Tööõigus
Küsimus: Mitme päeva jooksul pean tööandja töölepingu muudatuse ettepanekule vastama?09.10.2012
Seoses rahaliste raskustega said meie töötajad täna töölepingu muudatuse, kus kõikide töötajate töökoormust on alandatud 0,1 peale ja sellega seoses muutub ka palk. Olen aga rase ja läheksin 1. jaanuarist dekreeti. Kas sellist muudatust saab üldse minu peal rakendada? Olen tööl tähtajatu töölepinguga. Kui ma antud tingimustega nõus ei ole, siis mis on võimalused, mida nad sellisel juhul minu peal rakendada saavad?
Kui peaks tekkima olukord, et mind koondatakse, kas see mõjutab kuidagi ka minu emapalka?
Samuti on lepingud tehtud tagasiulatuvalt, ehk saime muudatused täna kätte aga muudatuse jõustumise kuupäevaks on 1. oktoober 2012, kas selline asi on üldse lubatud?
Kas oskate öelda ka seda, mitme päeva jooksul pean antud töölepingu muudatusele vastama?
Kui peaks tekkima olukord, et mind koondatakse, kas see mõjutab kuidagi ka minu emapalka?
Samuti on lepingud tehtud tagasiulatuvalt, ehk saime muudatused täna kätte aga muudatuse jõustumise kuupäevaks on 1. oktoober 2012, kas selline asi on üldse lubatud?
Kas oskate öelda ka seda, mitme päeva jooksul pean antud töölepingu muudatusele vastama?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seadus ei määra aega, mille jooksul üks töölepingu osapool peab teise osapoole ettepanekule vastama. Lähtuda tuleks mõistlikkuse printsiibist - s.t. töötajal peaks olema mõistlik aeg ettepaneku sisuga tutvumiseks, vajadusel spetsialistiga konsulteerimiseks vms. Samas ei tohiks need olla ettekäändeks, et töötaja saaks vastusega sihilikult viivitada ja seeläbi halvata tööandja tegevust.
Olete teistest töökaaslastest oma raseduse tõttu soodsamas olukorras - Teid ei tohi koondada. Seda tingimusel, et tööandja jätkab tegevust (TLS § 93). Juhul, kui Te töölepingu muudatusega ei nõustu, tuleb jätkata sõlmitud töölepingu täitmist endistel tingimustel. Teisi töötajaid, kes seaduse erilise kaitse alla ei käi, võib tööandja muudatustega mitte nõustumise korral koondada.
Mis puudutab lepingu muudatust tagasiulatuvalt, siis minu hinnangul on see vastuolus hea usu põhimõttega ja see oleks vaidlustatav. Juhul, kui keegi siiski nõustub töölepingu muudatusega, mis tagasiulatuvalt alandab tööaja normi 0,1 peale, siis minu hinnangul on juba tekkinud ületunnid, mis tuleks hüvitada samas mahus vaba ajaga või rahas 1,5-kordselt kinni maksta.
Soovides ettevõtte püsimajäämist ning raskete aegade üleelamist ja seeläbi töökohtade säilimist:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas lõpparvega koos saan nõuda ka tulemustasu või arvestatakse ja tasutakse see hiljem?05.10.2012
Tere
Olen lugenud, et lõpparvega kuuluvad tasustamisele ka sõlmitud tehingud, mis "lähevad töösse" alles peale töötaja lahkumist. Siinkohal ka minu küsimus, kas siin on erinevat tõlgendamist. On olnud juttu tulemustasust majandustulemuste põhjal ja tehingute põhjal.
Minu töölepingus on lause, et tulemustasu makstakse minu tehtud lepingutest reaalselt laekunud tulust.
Kui rõhutada sõna reaalselt laekunud, siis kas mul on võimalik lõpparvega siiski kätte saada tulemustasu juba sõlmitud lepingutelt mille reaalne laekumine toimub alles mitme järgneva kuu jooksul?
Tänades
Müügimees
Olen lugenud, et lõpparvega kuuluvad tasustamisele ka sõlmitud tehingud, mis "lähevad töösse" alles peale töötaja lahkumist. Siinkohal ka minu küsimus, kas siin on erinevat tõlgendamist. On olnud juttu tulemustasust majandustulemuste põhjal ja tehingute põhjal.
Minu töölepingus on lause, et tulemustasu makstakse minu tehtud lepingutest reaalselt laekunud tulust.
