Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töölepinguga saab kehtestada nõude, et peab täitma tööandja ühekordseid ülesandeid, mis ei kuulu töötaja töövaldkonda?10.06.2012

Tere.
Minu töölepingus on punkt: Töötaja kohustub järgima Tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke otsuseid ning ühekordeid ülesandeid, mis on Tööandja huvides, sõltumata sellest, kas tegemist on Töötaja töövaldkonda kuuluvate juhistega või mitte.

Ma polnud kohe algul selle punktiga nõus, aga mulle öeldi, et nii tahab peakontor ja ma ei pea tegema lisatöid, mis ei vasta minu ametile.

Küsimus selline, kas selline punkt töölepingus on seadusega kooskõlas? Kas ikka peab alluma kõikidele tööandja korraldustele, kui tunnen, et see töö võib ohustada teisi, kuna ma ei oma kogemust selle töö teostamiseks.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie poolt kirjeldatud punkt on töölepingutes küllaltki tavaline. Selle aluseks on TLS § 17 lg 4, mis võimaldab tööandjal hädavajaduse korral kahju ärahoidmise eesmärgil anda töötajale töölepingus kokkulepitust erinevaid ühekordseid korraldusi. Samuti on töötajal kohustus täita oma tööülesandeid lojaalselt (TLS § 15) ja vajaliku hoolsuse määraga (TLS § 16).
Samas seab TLS §§ 15-17 tööandjale piisavalt piiranguid, takistamaks töölepingus kokku leppimata ülesannete valikuta jagamist.
Mis puudutab töö tegemist, mille suhtes puudub vastav ettevalmistus, siis siin tuleks lähtuda asjaolust, et tööandja on vastutav töökeskkonna ja -ohutuse eest. Tuleb eristada näiteks dokumentide päästmist niiskuskahjude eest veeavarii korral ja juhiloata inimese autorooli sundimist.
Arvestades kõike ülaltoodut, ei saa ma kahjuks anda Teile ammendavat vastust. Nägemata küll täpset sõnastust, usun, et Teie poolt nimetatud punkt on seadusega kooskõlas ja selle rakendamisel tuleb iga üksikjuhtumit hinnata eraldi. Abiks ülalpool viidatud TLS §§ 15-17.
Üksteise huvidega vastastikku mõistlikku arvestamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui esitasin lahkumisavalduse lühema tähtajaga, kas siis võib tööandja avalduse vastu võtmata jätta?06.06.2012

Tere,
Mul on küsimus seoses töölt lahkumise avalduse rahuldamisega. Mis aja jooksul peab juhataja lahkumisavalduse läbi vaatama ning kooskõlastama? Nimelt on asi selles, et esitasin 1.06.12 lahkumisavalduse, kus enda soovina märkisin, et soovin lahkuda 15 päeva möödudes, kuid juhataja vastas, et hetkel ta minu avaldust ei allkirjasta, kuna minul on lahkumisavalduse blankett ebakorrektne, kuna avaldasin soovi lahkuda 15 päeva jooksul. Kas juhataja ei oleks saanud minu avaldusele lisada omakäeliselt kuupäeva, mille jooksul on tema nõus mind töölt vabastama või oleksin pidanud kindlasti uuesti täidetud plangi esitama? Juhataja põhjendus, miks ta avaldust ei rahuldanud, seisnes selles, et see on valesti täidetud.

Teine küsimus on seoses minu töötasuga:
tunnitasu maksudega on 1,83 eurot
eelmine kuu töötasin:
normtunnid 35
öötunnid 7
ületunnid 23
riigipühatunnid 11

minu arvutuste kohaselt peaksin ma saama brutopalgana 183,45 eurot, netopalgana 152,03 aga minu tööandja kajastab palgalehel brutopalgaks 134,73 ja netopalgaks 101,33, mille ta kandis mulle ka arvele. Kui antud olukorras on tegemist tööandjapoolse tahtliku eksimusega, siis kuhu ma peaksin selguse saamiseks pöörduma.

Ette tänades

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kui ei ole tegemist katseajaga, siis vastavalt TLS § 98 lg 1 peab töötaja töölepingu korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Teoreetiliselt oleks tööandja võinud Teie avalduse viseerida viitega TLS § 98 lg 1, märkides juurde töölepingu lõpetamise seadusest lähtuva kuupäeva.
Võib oletada, et tööandja nägi selles võimalikku vaidluse kohta, kui ta Teie avalduse selliselt viseerib, sest uus kuupäev ei ole Teie tahteavaldus. On ju teadmata, kas Te sooviksite jätkuvalt töölt ära minna kui seda 15 päeva möödudes teha ei saa? Sellisel juhul oleks ettearvamatu tulemusega töövaidlus kerge tulema. Teadmata kõiki asjaolusid, ei saa tööandjale midagi ette heita kui ta ei soovi Teie eest taasesitatavas vormis täpsustusi teha.
Mis puudutab Teie teist küsimust, siis parema vastuse saate, esitades selle samas portaalis uuesti "Maksude ja raamatupidamise" teema all.
Sõbralikku töösuhte lõppu praeguse tööandja juures soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja võib keelata suitsetamise territooriumil, kuigi kliendid võivad seda teha?06.06.2012

Tere
Kas tööandjal (asutuse juhil) on õigus keelata töötajatel suitsetamine asutuse territooriumil, kuigi klientitel lubatakse määratud kohtades seda teha?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tööandjal on õigus ühepoolselt kehtestada töökorralduse reeglid (sisekorra eeskirjad), samas peab ta tagama töötajate võrdse kohtlemise vastavalt TLS § 3.
Töölepingu seadus suitsetamist ei reguleeri - selleks on tubakaseadus, mis toob välja asutused ja kohad, kus ja kellele kehtivad suitsetamise piirangud ning kes võib/peab neid piiranguid kohaldama.
Tervislikke eluviise soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas koondamisteate kätteandmise päev arvestatakse tähtaja sisse või mitte?06.06.2012

Olen avalik teenistuja. Sain koondamisteate kätte 22.mail. Teate järgi on minu viimane tööpäev 31.mai. Koondamiskäskkirja järgi makstakse mulle hüvitist vähem etteteatamise eest 14 tööpäeva. Asja uurides selgus, et meie ametkonnas loetakse, et oleksin pidanud saama koondamisteate 23.aprillil ja seega hüvitatakse mulle 14 tööpäeva tasu vähem etteteatatud aja eest, ehk siis 02.mai-21. mai ja koondamisteate kättesaamise päeva sisse ei arvestata, kuigi TSÜS-i kohaselt hakatakse tähtpäeva lugema sündmusele järgnevast päevast. Kuna täna veel kehtiv ATS räägib siiski koondamisest etteteatamisest, saabuks tegelik viimane tööpäev aga hoopiski 21.juunil (30 kalendripäeva etteteatamist, lugesin alates 23.maist). Seega tuleks mulle maksta 15 vähem etteteatatud tööpäeva eest ja lugeda päevi siiski nö ettepoole? Loodan, et esitasin oma küsimuse piisavalt selgelt.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Pean tunnistama, et Teie küsimus ajas mind alguses segadusse ja sellest ongi Teie küsimuses mainitud käskkirja nägemata raske aru saada. Jääb mulje, et Teie puhul on hakatud etteteatamistähtaega lugema x-päevast tagasi? Mina tugineksin siiski ATS § 130 lg 2, mis räägib selgesõnaliselt palga maksmisest etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest. Etteteatamise tähtaeg hakkab siis lugema koondamisteate saamise päevast ettepoole, mitta tagasi.
Teile uut töö- või teenistuskohta soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Mis võib endaga kaasa tuua lapsehoolduspuhkuse ajal kuuks ajaks tööle naasmine?05.06.2012

Tere
Olen lapsehoolduspuhkusel ja minu tööandjal on mind kuuks ajaks vaja tööle. Olen sellega nõus, aga kas saan nii katkestada lapsehoolduspuhkuse ja mis see kaasa toob?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS § 62 lg 2).
Täiendavaid küsimusi vanemahüvitise säilimise ning täiendava tulu maksustamise kohta küsige Pensioniametilt, kellele on kohustus teatada oma töösuhtest lapsehoolduspuhkuse ajal.

Õigeid otsuseid soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja saab mind korduvate haiguslehtede tõttu vallandada?05.06.2012

Tere!
Lapse haiguse tõttu olen tihti olnud haiguslehel, momendil ise seljaprobleemiga operatsiooni oodates 2 nädalat haiguslehel. Eile kutsus tööandja välja ja palus täna töölepingu lõpetamisele ja dokumentide järgi minna. Saan ise sellest probleemist aru ja teen seda, endal samuti närvid läbi lapse haigestumiste tõttu. Siiski huvitab, kas tööandjal on õigus mind vallandada, kui olen haiguslehel ja kui kaua mul siis haigekassa veel kehtib? Kas ainult 2 kuud? Ette tänades!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest seoses pikaajaalise töövõimetusega saate lugeda minu vastustest allolevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/315/erakorraline-toolepingu-lopetamine-88.html

Edastatud informatsioonist ei selgu mitmeid olulisi fakte, mistõttu ei ole võimalik antud juhtumit täpsemalt analüüsida.

Ravikindlustuskaitse kehtib peale töösuhte lõppu kaks kuud. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik uut töökohta saada, oleks mõistlik Töötukassas ennast töötuna arvele võtta.

Selgituseks veel järgmist:
Töölepingu erakorralise ülesütlemise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele. Korraline töölepingu ülesütlemine ehk poolte kokkuleppel, seda võimalust ei anna.
Täpsemat informatsiooni saate selle kohta samas portaalis töötuskindlustuse teema alt.

Peatset paranemist lapsele ja Teile soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Majandusliku olukorra tõttu muudeti töölepinguid, poole kohaga tööle ja nüüd on see juba 3 aastat nii, kas see on õige?04.06.2012

Töötan firmas aastast 2002, tööleping sõlmitud määramata ajaks. 15. septembrist 2009 öeldi, et majanduslik olukord raske ja muudetakse töölepingut, kõik poole kohaga tööle. Kes nõus pole, koondatakse. Sõlmiti tööleping, olin nõus, öeldi, et ei tea kui kauaks - kuu või rohkem. Töötaja asub tööle osalise ajaga 0,5 kohta, 4 h päevas, 20 h nädalas. Tööaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaja arvestust arvestusperioodiga 2 kuud. Nüüd on saanud sellest 3 aastat. Kusjuures töökoormus jäi praktiliselt samaks. Olgugi, et leping on sõlmitud poolte kokkuleppel, kas see on õige, mida peaks tegema? Varem sain miinium nüüd pool - 140 eurot.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Majandusliku surutise tõttu on mitmedki tööandjad pidanud vastu võtma ebapopulaarseid otsuseid, kuid tuleviku prognoosimine ei ole alati jõukohane isegi selgeltnägijatele.
Firma juht pani Teid valiku ette, millest valisite hetkel endale parima, jäädes samal ajal ka lojaalseks tööandjale.

Töölepingu tingimuste muutmiseks on vajalik mõlema poole nõusolek (TLS § 12). Kuna olite nende tingimustega nõus, ei ole tööandja töölepinguseadusest tulenevaid ettekirjutusi rikkunud. Mis puudutab töökoormust, siis selles osas ei saa nõu anda nägemata Teile antud tööülesannete lahtikirjutust.
Teie töötasu vähendati proportsionaalselt töökoormusega 50%, seega ei saa tööandja ka rohkem tööd nõuda.

Soovitan üle vaadata ametijuhend või töölepingus lahti kirjutatud tööülesanded ning mittevastavuse korral paluda viia need vastavusse tegeliku tööajaga.

Tööaja ja –ülesannete õiglast vahekorda soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja võib teha juba kolmandat tähtajalist töölepingut 5 aasta jooksul?03.06.2012

Tere.
Kas mulle tohib teha tähtajalist töölepingut juba kolmas kord 5 aasta jooksul? Töö ülesanded on täpselt samad. Sai tähtajaline läbi ja nüüd tehti uuesti talveni. Ja kas ajutist töölepingut võivad nad teha ka, kui mul on alla 3-aastane laps?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Eeldades, et sõlmitud töölepingute vahe on vähem kui kaks kuud, on Teie leping muutunud TLS § 10 lg 1 alusel tähtajatuks koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Kindlat ja püsivat töösuhet soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui palju vabu päevi peab töötajale nädalas võimaldama?01.06.2012

Olen töötanud terve aasta klienditeenindajana kaltsukas. Tööpäevad on E-R 10-17 ja L- 10-15.
Nüüd 1. juunil saan ametlikult tööle ja öeldi, et 1 vaba päev nädalas. Ülemus ei ole nõus mulle andma 2 vaba päeva, kui isegi saan, võetakse see palgast maha.
Selliste kellaaegadega tuleb kokku 40h nädalas. Kuidas ma saaksin nõuda endale vabu päevi, sest mul ei hakka enda elu olemagi? Ammugi tervislikult ei saa ma olla tööl nii palju.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Eeldan, et tegemist on summeeritud täistööajaga.

Iganädalane puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral peab võimaldama töötajal nädalas puhata vähemalt 36 tundi järjest (TLS §52 lg2).

Kui töö seda võimaldab, on kahe järjestikku vaba päeva saamine kokkuleppe küsimus, kuid täistööaeg eeldab siiski nädalas 40 tundi töötamist.

Vastastikust mõistmist ja koostööd soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkusel viibides võin töötada teisel töökohal täiskoormusega?30.05.2012

Tere!
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel, kuid augustist enam emapalka ei maksta, kuna laps saab 1,5 aastaseks. Seda tean, et töötada teises ettevõtes lapsehoolduspuhkusel võib küll. Selline küsimus, kas ma võin ka täiskoormusega töökohal töötada ja kuidas saab olema tulumaksuvaba miinimumi arvestamisega?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Lapsehoolduspuhkus ei keela täiskoormusega töötamist, sellisel juhul tuleb sõlmida uus töö- või käsundusleping (TLS § 1).
Tulumaksuvaba miinimum on 2012. aastal on 144 eurot.
Kui saate samal ajal veel vanemahüvitist, tuleb tööle asumisest teavitada kindlasti Pensioniametit. Soovitav oleks ka sealt täpsemat informatsiooni küsida maksude mahaarvamise kohta saadava tulu suhtes.

Edu uutes ettevõtmistes:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu