Tööõigus
Küsimus: Kui palju peab töötaja ette teadma oma graafikujärgset tööaega, graafikut tean, aga seda muudetakse kogu aeg jooksvalt?20.07.2012
Probleem on üleval juba aasta (just niikaua, kui olen selles asutuses töötanud). Kuna aga vestlused tööandjaga pole tulemusi andnud, palun Teie nõu ja abi.
Töötan graafiku alusel, tööpäevad on pikad, ulatudes ka öisesse aega ja küsimus ongi öise aja tasustamises lisa vaba ajaga. Tööandja ütleb, et sellist kohustust tal pole, kuna maja töökorraldus on selline ja see, et teeme öötööd, on kirjas ka töölepingus. See aga ei vabasta ju ometi öise aja tasustamisest lisa vaba aja andmisega? Kui vastavale seadusel viitasin, vastas tööandja vaid, et meie majas see ei kehti, kuna maja töökorraldus on teistsugune.
Töölepingus on kirjas siis järgnevalt:
Töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb öötööd järgmistel juhtudel:
-tööprotsessi lõpuleviimiseks
-kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.
Lepingus kirjas on ka palk (mis on siis kindel kuupalk ja sellist märget, et see sisaldaks ka tasu öötundide eest, ei ole).
Teine küsimus puudutab aga töögraafikut. Kas on olemas mingi seadusesäte, mis ütleb, kui kaua peaks töötaja tööaega ette teadma? Mure on päris tõsine, sest kuigi kuu aja töögraafik on olemas, muudetakse seda ja see on mitte ühekordne, vaid lausa iganädalane probleem. Näitena: Kui veel eelmisel nädalal tedsin, et olen neljapäeval tööl kuni 17.30, siis täna (esmaspäeval) teatati, et tööpäev lõpeb neljapäeval kell 23.00. Tööandjaga vesteldes vastas ta vaid, et selline ongi meie maja töökorraldus ja tööle asudes ma ju teadsin seda, et on erinevad töökellaajad. Jah tõepoolest, teadsin, et vahel on tööpäev lühike ja vahel väga pikk, küll aga mitte seda, et tööaja saan teada paaripäevase etteteatamisega.
Töötan graafiku alusel, tööpäevad on pikad, ulatudes ka öisesse aega ja küsimus ongi öise aja tasustamises lisa vaba ajaga. Tööandja ütleb, et sellist kohustust tal pole, kuna maja töökorraldus on selline ja see, et teeme öötööd, on kirjas ka töölepingus. See aga ei vabasta ju ometi öise aja tasustamisest lisa vaba aja andmisega? Kui vastavale seadusel viitasin, vastas tööandja vaid, et meie majas see ei kehti, kuna maja töökorraldus on teistsugune.
Töölepingus on kirjas siis järgnevalt:
Töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb öötööd järgmistel juhtudel:
-tööprotsessi lõpuleviimiseks
-kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.
Lepingus kirjas on ka palk (mis on siis kindel kuupalk ja sellist märget, et see sisaldaks ka tasu öötundide eest, ei ole).
Teine küsimus puudutab aga töögraafikut. Kas on olemas mingi seadusesäte, mis ütleb, kui kaua peaks töötaja tööaega ette teadma? Mure on päris tõsine, sest kuigi kuu aja töögraafik on olemas, muudetakse seda ja see on mitte ühekordne, vaid lausa iganädalane probleem. Näitena: Kui veel eelmisel nädalal tedsin, et olen neljapäeval tööl kuni 17.30, siis täna (esmaspäeval) teatati, et tööpäev lõpeb neljapäeval kell 23.00. Tööandjaga vesteldes vastas ta vaid, et selline ongi meie maja töökorraldus ja tööle asudes ma ju teadsin seda, et on erinevad töökellaajad. Jah tõepoolest, teadsin, et vahel on tööpäev lühike ja vahel väga pikk, küll aga mitte seda, et tööaja saan teada paaripäevase etteteatamisega.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olete esitanud pika olukorra kirjelduse, millest püüan sõnastada esimese küsimuse. Kui ma õigesti aru saan, siis soovite teada, kas öösel töötamise eest on tööandjal kohustus anda täiendavat vaba aega? TLS § 45 lg 1 kohustab tööandjat maksma öötöö (22.00- 06.00) eest 1,25- kordset tasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest. Sellisel juhul peab see olema töölepingus selgelt välja toodud- kui suure osa moodustab tasu öösel töötamise eest ja kuipalju töötaja öösel töötab.
Teine võimalus on vastavalt TLS § 45 lg 3 kokku leppida öötöö eest täiendava vaba aja andmine. Üheaegselt saada lisatasu ja täiendavat vaba aega ei ole ette nähtud.
Teie teine küsimus puudutas tööaja graafikut. Seadus ei ütle otseselt kui pikalt peab töötaja oma töögraafikut ette teadma. Vastavalt TLS § 6 lg 6, peab summeeritud tööaja arvestuse korral tööandja teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused, mis tähendab seda, et Teie poolt kirjeldatud meelevaldsel viisil see toimuda ei tohiks. Lisaks kohustab TLS § 17 lg 2 tööandjat korraldusete andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Kui jätta kõrvale ühekordne hädavajadus, mida tööandjal ei olnud võimalik ette näha, siis regulaarselt asetada töötajat olukorda, kus viimasel puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida, ei saa pidada mõistlikuks.
Kui tööandjaga suhtlemine ei anna tulemusi, siis ilmselt aitab tööinspektori sekkumine. Silmas tuleb aga pidada seda, et tööinspektori sekkumise võimalused sõltuvad suurel määral sellest, kui palju on Teil tööandja rikkumiste ja töötingimuste kohta konkreetseid tõendeid esitada. Selleks võivad olla näiteks fikseeritud graafikumuudatused, meilivahetus tööandjaga jne.
Soovides mõistlikke töötingimusi:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööandja ei võimalda minna õppima kaugõppesse, kuidas peaksin käituma?20.07.2012
Soovin minna õppima (kõrgkooli kaugõppesse), tööandja aga teatas, et ei kavatse mulle seda võimaldada. Viitasin seadusele, tema aga vastas, et teda see ei huvita, õppimine on minu eralõbu. Kuidas käituda?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täiskasvanute koolituse seadus rakendub töötajatele erisusteta kokkulepitud tööajast. Seetõttu on enese arendamine iga inimese isiklik otsus, kus tööandjal puudub õigus selle keelustamiseks.
Lisaks on tööandja kohustus võimaldada koolitusel osalemiseks koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest (TäkS § 8 lg 2, lg 3).
Kui töötaja ei soovi või ei pea vajalikuks kasutada kõiki õppepuhkuse päevi, siis tööandja maksab ainult nende eest, mis on avalduses märgitud. Olgu öeldud, et teatises ja avalduses märgitud kuupäevade ajavahemik peab kattuma. Samuti tuleb aegsasti esitada avaldus õppepuhkuse kasutamiseks.
Milliseks kujunevad Teie ja tööandja vahelised suhted peale õpingute alustamist, on raske ennustada, kuid arvan, et sellistes küsimustes võiks teema üle arutamine ning poolte argumentide põhjendamine siiski rahuldavaid tulemusi anda.
Teine-teise mõistmist ning rahuldavat töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kui olen puhkuse ajal haige, kas siis pikeneb puhkus või millal saan haige oldud aja n-ö tagasi?13.07.2012
Tere!
Kui jään puhkuse ajal haigeks (ja võtan arstilt haiguslehe), siis kas mul on õigus puhkuse ajal haige oldud päevade eest uuesti puhkust saada?
Kui jah, siis kas mu puhkus pikeneb automaatselt haige oldud päevade ulatuses või kuidas ja millal need päevad välja võtta saab?
Kui jään puhkuse ajal haigeks, siis millal pean tööandjat sellest teavitama?
Ette tänades,
Kui jään puhkuse ajal haigeks (ja võtan arstilt haiguslehe), siis kas mul on õigus puhkuse ajal haige oldud päevade eest uuesti puhkust saada?
Kui jah, siis kas mu puhkus pikeneb automaatselt haige oldud päevade ulatuses või kuidas ja millal need päevad välja võtta saab?
Kui jään puhkuse ajal haigeks, siis millal pean tööandjat sellest teavitama?
Ette tänades,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastuse Teie küsimusele annab TLS § 69 lg 6: Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.
Praktikas on tööinspektorid asunud seisukohale, et haigestumise fakt ja töövõimetuslehe võtmine ei katkesta puhkust automaatselt - töötaja peab tööandjale oma puhkuse katkestamise soovist ikka ise teada andma ja seda esimesel võimalusel.
Soovides õigeaegset infovahetust tööandjaga:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kust peaksin lahendust otsima, kui saan ainult ühe puhkepäeva korraga?13.07.2012
Töötan graafiku alusel 1 tööl, 1 vaba ja nii terve kuu. Üldiselt on päris väsitav, sest midagi ette võtta ja kuhugi minna ei saa, sest alati on vaid 1 vaba päev korraga. Tööpäevad on enamasti 8.00-22.00, ilma lõunata (on võimalik einestada töökohal), paaril korral kuus on tööpäev ka lühem, 8.00-19.00, kuid nädalavahetustel on tööpäeva pikkus päris karm 8.00-03.00, ka siis järgneb vaid 1 vaba päev (mille magad maha) ja ülejärmine päev taas 8.00 tööle.
Kas mul on õigust pöörduda töökaitsesse, kuna saan aru, et nädalas peaks olema 2 järjestikust vaba päeva? Minul pole seda terve kuu jooksul. Tööandjaga rääkimine pole tulemusi andnud, seega kohapeal ma seda ei lahenda. Töölepingus on kirjas vaid lause: Töötaja töötab graafiku alusel, s.h. nädalavahetustel".
Kas mul on õigust pöörduda töökaitsesse, kuna saan aru, et nädalas peaks olema 2 järjestikust vaba päeva? Minul pole seda terve kuu jooksul. Tööandjaga rääkimine pole tulemusi andnud, seega kohapeal ma seda ei lahenda. Töölepingus on kirjas vaid lause: Töötaja töötab graafiku alusel, s.h. nädalavahetustel".
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täpseks vastamiseks peaksin nägema Teie töögraafikut.
Graafikut nägemata saan juhtida tähelepanu sellele, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötajale jääma järjestikku 36 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 52 lg 2).
Teiseks tuleb arvestada asjaoluga, et reeglina on töötajal õigus 24-tunnise ajavahemiku jooksul õigus 11-tunnisele puhkeajale (TLS § 51 lg 1). Kui siiski on osutunud vajalikuks töötada üle 13 tunni ööpäevas, tuleb vahetult peale tööpäeva lõppu anda täiendavalt vaba aega iga ületatud tunni eest (TLS § 51 lg 5). Näiteks 14-tunnise vahetuse korral ei tohiks järgmine vahetus alata varem kui 11+1=12 tunni pärast.
Samuti soovitan pöörata tähelepanu TLS § 46 (töö tegemise aja piirang), mis reguleerib, kui palju võib üldse ületunde vastava kokkuleppe korral teha ja mis annab aluse ületundide tegemisest keeldumiseks.
Loodetavasti on Teile abi minu toodud viidetest, mida saate nüüd ise uurida kõrvutades neid oma töögraafikuga. Kui leiate, et töögraafik ei vasta seaduse nõuetele, siis on tööinspektori poole pöördumine põhjendatud.
Soovides häid töösuhteid ja tervist säästvat graafikut, mis jätab ruumi ka isikliku elu elamiseks:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas pean oma töötunnid ise kirja panema, kuigi selles ei ole kokku lepitud?11.07.2012
Tere! Soovin teada, kas raamatupidajal on õigus minu palga maksmisega viivitada? Nimelt tema soovib, et ma kirjutaks oma töötunnid töölehele, meil ei ole lepingus sellist punkti ja ise ta seda mulle ütlema ka ei tule vaid teiste kaudu sain teada. Palk on iga kuu üks ja sama.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastuse leiab TLS § 28 lg 2- Tööandja on kohustatud:
punkt 2 - maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
punkt 4 - ... pidama tööaja arvestust;
punkt 12 - andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
Teie küsimusest jääb mulje, et tööandja soovib oma kohustusi Teile delegeerida kuid seda ei saa pidada TLS-ga kooskõlas olevaks.
Selgeid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ei ole nõus vallandamisega ja soovin kohtusse kaevata, lepingu sõlmis kooli direktor, kelle pean kohtusse kaebama?09.07.2012
Tere,
Mind vallandati, sellega ma pole nõus. Tahan pöörduda kohtusse.
Minu tööleping on sõlmitud kooli direktoriga (allkirja on andnud tööandja - direktor), vallandab kooli direktor ka, käskkiri kandis direktori allkirja.
Kes on kostja kohtus? Milline seadus (§) räägib sellest. Räägivad, et kool, kooli direktor ei või olla kostjana. Kelle ma pean kohtusse kaebama?
Aitäh
Mind vallandati, sellega ma pole nõus. Tahan pöörduda kohtusse.
Minu tööleping on sõlmitud kooli direktoriga (allkirja on andnud tööandja - direktor), vallandab kooli direktor ka, käskkiri kandis direktori allkirja.
Kes on kostja kohtus? Milline seadus (§) räägib sellest. Räägivad, et kool, kooli direktor ei või olla kostjana. Kelle ma pean kohtusse kaebama?
Aitäh
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks on töötajal õigus pöördud töövaidlusorganisse – töövaidluskomisjoni või kohtusse. Odavaim mainitust on töövaidluskomisjon. Vaidlustamise aeg on 30 kalendripäeva töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest.
On oluline märkida, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille järgi lasub tõendamiskohustus isikul, kes esitab nõude või vastuväite. Seetõttu soovitan kasutada professionaalset abi avalduse koostamisel või/ja komisjonis esindamisel.
Koolid kuuluvad kohalikele omavalitsustele, seega on nende poolt valitud esindaja, kelleks on kooli direktor. Hagi esitatakse sellele, kellega oli sõlmitud tööleping.
Avalduse esitamise tingimused on loetletud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses.
Eelnevalt soovitaksin siiski registreerida kohaliku tööinspektor-juristi tasuta vastuvõtule olukorra analüüsimiseks ning ebaõigete otsuste vältimiseks.
Teile sobiva tööinspektori kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Kui otsustate töövaidlusspetsialisti kasuks, soovitan tutvuda alloleva lingi hinnapakkumisega http://www.metiabi.eu/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=7&Itemid=53&lang=et
Õiget otsust ja õiglaseid lahendusi!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas peab puhkusegraafiku koostamisel arvestama viimase tööpäevaga enne ja esimese tööpäevaga pärast puhkust vahetustega töö korral?09.07.2012
Käime vahetustega tööl, oleme selleks ise andnud kirjaliku nõusoleku, kuna kaugelt käijatel läheks 12- või 8-tunniseid valveid tehes töölkäimine väga kulukaks, mis ei ole miinimumpalka arvestades mõttekas. Valvekord algab hommikul kell 8 ja kestab järgmise hommiku kella 8-ni. Nüüd aga tekkis küsimus graafiku koostamise kohta puhkuste ajal. Kui mul algab puhkus näiteks 20. juulist ja kestab 16. augustini (kaasa arvatud), siis kas tohib mind graafikusse panna vastavalt 19. juulil ja 17. augustil? Minu enda mõistus ütleb, et loogiliselt võttes nagu tohiks, sest hea küll, puhkuse alguseks loetakse 19 juuli kella 00-st, aga ma töötan veel 8 tundi hommikul 8-ni, seega 8 tundi juba puhkuse ajast! Ja kui mind on pandud graafikusse peale puhkuse lõppu kohe 17-ndaks kuupäevaks, siis ma ju ei alusta 17-ndal kell 00, vaid ikka kell 8 hommikul ja seega on puhkuse tunnid minu meelest mul kõik kätte saadud! Nii "ütleb minu talupoja mõistus", aga kuidas seadusega asi on, palungi Teie vastust? PS ! Kogu jutt ikka 24-tunniste valvete korral!
Tänud vastuse eest ette!
Tänud vastuse eest ette!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Puhkuse tunnid on Teie pakutud lahenduse korral tõepoolest käes ja töötaja justkui kannatada ei saa, aga igal pulgal on siiski kaks otsa. Te ei saa ju samal ajal olla puhkusel ja tööl. Kujutame ette olukorda, kus olete oma graafikujärgsel esimesel puhkusepäeval viimased 8 tundi valves ja objektil juhtub midagi olulist - siis tekib vaidlus, et kas olite tegelikult tööl või viibisite seal juhuslikult oma vabast ajast?
Pigem on tegemist puhkuse edasilükkamisega tööandja poolt TLS § 69 lg 5 tunnustel, mis tuleks vastavalt vormistada. Võib muidugi vaielda selle üle, kas puhkust peab tingimata arvestama päevades või tohib tasaarvestust teha ka tundides. Otsest keeldu seaduses ei näe, samas läheb see minu hinnangul vastuollu seaduse mõttega. Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud Töölepingu seaduse käsiraamatu selgitus puhkuse olemusele (§ 55) ütleb, et "Puhkuse eesmärk on anda töötajale lisaks igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks." Sellest lähtuvalt vaatleksin kõnealust ajavahemikku kl 00-08 igapäevase puhkeajana ja peaksin korrektseks kas graafiku muudatust või poolte kokkuleppel puhkuse alguse ja lõpuaja nihutamist ühe päeva võrra.
Võimalik, et keegi tõlgendab seadust teistmoodi ja lõplik tõde selgubki alles kohtupretsedendi käigus.
Meeldivat puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas peaksin käituma, kui olen kaotanud usalduse otsese ülemuse suhtes, kuna kõik palgaandmed ja muu konfidentsiaalne info on kaastöötajatele teada?06.07.2012
Olen kaotanud usalduse oma otsese ülemuse suhtes, kuna kogu konfidentsiaalne info - palk, palga muutused jmt on kaastöötajatel teada. Kas ja kellele on võimalus kaebust esitada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 13 kohaselt ei tohi tööandja töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Paraku töölepingu seadus selle punkti rikkumise eest üheselt sanktsioone tööandjale ette ei näe.
Teatud võimalusi annab TLS § 91 (töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt). Juhin aga tähelepanu, et töötaja peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Kuna TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu töötajapoolse ülesütlemisega kaasneb tööandjal kohustus maksta töötajale 3 kuu keskmise tasu ulatuses hüvitist, siis tuleb valmis olla nii töövaidluseks kui kaalukate tõendite esitamiseks.
Kõigepealt soovitaksin tööandjaga rääkida, viidates temapoolsele kohustuste rikkumisele. Peale seda saate otsustada järgmised sammud.
Alternatiivne samm võiks olla konsulteerimine Andmekaitse inspektsiooniga.
Soovides Teile eraelu puutumatust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas katseajal võib lepingut lõpetada ka poolte kokkuleppel?06.07.2012
Olen teadlik, et töölepingut võib lõpetada ka katseaja viimasel päeval. Küsimus selline, et kas katseajal võib lepingut lõpetada ka poolte kokkuleppel? Mis kasu sellest ettevõte saab? Mis kahju saaks ettevõte sellest, kui vormistada lepingu lõpetamine töötaja ebapädevuse vms tõttu?
Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis kõige suuremat kahju saab töötaja, kes oli nõus lepingu lõpetama poolte kokkuleppel ja töötuna arvele võttes ei saa tervisekindlustust ja tööturaha?
Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis kõige suuremat kahju saab töötaja, kes oli nõus lepingu lõpetama poolte kokkuleppel ja töötuna arvele võttes ei saa tervisekindlustust ja tööturaha?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui see tõepoolest on poolte kokkulepe. Sellest olete õigesti aru saanud, et töötaja võimalused poolte kokkuleppega töölepingut lõpetades vähenevad. Tööandja kasu on ehk see, et poolte kokkuleppega töölepingu lõpetamist on väga raske kui mitte võimatu vaidlustada.
Kuna katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu lõpetamist peab tööandja kirjalikult põhjendama, siis puuduliku vormistamise korral on töötajal enamasti võimalik seda vaidlustada.
Õiglast töölepingu lõpetamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ületundide eest peaksin tasu saama, kuigi lepingus seda kirjas ei ole?04.07.2012
Tere.
Olen töötanud ettevõttes al.07.05.2012. Tulenevalt töötajate arvust ja töö rohkusest tuleb mul igakuiselt ca 30 ületundi (konkreetsel kuul oli 34 fikseeritud ületundi). Lepingus pole ühtegi sõna ületundide korral tasustamise kohta. Tööle asudes vastas ülemus minu küsimusele "kas ületundide eest makstakse" - "katsume maksta". Nüüd, kui käisin küsimas maksmata ületundide eest tasu, viidati minu katseajale ja pakuti "vaba päeva". Siit minu küsimus, kui igakuiselt tuleb u 30 ületundi, siis millised on minu õigused antud situatsioonis? Kuidas on võimalik hüvitada 30 tunni eest "vaba ajaga", igakuiselt?
Olen seda probleemi kohanud ka eelmistes töökohtades ja hakkab kuidagi mõõt täis saama:). Alkoprobleeme pole ja hiljaks ei jää.
Olgu lisatud, et teades töötajate arvu (ka töötajate pidevat vahetumist) ja töö rohkust, on igakuised ületunnid selles asutuses tavaline ja vältimatu probleem.
Tervitades.
...või oleks targem tulla Teie juurde erakonsultatsioonile?
Olen töötanud ettevõttes al.07.05.2012. Tulenevalt töötajate arvust ja töö rohkusest tuleb mul igakuiselt ca 30 ületundi (konkreetsel kuul oli 34 fikseeritud ületundi). Lepingus pole ühtegi sõna ületundide korral tasustamise kohta. Tööle asudes vastas ülemus minu küsimusele "kas ületundide eest makstakse" - "katsume maksta". Nüüd, kui käisin küsimas maksmata ületundide eest tasu, viidati minu katseajale ja pakuti "vaba päeva". Siit minu küsimus, kui igakuiselt tuleb u 30 ületundi, siis millised on minu õigused antud situatsioonis? Kuidas on võimalik hüvitada 30 tunni eest "vaba ajaga", igakuiselt?
Olen seda probleemi kohanud ka eelmistes töökohtades ja hakkab kuidagi mõõt täis saama:). Alkoprobleeme pole ja hiljaks ei jää.
Olgu lisatud, et teades töötajate arvu (ka töötajate pidevat vahetumist) ja töö rohkust, on igakuised ületunnid selles asutuses tavaline ja vältimatu probleem.
Tervitades.
...või oleks targem tulla Teie juurde erakonsultatsioonile?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna mul ei ole Teie töölepingut silmade ees, siis saan vastata ainult üldiselt.
1. Ületundide tegemine saab seaduse järgi toimuda ainult poolte kokkuleppel, kui ei ole tegemist hädavajadusega kahjude ärahoidmiseks.
2. Meie töölepingu seadus on oma sisult heaoluriikide väärtuste järgi seatud, kus vaba aega hinnatakse rahast rohkem. Seetõttu on tööandjal kohustus ületunnid hüvitada eelkõige samas mahus vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud hüvitamist rahas 1,5 kordselt.
3. Tööandja viidet katseajale võib käsitleda manipuleerimisena, et kaitsta oma ebaseaduslikku käitumist. Samas on ka võimalik, et tööandja teadmised töölepingu seadusest on märksa väiksemad kui tema teadmised-oskused ettevõtte põhitegevusest.
Teid huvitavat teemat reguleerib TLS § 44 (Ületunnitöö), aga võimalik, et sõltuvalt Teie töölepingust, ametijuhendist ja töökorraldusest tuleks veel mõnele asjaolule tähelepanu pöörata.
Teie õiguseks on ületundide tegemisest keeldumine ilma vastava kirjaliku kokkuleppeta. Samuti on kokkuleppe (mitte ühepoolse otsuse) küsimus ületundide hüvitamine rahas. Teadmata kõiki asjaolusid, ei saa ma kahjuks prognoosida tööandja võimalikku käitumist ja selle tagajärgi.
Loodetavasti oli minu vastusest ja viitest TLS-le abi, aga kui tunnete, et sellest ei piisa, siis on alati võimalik registreerida minu juurde konsultatsioonile, nagu Te oma küsimuse lõpus viitasite.
Ausaid ja kindlaid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu