Tööõigus

Tere,
TLS § 47 lg 4 määrab selgelt, et tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ja muudatus on mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik. Kuna ettevõtte vajadused on antud kontekstis esikohale seatud, siis mõistlikkuse määra tuleks igal üksikjuhtumil eraldi kaaluda, hinnates, kelle huvid on kaalukamad. Kui tööaja korraldus muudab töötajal võimatuks näiteks oluliste perekondlike kohustuste täitmise, siis minu hinnangul kaaluvad töötaja huvid tööandja huvid üles. Konkreetselt Teie juhtumi puhul tuleks adekvaatselt hinnata, kas 14-aastast last saab pidada sotsiaalselt piisavalt küpseks või ebaküpseks, et hilisõhtul koos väiksema lapsega kodus olla.

Samuti võib ebamõistlikuks pidada sellist tööaja korralduse muudatust, kus töötajatel ei ole võimalik tööle või töölt koju saada seetõttu, et ühistransport hilisel/varasel ajal ei liigu.
Samas ei tohiks ühistranspordi puudumist ettekäändeks tuua töötaja, kes harilikult oma isikliku autoga tööl käib.

Seega peaks tööandja iga töötaja puhul eraldi kaaluma, kelle huvid on rohkem põhjendatud. Hiline töövahetuse lõpp võib olla ühele töötajale oluliseks takistuseks, mida teise töötaja puhul arvestama ei peaks. Näiteks võiks tuua võrdluse üksiku autoga tööl käiva või alaealiste lastega ühistransporti kasutava üksikvanema vahel.
Vastastikku lojaalset suhtumist "mõistlikkuse" hindamisel:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu