TLS § 37 lg 1 põhjusel. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist samadel tingimustel, nagu koondamise korral (TLS § 100 lg 1 ja lg 2).
OLULINE: Nii töötasu vähendamise kui sellega mittenõustumise korral tuleb piinliku täpsusega järgida TLS § 37 (Töötasu vähendamine) toodud protseduure. Muidu võivad tagajärjed olla protseduure rikkunud poolele ettenägematult kulukad.
Mulle isiklikult tundub, et Teie juhtumi puhul on pigem tegemist koondamissituatsiooniga, mida tööandja üritab töötajatele töökohtade säilitamise nimel vältida. Teoreetiliselt võis tööandjal ehk olla isegi õigus töötasu ajutiselt vähendada, aga teostus tundub olevat rohmakas ja seaduse nõuetele mittevastav.
Kõige mõistlikum oleks tööandjal endal tulla kas üksinda või koos töötajate esindajaga konsultatsioonile, et leida seaduslik lahendus, mis jätaks ettevõtte püsima ja säilitaks töötajatele töökohad. Jäigalt oma õiguse tagaajamine võib küll anda ühele või teisele osapoolele punktivõidu, kuid reeglina on pikas perspektiivis tagajärjeks tühjad peod.
Arukat dialoogi ja kompromisse tööandjaga soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas oma elukohast 150 km kaugele pakutavat teenistuskohta saab pidada samaväärseks?31.01.2013
Tere! Olen tegevteenistuses kaitseväelane. Kasvatan kolme alaealist last, neist noorim hetkel kahe aastane. Minu ametikoht kaotati praegusest struktuurist ja mulle saadeti teatis, et edaspidi asub minu teenistuskoht praegusest ca 150 km kaugemal. Kas antud tingimustel ei peaks mulle pakkuma koondamist? Põhjenduseks mittekoondamisele on see, et mulle pakutakse kaitseväes samaväärset teenistuskohta. Kas oma elukohast nii kaugele pakutavat teenistuskohta saab pidada samaväärseks? Tsiteerides kaitseväge, kes viitab kaitseväeteenistuse seadusele, millega on tal õigus teenistuse erilaadi huvides põhiseaduse tasandil piirata kaitseväelaste õigust valida vabalt elukohta ja arvab, et teenistuspiirkondade muutumine on kaitseväeteenistuse loomulik osa.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses on loetletud teenistusalased piirangud, kus tõepoolest puudub selgesõnaline piirang põhiseadusliku õiguse kohta valida vabalt elukohta. Samas eeldavad kaitseväele püstitatud ülesanded kaitseväe mobiilsust. Riigi ja selle kodanike julgeolek väheneks oluliselt, kui kaitseväe struktuuriüksus või selle osaks olevad kaitseväelased saaksid keelduda teenistuskohustuste täitmisest põhjendusega, et see teenistus viib nad harjumuspärasest elukohast liiga kaugele. Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks ja kaitseväesisese mobiilsuse tagamiseks on seaduseandja reguleerinud kaitseväelase ametikohalt vabastamise ja määramise teisele ametikohale KVTS § 105 (Ametikohalt vabastamine seoses koondamisega koos määramisega teisele ametikohale). Kui samaastmeline ametikoht asub teises piirkonnas, siis vastavalt KVTS § 162 kuuluvad hüvitamisele ümberasumise kulud. Juhin tähelepanu asjaolule, et seadusega on määratletud kaitseväelase õigus hierarhiliselt SAMAASTMELISELE AMETIKOHALE, mitte geograafiliselt SAMAVÄÄRSELE TEENISTUSKOHALE. Samaastmelise ametikoha mõiste on üheselt määratletud KVTS § 15 lg 2 p 3. Kui Teile on määratud uus, samaväärne ametikoht ja koondamisel on järgitud KVTS § 106 (Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise korral tegevteenistusse jäämise eelisõigus) nõutud protseduure, siis ei ole Teil minu hinnangul alust keelduda teenistusülesannete täitmisest ega nõuda koondamist. Seadus näeb ette võimaluse tegevteenistuse lõpetamiseks kaitseväelase algatusel, kui kaitseväelane peab tegema valiku oma isiklike eelistuste (eraelu, pere, hobid vms) ja riigi teenimise vahel.
Soovides isiklikult õigeid valikuid ja kaitsevõimelist kaitseväge:
Tiit Kruusalu
Maaväe staabi
personaliosakonna ülesehitaja ja esimene ülem
Küsimus: Kuidas mõjutab sünnituspuhkusele minek puhkusepäevade arvestust?30.01.2013
Jään sünnituspuhkusele 1. maist. Meil on põhipuhkus 28 päeva ning talvine lisapuhkus 7 päeva. Talvise lisapuhkuse õigus on töötajal, kes on firmas tööd teinud vähemalt aasta. Märtsi kuus saab minul 2 aastat täis. Kokku palgalist puhkust 35 päeva.
Sain teada, et mul on aprilli lõpu seisuga puhkust 9 päeva. Ehk siis, kui puhkasin jaanuaris 7 päeva - siis aprilli alguses saan ma võtta puhkust ainult 2 päeva, mitte tervet nädalat nagu ma plaanisin?
Minu meelest kummaline... Kas mitte ei arvestata sünnituspuhkusele mineja puhkust kuni sünnituspuhkuse lõpuni - minu puhul siis aprilli lõpp + 140 päeva (14 puhkusepäeva), mille järgi arvestatakse aasta puhkus?
Ma tean, et lapsehoolduspuhkust ei arvestata, aga sünnituspuhkus ometigi peaks ju arvestuse sisse kuuluma...
Küsimus on siis selline:
Kui sünnituspuhkus algab 1. mai, siis mitu päeva puhkust on mul õigus sel aastal saada (enne sünnituspuhkust), kui lepingus on 28 päeva põhipuhkust ja 7 päeva lisapuhkust?
Sain teada, et mul on aprilli lõpu seisuga puhkust 9 päeva. Ehk siis, kui puhkasin jaanuaris 7 päeva - siis aprilli alguses saan ma võtta puhkust ainult 2 päeva, mitte tervet nädalat nagu ma plaanisin?
Minu meelest kummaline... Kas mitte ei arvestata sünnituspuhkusele mineja puhkust kuni sünnituspuhkuse lõpuni - minu puhul siis aprilli lõpp + 140 päeva (14 puhkusepäeva), mille järgi arvestatakse aasta puhkus?
Ma tean, et lapsehoolduspuhkust ei arvestata, aga sünnituspuhkus ometigi peaks ju arvestuse sisse kuuluma...
Küsimus on siis selline:
Kui sünnituspuhkus algab 1. mai, siis mitu päeva puhkust on mul õigus sel aastal saada (enne sünnituspuhkust), kui lepingus on 28 päeva põhipuhkust ja 7 päeva lisapuhkust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastus: lisapuhkust seitse kalendripäeva (eeldatavasti kasutasite jaanuaris);
01.jaanuar - 30.aprill võrdub 120 kalendripäeva, mis annab väljateenitud põhipuhkust üheksa kalendripäeva.
Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise 140 kalendripäeva annab juurde 11 kalendripäeva põhipuhkust.
Kokku: 7+9+11=27 kalendripäeva.
Seega tekib Teil õigus 2013. aastal veel 20 kalendripäevale põhipuhkusele.
Õiglast puhkusearvestust ning muretut puhkust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas saab nõuda 1/3 kassa puudujäägi kinnimaksmist, kui kasutame kassat kolmekesi, nii et üle andes seda kontrollida ei saa?30.01.2013
Alustan hommikuti kassas, mille kontrollin enne tööle asumist üle s.o kella 8.00-ks. Kella 10.30 paiku asub kassasse põhikassapidaja, keda päeva jooksul asendab kolmas inimene kaks korda poole tunni kaupa. Kuna kassat ei lubata juhtkonna poolt kinni panna, ei saa me üle andes kassat üle lugeda. Nüüd nõutakse minult tööpäeva lõpuks (s.o. kella 22.00-ks) kassas oleva puudujäägi 1/3 osa kinni maksmist. Kas selleks on seaduslikku õigust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine (TLS § 17 lg 3).
Teadmata, kas Teiega on sõlmitud vastavaid kokkuleppeid ja mida sisaldavad asjakohased dokumendid, on kirjeldatud loo õiguspärasust raske hinnata.
Kõik kokkulepped peavad olema kirjalikult vormistatud samuti esitatavad nõuded ka põhjendatud, vastasel juhul on need tühised.
Kui tööandja nõudmised lähevad lahku Teiega sõlmitud lepingu tingimustega, soovitan pöörduda kohaliku tööinspektori tasuta vastuvõtule oma õiguste selgitamiseks.
Tööinspektsiooni kontaktid leiate siit: http://www.ti.ee/index.php?page=1641&
Õiguspäraseid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas pean alla kirjutama varavastutuslepingule, kui seni olen töötanud ilma selleta?30.01.2013
Tere!
Töötan suuremas kaubanduskeskuses klienditeenindajana. Töökollektiivis on peale minu veel 2 töötajat. Olen kõige kauem töötanud ja minuga pole varavastutuslepingut allkirjastatud, uuematel töötajatel on see juba töölepingus ühe punktina kirjas. Inventuuri käigus on avastatud puudujäägid, mille kohta soovitakse koostada arve, mis võetakse töötajate lisatasudest maha. Kuna poes olevad turvaväravad ei tööta sageli nii nagu peaks, on kollektiiv kindlal veendumusel, et osad tooted on varastatud. Samuti oleme saatnud kaupa tagasi põhilattu, kuid ladu väidab, et osad tooted pole nendeni jõudnud. Kas minu palgast saab kinni pidada puudujääke? Kui varavastutuslepingut allkirjastatud pole, kas olen kohustatud kirjutama alla, kui see nüüd kiiruga koostatakse? Millised on meie õigused antud situatsioonis?
Kõike head
Töötan suuremas kaubanduskeskuses klienditeenindajana. Töökollektiivis on peale minu veel 2 töötajat. Olen kõige kauem töötanud ja minuga pole varavastutuslepingut allkirjastatud, uuematel töötajatel on see juba töölepingus ühe punktina kirjas. Inventuuri käigus on avastatud puudujäägid, mille kohta soovitakse koostada arve, mis võetakse töötajate lisatasudest maha. Kuna poes olevad turvaväravad ei tööta sageli nii nagu peaks, on kollektiiv kindlal veendumusel, et osad tooted on varastatud. Samuti oleme saatnud kaupa tagasi põhilattu, kuid ladu väidab, et osad tooted pole nendeni jõudnud. Kas minu palgast saab kinni pidada puudujääke? Kui varavastutuslepingut allkirjastatud pole, kas olen kohustatud kirjutama alla, kui see nüüd kiiruga koostatakse? Millised on meie õigused antud situatsioonis?
Kõike head
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 75 lg 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Kui kasvõi üks nendest tingimustest on täitmata, siis on varalise vastutuse kokkulepe tühine. Sõna KOKKULEPE tähendab, et see on mõlema poole ühine soov, mitte ühe poole pealesurutud tingimused ja seetõttu ei ole tööandjal õigust sundida töötajat sellele alla kirjutama, kui kokkuleppe tingimused ei ole temale vastuvõetavad.
Selleks, et hinnata puudujäägi mahaarvamise õiguspärasust töötaja lisatasudest, on oluline teada, mille eest lisatasu makstakse. Selleks oleks vaja tutvuda töölepingu ja kui on, siis ka sisekorra eeskirjade ning lisatasu maksmise korraga. Kuigi sisetunne ütleb, et puudujäägi mahaarvamine ei ole õiguspärane, sõltub palju sellest, millises sõnastuses see vormistatud on.
Kuna METI personaliabi OÜ on jaganud siin portaalis tänaseks 700 nõuannet, siis pakume Teile selle "juubeli" tähistamiseks antud küsimuses tasuta konsultatsiooni. Pakkumine kehtib 15. veebruarini 2013.a. Selleks tuleb Teil võtta meiega ühendust allpool olevate kontaktide kaudu:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui töölepingu tähtaeg saabus haiguslehel olles, kas siis saan sel ajal uue töölepingu sõlmida?29.01.2013
Haigestusin tõsiselt nädal enne tähtajalise töölepingu lõppu ning jäin haiguslehele ning viibinud eemal ravil. Mul on uue töölepingu projekt samas asutuses alates vana lepingu lõppemise tähtajast olemas, kuid osalise koormusega töötamiseks. Kuidas on arukas see uus tööleping alla kirjutada, kas pärast haiguslehe lõppemist? Kas ja kuidas see mõjutab haigusraha maksmist.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Haigusraha maksmist mõjutab ainult Teie töösuhte lõpp. Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis maksab tööandja haigushüvitist kuni töösuhte viimase päevani. Pärast töösuhte lõppu tööandja enam hüvitist maksma ei pea. Et pärast töösuhte lõppu on Teil veel kahekuuline kindlustuskaitse, siis alates 9. haiguspäevast maksab haigushüvitist Haigekassa.
Uue töösuhte mõistlikku algust näen siiski peale töövõimetuse lõppu, kuigi sellisel juhul katkeb sama tööandja juures töötamise staaž.
Kiiret paranemist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib telefoniarve ülekulu lõpparvest kinni pidada, kui ma sellisest kulupiirist pole kuulnudki?28.01.2013
Vahetasin töökohta. Uuel töökohal töötasin 1,5 kuud, esitasin lahkumisavalduse. 15 päeva pärast oli tööleping lõppenud, lõpparvest oli kinni peetud telefoniarve ülekulu. Mulle pole keegi öelnud, et mul on mingi limiit ja ammugi mitte seda summat öelnud. Küll ükskord juhataja küsis, et kas räägin palju telefoniga. Tol hetkel ei pööranud rohkem sellele tähelepanu ja tegin oma töid edasi. Kas tööandja võib selle lõpparvest maha arvestada? Kui ta oleks sellest mulle kuidagimoodi öelnud, kas see oleks tulnud ära fikseerida? Nt töölepingu lisas, lihtsalt käskkirjaga ja minu allkirjaga, et olen tutvunud sellega?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 78 lg 3 võib tööandja ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta tema töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
Kui Te kirjalikku nõusolekut andnud ei ole, siis on tööandja käitunud ebaseaduslikult.
On teoreetiline võimalus, et tööle asudes kirjutasite põhjalikult süvenemata alla näiteks sisekorra reeglitele või mõnele muule dokumendile, kus on välja toodud ettevõttes lubatud ametitelefoni kõnede piirmäär. Sellisel juhul tekiks tööandjal Teie vastu seaduslik nõudeõigus piirmäära (limiiti) ületava osa kinnimaksmiseks, kuid ühepoolselt ta seda kinni pidada ei tohiks. Teie võimaliku keeldumise korral peaks tööandja kasutama teisi seadusega ettenähtud vahendeid (inkasso, kohtusse pöördumine jne).
Korrektset töösuhte lõpetamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei täida ära ja ei esita töövõimetuslehte haigekassale?28.01.2013
Mida teha, kui tööandja ei esita töövõimetuslehte haigekassale?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Antud küsimust töölepinguseadus otseselt ei reguleeri, kuid Teil on alati õigus esitada tööandjale kirjalik nõue töövõimetuslehe edastamiseks, millele on ta kohustatud reageerima. Ravikindlustusseaduse § 14 sätestab dokumendi esitaja vastutuse, kuid soovitaksin selle kohta täpsema vastuse saamiseks siiski pöörduda samas portaalis ravikindlustuse spetsialisti poole.
Parimat soovides
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu