Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas õppepuhkuse alla lähevad ka nädalavahetuse päevad?23.01.2013

Kas õppepuhkuse arvestamisel lähevad tasustatud 20 päeva alla ka nädalavahetuse päevad, et näiteks kui võtta õppepuhkust järjest 7 päeva esmaspäevast pühapäevani, siis kas õppepuhkust arvestatakse 7 või 5 päeva?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Õppepuhkust saab võtta vastavalt kooli poolt väljastatud teatisele, mis kajastab õppetöö tegelikku aega. Töötaja esitab selle tööandjale ning kirjutab aegsasti avalduse õppepuhkuse kasutamiseks ning tööandja maksab keskmist töötasu vastavalt teatise sisule ning seaduses lubatud piiridele.
Kui töötaja ei soovi kasutada kõiki õppepuhkuse päevi, siis tööandja maksab ainult nende eest, mis on avalduses märgitud. Teatise ja avalduses märgitud kuupäevade ajavahemik peab kattuma.
Kokkuvõtteks: kui õppetöö toimub ka laupäeval ja pühapäeval, kuid tööpäevad on E-R, siis ei pea mõistlikuks neid päevi õppepuhkusena kasutada.

Edukaid õpinguid soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kui tööandja maksis koolituse kinni, kas siis võib minu nimel väljastatud tõendi mulle andmata jätta?23.01.2013

Tere
Läbisin pooleteist aastat tagasi tööanda poolt finantseeritud tõstukijuhi koolituse. Sellega kaasnes pooleaastane lepingulisa, et kui peaksin töölt lahkuma, siis tasun ka koolituskulud tööandjale.
Koolituse läbimisel väljastati minu nimeline ja pildiga kaart/tõend (tõstukijuhi luba), mis on tööandja käes. Nüüd, kui küsin seda tõendit enda kätte, väideti tööanda poolt, et tema ei pea seda kaarti mulle andma, võib koopia teha, kuna koolitus on ju makstud tööandja poolt. Kas tegelikult ei peaks olema vastupidi? Koolitusest on omajagu aega ka möödas ja olen selle ka tööandajale juba ka nö "tagasi teeninud".

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Dokument on ju välja antud Teie nimele. Kuidas saab tööandja seda omastada? Minu hinnangul on siin tegemist hoopis politsei sekkumist nõudva probleemiga.
Eraldi teemaks võib olla tööandja poolt dokumendi saamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Nagu aru saan, siis on nimetatud kulutuste hüvitamine reguleeritud koolituslepinguga, mille kohaselt pidite pool aastat tööandja juures töötama. Sellegi kohustuse olete täitnud.
Teil on täielik õigus nõuda tööandja käest Teile kuuluvat dokumenti.
Feodaalse ühiskonnakorra ajal võis üks inimene kuuluda teisele koos kõige oma varaga, aga see ühiskonna kord leidis oma lõpu juba mõned sajandid tagasi.
Soovides Teie tööandjale jõudmist 21. sajandisse:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas mul on õigus lõpetada tööleping koheselt, kuna tööandja ei suuda tagada mulle ohutust tagavaid töövahendeid?22.01.2013

Tervist.
Töötan turvafima patrullis. Ülemus ei ole suutnud/viitsinud mulle juba umbes kuu aja jooksul tuua normaalse suurusega kuulivesti. Olen talle seda korduvalt meelde tuletanud. Küsimus siis selline, et kas mul on õigus lõpetada ära tööleping koheselt, kuna tööandja ei suuda tagada minu ohutust?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töölepinguseaduse § 91 lõige 2 punkt 3 lubab töötajal töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu: kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele...
Samas tuleb erakorralist ülesütlemis kindlasti põhjendada. Kui olete tööandjale meeldetuletusi teinud vaid suuliselt, on seda teha keeruline (kui siis ainult tunnistajate kinnitusel).
Seetõttu soovitan esitada tööandjale kirjalik nõue tööohutuse tagamiseks vajaliku varustuse väljastamiseks. Loodetavasti annab asjade ametlik käik ka rohkem tulemusi.

Töötervishoiu ja –ohutuse tagamist soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tasub pöörduda töökaitseinspektsiooni ja millised võivad olla tagajärjed?22.01.2013

Tere!
Töötan täiskohaga turvaettevõttes turvatöötajana. Kui töökohas on alljärgnevad probleemid, kas tasub pöörduda töökaitseinspektsiooni?

Probleemid järgmised:
Töötunnid on 4 töötatud kuu jooksul laotud üksteise otsa - mitu korda on juhtunud, et pean olema 24h vahetuse, siis lähen koju vaid 12 tunniks ning siis uuesti 12 tunnine vahetus, seega puhkeaeg on minimaalne. Samuti on möödunud detsembris graafikus üks 27 tunnine vahetus ja üks 36 tunnine vahetus - käib üle jõu! Täpselt samuti on ka juhtunud, et graafikus 7 päeva jooksul on kõik puhkepäevad eraldi - minu teada peab võimaldama 7 päeva jooksul 2 järjestikust puhkepäeva.
Veel lisaks töötasu koha pealt - töölepingus on kirjas, et mulle makstakse öise ja päevase tunnitasude keskmist, seega öötunde eraldi ei tasustata. Kas siis on võimalik nii, et mul on kogu töötatud aja vältel 80% kõikidest vahetustest öised vahetused? On ka juhtunud nii, et terve 1 kuu periood oli öised vahetused, mitte ainsatki päevast vahetust.

Teiseks - ülemus ja kaastöötajad avaldasid survet ja käisid peale, et tuleksin alkoholijoobes tööle oma vabast päevast, kuna töötajaid lihtsalt polnud. Tööle jõudes oli alkoholijoove 1,41 promilli.

Kolmandaks ja ehk kõige tähtsamaks - minu kaastöötaja tungis mulle vahetust üle andes kallale. Juhtunu jäi ka valvekaamerale. Otseseid kehavigastusi ei põhjustatud, küll aga näiteks valu. (Tegemist oli väga agressiivse tõukamisega). Sündmusele eelnevalt ja järgnevalt sain ka ähvardusi, üks neist on ka tekstisõnumi kujul alles. Ülemus sellest suurt numbrit teinud ei ole ja kui küsin, et kas asja uuritakse või sellega tegeletakse, siis lihtsalt vastukaja ei tule.


Tööandja on kõigi nende probleemidega kursis ja olen üritanud mitmeid kordi asju selgeks rääkida, kuid tulutult. Kas mul on õigust või mõtet pöörduda töökaitseinspektsiooni? Kui jah, siis kas oskate öelda, mis sellele järgneb, millised võivad olla nendepoolsed võimalikud lahendused. Samuti sooviks teada, millised võivad olla töökaitsesse pöördumise tagajärjed mulle kui töötajale? Kas neil on õigus mind vallandada?

Tuli pikk ja keerukas tekst, kuid loodan, et leiate aega ja tahtmist veidi nõu jagada.

Häid uudiseid ootama jäädes

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie poolt kirjeldatud olukorras näen tööandjapoolseid rikkumisi, näiteks töö- ja puhkeaja korra järgimata jätmist. Seetõttu oleks tööinspektori poole pöördumine põhjendatud, kes võib alustada tööandja tegevuse suhtes järelvalvet ning teha ettekirjutusi.
Tööandja käitumise prognoosimine peale Teie pöördumist tööinspektori poole, ei ole nõuandja võimuses. See sõltub paljuski konkreetse isiku isikuomadustest, Teie poolt esitatud tõenditest ja sellest, mis tõendeid tööandjal Teie vastu on. Olete maininud alkoholijoobes tööle ilmumist - kindlasti sõltub palju ka sellest, kuidas see sündmus tööandjal fikseeritud on.
Oma piirkondliku tööinspektsiooni kontaktid leiate siit:
http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Rahumeelseid, aga kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist?22.01.2013

Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga (ühistransport puudub)?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Õigus Teil küsida on, aga kas tööandjal sellest ka kohustus tekib, on kahtlane. Kui Teie töölepingus puudub kokkulepe isikliku auto kasutamise kompenseerimise kohta, siis reeglina toimub töötaja tööle ja töölt koju jõudmine töötaja isiklikul vastutusel.
Erandid võivad vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tulla kaalumisele siis, kui tööle saamise tingimused on tööandja enda tegevuse tõttu oluliselt muutunud peale töölepingu sõlmimist, näiteks on ajutiselt muutunud töö tegemise asukoht. Alalise töökoha asukoha muudatuse korral tuleks aga pigem kaaluda töösuhte lõpetamise aluseid, kui tööle jõudmine hakkab töötajalt nõudma ebaproportsionaalseid pingutusi.
Mõistlikke kompromisse soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui palju on õigus saada lisapuhkepäevi puudega lapse vanemal?21.01.2013

Kasvatan puudega last, kes saab märtsikuus 18. Mitu päeva tasulist lapsepuhkust on mul õigus saada aastal 2013? Kas need päevad võib liita põhipuhkusele?

§ 63. Lapsepuhkus
(1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]

(2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

(3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Keskmise töötasu alusel on aastal 2013 tasustatud lapsepuhkust Teil võimalik kasutada 12 kalendripäeva ulatuses (iga kuu eest üks tööpäev). Lapsepuhkust saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul.
Puhkuse kasutamine või selle liitmine põhipuhkusele, tuleb tööandjaga kokku leppida, kas puhkuse ajakavas või kirjaliku avaldusega, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.

Positiivseid kokkuleppeid soovides:


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas kvartaalse tööajaarvestuse korral võivad hoolduslehel olemise tõttu ühes kuus tekkida alatunnid?19.01.2013

Tere. Olen tööl 0,5 koormusega. Jaanuaris olin hoolduslehel 6 päeva (N,R,L,P,E ja T), nendest tööpäevad oleks olnud R, E ja T. Tööpäevad 8 tundi. Graafikus mul märgitud kokku tunde 108, mis on minu arusaamist mööda rohkem kui peaks olema. Ja nüüd veebruari graafikut tehes väidab juhataja mulle, et mul tulevad alatunnid jaanuarist, seoses sellega, et olin hoolduslehel. Kas on see nii? Töötan sellises kohas, kus tööaja arvestus käib kvartali kaupa.
Tänan.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Jaanuari tööaja norm: 176/0,5=88 tundi.
0,5 koormuse korral vähenes hoolduslehel oleku ajal tööaja norm 4 tööpäeva x 4 tund= 16 tundi. Seega koos hoolduslehega on jaanuari tööajanorm 88-16=72 tundi. See kehtib ainult jaanuari kohta, kuid kvartaalse tööaja arvestuse korral tuleb arvestada täiendavate asjaoludega.

Eeldades, et tööandjal oli graafik normtundide ulatuses kogu kvartali peale ette ära tehtud, võiski graafiku järgi jaanuaris olla 108 tundi. Seda juhul, kui arvestusperioodi järgmistel kuudel oleksite pidanud kokku töötama allesjäänud kuude normtundide summast 108-88=20 tundi vähem.
Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb arvestada asjaoluga, et hoolduslehel oleku ajal oleksite pidanud graafiku järgi tööl olema 3x8=24 tundi. Hoolduslehe tõttu vähenes Teie tööaja norm 16 tunni võrra ja üles jäi 24-16=8 tundi, mille olete nüüd tööandjale "võlgu". Selle peaksite enne arvestusperioodi lõppu ära tegema.
Juhul, kui tööandja väidab midagi muud, ei saa ma seda kinnitada ega ümber lükata enne, kui tean täiendavaid asjaolusid.
Õiget tööaja arvestust soovides:


Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui saan poole aasta töötamise järel oma esimese 2-nädalase puhkuse, palju mul siis veel puhkepäevi järel on?19.01.2013

Tere

Asusin uude kohta tööle 1.juuli 2012, nüüdseks olen olnud siis üle poole aasta tööl ja saan oma esimesed 2 nädalat puhkust kohe. Palju mul nüüd puhkuse päevi järele jäänud on?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Eeldusel, et Teie põhipuhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva, siis 2012.a. eest on Teil välja teenitud õigus 14-päevasele puhkusele. 2013.a. eest on Teil õigus saada 28 päeva puhkust, kuid silmas tuleb pidada asjaolu, et juhul, kui puhkus antakse aasta keskel, n.ö. ette, siis töölepingu lõpetamise korral peab tööandja ettepuhatud puhkusetasu Teie lõpparvest kinni.
Head puhkusenautimist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas 2013. aastal on veel õigust kasutada 2012. aasta ja varasemate aastate puhkust?18.01.2013

Tööandja ei ole koostanud puhkuste ajakava 2013. aastaks ja ei ole siiani arvestanud ka töötajate soovidega puhkuse osas. Paljudel töötajatel on veel kasutamata puhkust eelmisest aastast. Millised õigused on töötajatel saada ettenähtud puhkust 2012. aasta eest ja ka eelneval aastal kasutamata puhkuse osas?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3).
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). Seega on 2013. aasta jooksul võimalus kasutada 2012.a kasutamata ja 2013.a ettenähtud põhipuhkust.

Õiglast väljateenitud puhkust soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas vormistada töölepingut, kui töötaja töötab pool aega kodus ja pool aega välismaal komandeeringus?17.01.2013

Tere!
Kuidas sõnastada töölepingus kaugtöö kokkulepet ja töötamise asukohaga seonduvat punkti kui töötaja töötab nii kodus kui sõidab seoses tööga pidevalt Tallinna ja Brüsseli vahet ning viibib vähemalt poole oma tööajast Brüsselis tööandjat esindades. Lähetuse kulud katab enamikel juhtudel Brüsseli pool.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töölepingus peab ka kaugtöö puhul olema märgitud õiguste ja kohustuste täpne täitmise kord, et vältida tööandja ja töötaja arusaamatusi ning probleeme. Kokkulepet kaugtöö tegemise kohta tuleb käsitleda töölepingu olulise tingimusena.
Kaugtöö on võimalik üksnes tööandja ja töötaja kirjaliku kokkuleppe alusel (TLS § 6 lg 4; lg 9). Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 8 sätestab, et töölepingus peab olema märgitud töö tegemise koht. Kaugtöö puhul tuleks see määratleda võimalikult täpselt.

Lähetusi reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.

Edu korrektse lepingu koostamisel.


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu