Tööõigus

Millises seaduses, millise paragrahvi all on kirjas, et isikukaart ei ole kohustuslik? Raamatupidaja ütleb, et see on vajalik töötajate puhkuste arvestamisel. Samas jälle koolitusel öeldi, et isikukaarte pidama ei pea, sest töölepingus on kõik kirjas.
Lugupidamisega

Tere!
Asusin 01.02.2012 tööle uude ametisse, kus tööandja oli eelnevalt minule teinud täispika proovipäeva ning minu sobivust sellega testinud. Ta jäi tulemusega rahule ja kutsus mu tagasi esimeseks veebruariks, et katsetada mind kaks nädalat ning seejärel sõlmida tööleping. Tema suusõnaliseks väiteks jäi, et mina ise vaatan, kas mulle amet sobib ja tema samuti saab selle aja sees näha minu sobivust antud ametikohale. Kui kõik on korras, siis allkirjastame töölepingu. Hakkasin kohe esimesest päevast tööle täisajaga. Sellest suulisest kokkuleppest on möödas nüüdseks kolm kuud. Tööl käin edasi ja palka saan ka, aga töölepingut ei kusagil. Kuna tööandjal on pidevalt ülikiire nendel aegadel, mil ta kontoris viibib, siis ma arvasin, et tal on lihtsalt lepingu sõlmimine ununenud ja küsisin selle kohta eelmisel nädalal. Tema teatas mulle, et ta ei olegi veel täiesti kindel, kas ta üldse minuga töölepingut sõlmida soovib ning tahab veel maikuu esimeste päevadeni mõtlemisaega. Siis annab mulle oma otsuse teada ja soovib ka minuga rääkida. Mulle tuli see väga suure üllatusena, kuna tööandja minu tegevuse kohta rahulolematust avaldanud ei ole, ning muid pingeid meie vahel samuti pole. Olen teadlik asjaolust, et juhul kui töötaja on tööl olnud rohkem kui 2 nädalat ja endiselt ei ole kirjalikku töölepingut allkirjastatud, siis loetakse tööleping sõlmituks, olenemata sellest, et paberit selle kohta ei ole. Siiski mulle ei ole antud ei tööjuhendit, ega ka muid tingimusi ning aluseid, mille järgi tööd teha või midagi üldse arvestada (nt palka ja puhkust). Ma ei teadnud isegi oma palga suurust, enne kui see palgapäeval minu pangakontole laekus. Sooviksin teada, millised oleksid minu õigused tööandjat survestada töölepingut sõlmima ning kui ta maikuus ütleb mulle, et ta ei soovigi minuga enam töösuhet jätkata, siis mul ei ole sellest töökogemusest justkui mingit paberit ette näidata, peale pangaülekannete, mis tööandja mulle sooritanud on. Me ei ole kokku leppinud ka katseajas, saan täispalka, kas sel juhul on tööandjal endiselt õigus mind kuu aega kinni hoida enne kui uus töötaja saabub?

Ette tänades,

Töötasu arvestamise aluseks on ettevõttes tükitöö hinnad. Kuna tekkisid kahtlused palga õiges arvutamises, läksin ülemustelt aru pärima. Viimase kolme kuu jooksul kaks korda aru pärides selgus, et kahel korral palk valesti kokku arvutatud, minu kahjuks. Peale seda soovisin kõigi minu poolt tehtavate tööde hindu teada saada, et saaksin edaspidi oma töötasu kontrollida. Nüüdseks olen üle kuu aja vahelduva eduga hindu teada saada üritanud. Ülemus keeldub neid mulle andmast põhjendusega, et äkki lekivad need konkurentidele. Lõpuks pakkus, et tule kontorisse ja vaata arvuti ekraanilt, millist hinda teada tahad. Kuid kuna hetkeseisuga on mul ca 500 erinevat tööoperatsiooni viimase 1,5 aasta jooksul olnud, siis ma ei suuda neid hindasid mingil moel meelde jätta peale vaadates korraks. Siit ka küsimus, et kas töötajal on õigus digitaalsel kujul või väljatrükina saada tükitöötasu hindasid või on antud juhul tööandjal õigus kui ta neid väljastamast keeldub?

Olin ametlikult haiguslehel (mitte ära küsmimine või midagi sellist). Saades kätte palga, leidsin, et minult on maha arvestatud haigusraha, mida maksis tööandja. Minu palk koosneb miinimumist+tulemustasu ja tulemustasust see maha võetigi. Töölepingus sellist punkti ei ole.

Tere,

kui olen enne dekreetpuhkusele jäämist haiguslehel, kas võin dekreetpuhkusele jääda ka kohe peale haiguslehe lõppemist?
Kas haiguslehel olles on tööandjal õigus/võimalus tööleping lõpetada?

Tänud ette!

Tere,
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel (emapalka enam ei saa). Kui laps saab 3-aastaseks, saan koondamise, kuna minu ametikohta enam pole olemaski ja uut neil mulle pakkuda kindlasti ei ole. Hetkel pakutakse mulle agendilepinguga ühest teisest ettevõttest tööd. Kui ma selle täna vastu võtan ja hakkan sealt töötasu saama...siis kuidas on olukord, kui mind mu päristöölt koondatakse. Kuidas üldse arvestatakse koondamistasusid ja kui ma peaksin selle agenditöö selleks ajaks lõpetama ja siis peale koondamist ennast töötuks võtma, siis kuidas ma saan koondamistasud ja kuidas tööturahad? Kas mul tehakse igasugused rahaarvestused põhitöö palga järgi, emapalga järgi või selle agenditasude järgi? Ma kardan hetkel, et kaotan päris palju abirahasid kui ma selle agenditöö vastu võtan. Palun selgitage mulle mu võimalusi ja ohtusid!
Suur suur aitäh!

Tere! Mure selline, et soovin töölt ära tulla omal soovil tervislikel põhjustel (hindasin oma võimeid üle, 2 aastat tagasi põdesin vähki ja mul on 80% töövõimetust ning ma ei pea füüsiliselt pingele vastu). Kas ma pean ikkagi ette teatama 15 päeva või on veel mingeid võimalusi? Perearst soovitas kindlasti otsida kergem töö.

Tere!
Asutuses, kus töötab paarsada inimest, kehtestati töökorralduse reeglid. Reeglite koostamisel järgiti õigusinfo (www.ius.ee) kodulehelt soovituslikku töökorralduse reeglite alusnäidist. Mõned töötajatest leiavad valjuhäälselt, et reeglid on solvavad, halvustavad, primitiivsed ja halvasti kirjutatud ja keelduvad uute reeglitega tutvumast ja allkirja andmast. Tööinspektsiooni jurist tutvus reeglitega ja ei leidnud nendes midagi solvavat. Millised on tööandja õigused, et sisekonflikt saaks lahenadatud?

Kas tööajaarvestuses 40-tunnine töönädal on soovituslik või kohustuslik? Kui tegemist on vahetustega tööga (4 päeva tööl ja siis 4 vaba), vahetused 12 tundi pikad, neist siis 2 päevast, 2 öist ja kas tööandja võib nõuda, et kui kalendrikuu sisse jääb alla 176 töötunni, peab töötaja tegema ühe lisavahetuse tavatasuga? Töölepingu järgi kasutatakse summaarset tööaega ja viidatud siiski, et lähtutakse 40-tunnilisest töönädalast.

Töötame 40 tundi nädalas E-R ja töölepingus kirjas, et meil on summeeritud tööaeg. Firma teeb tootmises ümberkolimist - tõstetakse tööliste lauad ümber ja paigaldatakse uus masin, mille tulemusena ei saa töölised nendel päevadel tööd teha. Saadeti meid siis miinus tundidega koju. Neid kahte päeva meile kinni ei maksta vaid tahavad, et me need kaks päeva tagasi teeksime. Nädalavahetustel siis. Tööseisak ei olnud ju põhjustatud tööliste poolt.
Kas firma saab nõuda nende päevade tagasitegemist, kuna meil lepingus kirjas summeeritud tööaeg või peab need kaks päeva keskmise töötasuga kinni maksma?