Kui rõhutada sõna reaalselt laekunud, siis kas mul on võimalik lõpparvega siiski kätte saada tulemustasu juba sõlmitud lepingutelt mille reaalne laekumine toimub alles mitme järgneva kuu jooksul?
Tänades
Müügimees
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, siinkohal on tegu kahe erineva tasu mõistega.
Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest (TLS § 33 lg 3).
Tehingult makstavat tasu arvestatakse igakuiselt. Arvestuse peab tööandja esitama töötajale hiljemalt kuu lõpus. Arvutuses tuleb näidata tasu suurus ja selle määramiseks olulised asjaolud ehk põhjendus (VÕS § 682).
Tööandja kohustus on selgelt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt sõnastada töölepingu sisu.
Töötajal on õigus selle tõlgenduse kohta ka alati selgitust küsida.
Selgust ja läbipaistvust töölepingu sisu tõlgendamisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töölepinguga tohib nii kokku leppida, et mul on ainult 1 puhkepäev korraga?05.10.2012
Minu tööpäevad on väga pikad jäädes vahemikku alates 8.00-23.00 kuni 8.00-04.00. Peale pikka tööpäeva järgneb vaid 1 vaba päev. Töölepingus on: töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel:
-tööülesande lõpuleviimiseks,
-kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.
Kui tööandjaga rääkisin tööpäeva pikkusest, siis vihjaski ta sellele, et töölepingus on nii kirjas. Kas selleks on seaduslik õigus? See "töökorraldus" on juba eelnevalt töögraafikusse sisse pandud, ehk siis tean juba ette, et oktoobris on poole ööni tööpäevi küllalt. Tegemist ürituste korraldusega.
-tööülesande lõpuleviimiseks,
-kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.
Kui tööandjaga rääkisin tööpäeva pikkusest, siis vihjaski ta sellele, et töölepingus on nii kirjas. Kas selleks on seaduslik õigus? See "töökorraldus" on juba eelnevalt töögraafikusse sisse pandud, ehk siis tean juba ette, et oktoobris on poole ööni tööpäevi küllalt. Tegemist ürituste korraldusega.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vaatamata töölepingus kinnitatud kokkuleppele (töötada teatud juhtudel puhkepäevadel ja ületundidega), tuleb siiski kinni pidada töölepinguseaduses sätestatud igapäevasest ja –nädalasest puhkeaja nõudest (TLS § 51; § 52).
Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 15 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 13 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 2 tundi). Iganädalane puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi, kuupõhise töötasu korral 48 tundi järjest.
Kui vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega ei ole töötajale võimaldatud, tuleb ületöötatud tunnid hüvitada rahas 1,5 kordselt.
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1).
Mõistlikku tööaega ja -korraldust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda öötöö ja ületunnitöö väljamaksmist rahas, kui tööandja ei võimalda vaba aega?04.10.2012
Tere Tiit.
Pöördun Teie poole sellise murega, millele ise lahendust leidnud ei ole. Mul tekivad iga kuu ületunnid (vahel vaid 3-4, vahel aga lausa 12-15 tundi). Samuti on öiseid töötunde kuu jooksul vähemalt 25 tundi. Mul on kuupalk (töölepingus ei ole kirjas, et sisaldab tasu öötundide eest) ja ka ületunde ei tasustata. Palgajuhendis on kirjas, et nii öötöö kui ka ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega. Tegelikult see aga ei ole võimalik (meid on 2 töötajat sellel alal ja töötame vahetustega), sel juhul peaks lisatöötaja võtma, kes sel ajal majas oleks, kui meil lisa vaba aeg, kuna amet on selline, et kogu aeg peab keegi olemas olema ja seega lisaaja andmine polegi tegelikult võimalik. Kas mul on õigus nõuda sel juhul öötöö ja ületunnitöö väljamaksmist rahas, kuna tööandja on loonud töösüsteemi sellise, et vaba aja andmine pole võimalik?
Ja äärmuslik juhtum - mida saab tööandja teha, kui ma lihtsalt keeldun tööle tulemast, kui minu selle kuu normtunnid on täis. Töölepingus on kirjas, et minu tööaeg on 40 tundi nädalas ja selle kokkuleppe olen ma ka täitnud siis. Olen lihtsalt niivõrd üleväsinud, et "juhe jookseb kokku" lihtsalt juba. Või tuleb tõesti kasutada äärmuslikku varianti ja minna töökaitsesse?
Pöördun Teie poole sellise murega, millele ise lahendust leidnud ei ole. Mul tekivad iga kuu ületunnid (vahel vaid 3-4, vahel aga lausa 12-15 tundi). Samuti on öiseid töötunde kuu jooksul vähemalt 25 tundi. Mul on kuupalk (töölepingus ei ole kirjas, et sisaldab tasu öötundide eest) ja ka ületunde ei tasustata. Palgajuhendis on kirjas, et nii öötöö kui ka ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega. Tegelikult see aga ei ole võimalik (meid on 2 töötajat sellel alal ja töötame vahetustega), sel juhul peaks lisatöötaja võtma, kes sel ajal majas oleks, kui meil lisa vaba aeg, kuna amet on selline, et kogu aeg peab keegi olemas olema ja seega lisaaja andmine polegi tegelikult võimalik. Kas mul on õigus nõuda sel juhul öötöö ja ületunnitöö väljamaksmist rahas, kuna tööandja on loonud töösüsteemi sellise, et vaba aja andmine pole võimalik?
Ja äärmuslik juhtum - mida saab tööandja teha, kui ma lihtsalt keeldun tööle tulemast, kui minu selle kuu normtunnid on täis. Töölepingus on kirjas, et minu tööaeg on 40 tundi nädalas ja selle kokkuleppe olen ma ka täitnud siis. Olen lihtsalt niivõrd üleväsinud, et "juhe jookseb kokku" lihtsalt juba. Või tuleb tõesti kasutada äärmuslikku varianti ja minna töökaitsesse?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie antud olukorra kirjelduse järgi võib eeldada tööandja poolset kohustuste rikkumist ja näen siin reaalset töövaidluse kohta kas vahetult tööandjaga või siis töövaidluskomisjonis.
1. Aluse nõuda rahalist hüvitist öö- ja ületundide eest annavad TLS §§ 44-45.
2. TLS § 44 lg 1 nõuab ületunnitöö tegemiseks vastavat kokkulepet tööandja ja töötaja vahel. Kokkuleppe puudumisel ei saa tööandja ületundide tegemist nõuda kui tegemist pole just kahjude ärahoidmisega ettenägematute asjaolude tõttu.
3. Mida saab tööandja teha, kui Te keeldute ületunde tegemast? Juhul, kui Te olete mõistliku aja jooksul tööandjat sellest kirjalikult informeerinud, siis seaduse kohaselt mitte midagi. Milliseid ebaausaid võtteid peale seda tööandja Teie suhtes kasutama hakkab (kui hakkab), ei saa ma ette ennustada.
Kui olete siiski otsustanud oma õiguste eest seista, arvestades tööandjapoolse võimaliku vastutegevusega, siis soovitan enne tegutsema hakkamist minna spetsialisti konsultatsioonile, et kindlustada omalt poolt "täispanga peale" minek. Protseduurireegleid osaliselt järgimata jättes võib muidu tulemus osutuda hoopis vastupidiseks. Olen seda oma praktikas kogenud, et ei saanud kliendi huvisid kaitsta, sest kliendi eelnevaid, emotsioonidest tingitud tegevusi, ei olnud võimalik enam olematuks teha.
Soovides häid töösuhteid ja õiglast töökoormust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peaks võimaldama töö ajast lapsega eelkoolis käia?04.10.2012
Tere!
Minu laps läheb sellel sügisel eelkooli, mis toimub kaks korda kuus neljapäeviti 3 tundi. Samal ajal on lastevanematele kooli poolt korraldatud kursus, mis käsitleb lapse ja kooliga seonduvaid probleeme. Käin ise tööl ja sellest ka küsimus, et kas tööandja peab mulle võimaldama need 3 tundi ära käia ning kas ta peaks nende eest keskmist palka maksma?
Minu laps läheb sellel sügisel eelkooli, mis toimub kaks korda kuus neljapäeviti 3 tundi. Samal ajal on lastevanematele kooli poolt korraldatud kursus, mis käsitleb lapse ja kooliga seonduvaid probleeme. Käin ise tööl ja sellest ka küsimus, et kas tööandja peab mulle võimaldama need 3 tundi ära käia ning kas ta peaks nende eest keskmist palka maksma?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuigi tööandjal on kohustus anda töötajale koos keskmise tasu säilitamisega mõistlikus ulatuses vaba aega (TLS § 38), tuleb sealjuures arvestada mõistlikult nii tööandja kui töötaja huve (TLS § 42).
Samas puudub tööandjal kohustus osaleda Teie lapsele hariduse andmises ja sellega seotud täiendavate kulude kandmisel, milleks oleks Teile mittetöötatud aja eest tasu maksmine ja asendajale asendustasu maksmine.
Kahe ülevalpool viidatud seaduseparagrahvi koosmõjus hindaksin olukorda selliselt, et kuna tööandjal puudub kohustus osaleda Teie lapsele hariduse andmises ja sellega seotud täiendavate kulude kandmises, siis mõlema osapoole huvides oleks mõistlik võimaldada Teil osalemine kursusel, aga selliselt, et see ei tekitaks tööandjale juurde täiendavaid kulutusi.
Lapse kooliminek ei ole etteplaneerimatu, kiirabi sekkumist nõudev olukord. Seetõttu näen võimalike lahendustena järgmisi võimalusi:
1. küsida tööandjalt tasustatud vabu päevi oma puhkuse arvelt;
2. küsida tööandjalt tasustamata vaba aega;
3. leppida tööandjaga kokku, kuidas teete järgi need puudutud tunnid;
4. juhul kui töötate graafikuga, siis vahetada kellegagi ära oma töövahetus.
Teie lapsele head koolitee algust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas samas omavalitsuses ei tohi töötada suurema koormusega kui 1,0?04.10.2012
Töötan Haridusministeeriumile alluvas koolis 0,25 kohaga raamatukogus. Nüüd tahaksin minna lisaks kohalikule omavalitsusele kuuluvasse kooli tööle, samuti raamatukogusse 1,0 kohaga. Sealne direktor ütles, et kuna tegemist ühes vallas asuvate asutustega, on mul lubatud vaid 0,75 kohta. On see tõsi?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seadus ei näe ette võimalust töötada suurema koormusega, kui 40 tundi nädalas. Seda peaks töötaja ise jälgima. Mis üle selle, on ületunnid ja tuleb tasustada 1,5-kordselt. Planeerida töölepinguga sisse suurem koormus, on seaduse rikkumine ja ilmselgelt samas omavalitsuses samas valdkonnas olev tööandja ei saa väita, et temal puudub info töötaja teise töökoha suhtes.
Soovides töökohta, mis normaalkoormusega ära toidab:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töö puudumisel antud vabad tunnid tuleb tööandja nõudmisel tagasi teha?03.10.2012
Kas tööandjal on õigust nõuda töötundide järele tegemist, kui temal ei ole anda tööd.
Reedesel päeval lasti inimesed 3 tundi varem töölt ära, kuna polnud tööd. Kuid nüüd nõuab tööandja, et need 3 tundi tuleb järele teha.
Kas sellele nõudele on alust?
Reedesel päeval lasti inimesed 3 tundi varem töölt ära, kuna polnud tööd. Kuid nüüd nõuab tööandja, et need 3 tundi tuleb järele teha.
Kas sellele nõudele on alust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35 lg 1).
Kirjeldatud informatsiooni põhjal ei näe alust töötundide järeletegemise nõudele.
Jätkusuutlikku töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda tõendit, kui soovin töölepingut lõpetada erakorraliselt seoses vajadusega hooldada lähedast?03.10.2012
Soovin töölepingut lõpetada erakorraliselt seoses lähedase hooldusega. Kas pean tööandjale esitama ka mingi meditsiinilise tõendi? Arst ütleb, et ei, et pole sellist tõendit. Tööandja aga keeldub tunnistamast erakorralist lõpetamist. Olen niigi juhtunu pärast šokis ja ei oska midagi teha.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui lähedase hooldamiseks on tõesti vajadus ja on kaalukad põhjused, miks just Teie seda tegema peate (perekonna otsus, Teie ja hooldatava elukoht, moraalsed aspektid, nt praegu hooldamist vajav inimene on osalenud Teie kasvatamisel vms), siis peaks Teil olema põhjus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel.
TLS § 95 lg 2 nõuab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks põhjendatud kirjalikult taasesitatavas vormis. Tuleb vahet teha põhjendamis- ja tõendamiskohustusel.
Andmeid kellegi tervisliku seisundi kohta loetakse delikaatseteks isikuandmeteks ja diagnoosiga arstitõendit ei tohiks kolmandad isikud, nt tööandja, küll nõuda. Seetõttu ei näe ma takistust Teiepoolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui teete seda koos põhjendusega ja viidetega, kus Teie väiteid kontrollida saab, kirjalikult taasesitatavas vormis. Küll aga tuleb valmis olla selleks, et tööandja võib 30 päeva jooksul TL erakorralise ülesütlemise vaidlustada kas töövaidluskomisjonis või kohtus. Sellisel juhul peaksite olema valmis tõendeid esitama, olgu selleks siis arsti hinnang Teie lähedase iseendaga toimetuleku kohta, naabrite või sugulaste tunnistused jne.
Soovides kõike paremat Teie lähedasele:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas lõpetada tööleping, kui väikese lapse tõttu ei soovi öistes vahetustes töötada?02.10.2012
Olen momendil sünnituspuhkusel. Laps on kolme kuune. Õigus vanemahüvitisele hakkab alates 9.10.2012. Vanemahüvitise õigusest loobusin ja andsin selle isale. Ise soovin tööle minna alates 9.10.2010.
Kuid töögraafik on öine ja päevane vaheldumisi. Öösel töötamist ei soovi! Kas mul on õigus nõuda päevast tööd? Kui jah (tööandjal pole mulle võimalik ainult päevast tööd anda, sest minu paariline pole nõus ainult öösiti tööl käima ja osakonnal pole muud tööd pakkuda), siis kuidas tuleks tööleping lõpetada ja millisel juhul on õigust töötuskindlustushüvitisele? Olen firmas arvel olnud 7 aastat.
Kuid töögraafik on öine ja päevane vaheldumisi. Öösel töötamist ei soovi! Kas mul on õigus nõuda päevast tööd? Kui jah (tööandjal pole mulle võimalik ainult päevast tööd anda, sest minu paariline pole nõus ainult öösiti tööl käima ja osakonnal pole muud tööd pakkuda), siis kuidas tuleks tööleping lõpetada ja millisel juhul on õigust töötuskindlustushüvitisele? Olen firmas arvel olnud 7 aastat.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Juhul kui Te enne lapse sündimist töötasite vaheldumisi öises ja päevases vahetuses, siis võib eeldada, et see oli üks töölepingus kokkulepitud tingimusi. See eeldus kehtib ka siis, kui töölepingus vastav märge puudub, kuid oma pikaajalise faktilise käitumisega (graafiku alusel töötamine) olite seda aktsepteerinud.
Saan aru, et praegu soovite sõlmida töölepingu muudatust perekondlike kohustuste täitmise eesmärgil, aga seda saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja sellega nõus ei ole, tuleb jätkata tööd kokkulepitud tingimustel.
Teine võimalus on Teil endal tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel (perekondlike kohustuste täitmine). Paraku ei kaasne sellega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Tööandjal endal on keelatud töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.
Kuna Te olete väikelast kasvatav vanem, siis koondamise korral on Teil tööle jäämise eelisõigus, mis tähendab seda, et enne Teid tuleb teised sama töö tegijad eest ära koondada.
Juhul kui tööandja on valmis seadust rikkudes Teid "poolte kokkuleppel" ära koondama, mis annaks Teile õiguse Töötukassa hüvitistele, oleks see tema poolt väga libedale teele minek.
Soovides Teie lapsele ja kogu perele õigeid valikuid:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas samas lasteaias tohib töötada 0,8 koormusega ja siis lisaks veel 0,5 koormusega õpetajana?01.10.2012
Tere.
Lasteaiaõpetaja töötab 0,85 koormusega, kas ta tohib samas lasteaias lisaks töötada ka õpetaja abina 0,5 koormusega?
Tänan!
Lasteaiaõpetaja töötab 0,85 koormusega, kas ta tohib samas lasteaias lisaks töötada ka õpetaja abina 0,5 koormusega?
Tänan!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus sätestab täistööajaks maksimaalselt ühes ettevõttes 40 tundi seitsemepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1).
Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (TLS § 43 lg 6).
Lugege vastust allolevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/1073/lasteaiaopetaja-lisatoo.html
Esitatud küsimuses saaks kõne alla tulla lisaks 0,15 koormust, mis moodustaks täistööaja.
Tervist säästvat tööaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu