Tööõigus

Tere.
Tööandja on sõlminud lepingu töötajaga Eesti töölepinguseaduse järgi soomes töötamiseks ja töötaja ei ole lähetatud soome. Töötajal on katseaeg neli kuud, mis on veel täitmata. Töötaja soovis lõpetada lepingu enne katseaja täitumist ja teavitas ette 15 päeva e-kirjaga. Neli päeva hiljem teavitas ta meid, et soome ehitusliidu seadus lubad töötajal ette teatada 5 tööpäeva ja tema lahkub töölt.
Küsimus järgnev.
Kuidas saab soome ametiliit kehtestada ja lõpetada Eestis seaduste järgi sõlmitud töölepingut, enne 15 päeva täitumist? Kuidas käituda? Kas järgida eesti töölepinguseadust, mille alusel on ka koostatud tööleping soomes töötamiseks. Või soome ehitusliidu seadust?

Tere,
Kui sünnituspuhkuse sisse jääb 1. püha (20. august), kas siis sünnituspuhkus pikeneb 1 päeva võrra, nagu korraline puhkus või seda sünnituspuhkuse ajal ei arvestata?
Ette tänades

Firmas otsitakse inimest teisele ametikohale. Sobin selleks ideaalselt, sest teen seda tööd oma töö kõrvalt juba mõnda aega niikuinii, kuid olen kuulnud, et ma seda kohta ei saa, kuna minu praegusele kohale on raske inimest leida (raske töö, madal palk - vastab tõele, et sinna palju kandidaate ei oleks). Kui tööandja mulle seda ka isiklikult tunnistab, kas mul on mingeid õigusi?

Tere
On tekkinud küsimus tööandja käitumise seaduslikkuse kohta. Töötan ehitusvaldkonnas ning töötunde tuleb kuude lõikes väga erinevalt: 100-200 tundi kuus, kui tööd ei ole hetkel, siis istun kodus ja tööandja laseb kirja panna nn. seisutunnid, mille eest ta maksab miinimumtasu. Minu teada peaks täistööajaga lepingu puhul normist puudujäävad tunnid makstama keskmise töötasu alusel, kui aga seda tööandjale teada andsin, siis vastas ta, et seaduses on teisigi punkte, vihjates ajutisele töötasu vähendamisele. Nüüd on välja kujunenud olukord, kus ma töötan kuus nt. 120h, kusjuures tunnid on tekkinud 10-tunniste tööpäevadega, ülemus laseb kirja panna seisutunnid ülejäänud päevade eest - iga päev 8h. Tasutud on ka komandeeringusse mineku aeg miinimumpanga alusel, ehk siis see aeg, mis kulub välisriiki objektile jõudmiseks Eestist. Palka arvestades liidab ta kokku tegelikult töötatud tunnid+ nn. seisutunnid+ komandeeringusse sõidutunnid- nt. 120+80+10=210 tundi. Kui selle kuu normtunnid on 160h, siis tekib selle arvestusega 50 ületundi, mille ta siis hüvitab temale sobival kuul (kui on vähem tööd) vaba ajaga, ehk siis kui ma kodus istun ja tööd pole, ei maksa ta ka seisutunni tasu, kuna see on vaba aeg ületundide eest. Tööleping on suhteliselt üldsõnaline, seal pole töötundide summeerimisest juttu, töötasu on märgitud "vähemalt miinimum" ja täistööaeg, kuigi tegelikud tunnitasud on suuremad ja kokku lepitud suuliselt ning kinnitatud e-maili teel.
Ühe kuu palgalehel oli märgitud lisaks valveaeg selle aja kohta, kui me komandeeringus olles nädala sees meist mitteolenevatel põhjustel ei saanud tööd teha, ka see liideti sellele "tunniportsule" otsa kui töötunnid.
Kas tööandjal on õigus ja ma saan seadusest ise valesti aru?
Ette tänades

Tere!
Kui ma olen vahetuses üksi tööl ja seda 12 tundi, kas mul on õigus nõuda seda, et tööandja mulle 12 tunni eest maksaks? Tööandja väidab, et maksavad ainult 11,5 tunni eest, kuigi ma ei saa minema minna oma liini äärest.

Tere!

Pöördun sooviga teada saada, mis on minu õigused. Käin tööl ja alustasin sügisel ka õpinguid (tasemekoolitus) erialal, mis ei ole seotud minu praeguse tööga ning nüüd sooviksin võtta õppepuhkust 20 päeva (tasustatud). Kuid tööandja võimaldab seda vaid 15 päeva ulatuses, kuna tema arvates on õpingud liiga lühikesed. Kuid seadus ei ütle, et kui õppeaeg on 1 aasta, siis võib tööandja otsustada vähem päevi anda.
Sooviksin siis teada, kas tööandjal on õigus päevi vähendada ja kui palju päevi on minul õigus saada?

Ja kas õppepuhkuse ajal lahkumisavalduse esitamisel on õigus minu õppepuhkus katkestada ja raha tagasi nõuda?

Ette tänades vastuse eest

Lasteaias jääb muusikaõpetaja rasedus- ja sünnituspuhkusele ning pole asendajat võtta. Kas on võimalik niisugune asi, et lasteaia direktor, kellel on vastav haridus olemas, saab ise asendada?

Asutuses on tööpäev 8.00-16.30. Ette on nähtud lõuna 30 minutit, mida võib kasutada alates 12.00.
Kollektiivlepingu kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva nelja tunni võrra.
Kas tööandjal on õigus öelda, et nelja tunni võrra lühem tööpäev kestab kuni 12.30? Või on õigus töötajal minna 12.00 lõunale?
Tänan

Tere!
Töötasin firmas neli aastat klienditeenindajana tähtajatu töölepinguga osalise tööajaga. Tööandja soovis, et lahkuksin omal soovil, põhjuseks tõi, et ma ei tule üldse toime tööülesannetega ja olen teistest aeglasem ja ei suuda toime tulla kriitilistes situatsioonides, kus peab olema eriti kiire ja täpne ja ei tunne piisavalt uut programmi. Tööandja tegi mulle 2 nädalat enne seda suulise hoiatuse, kus palus mul ennast käsile võtta, meile oli tulnud uus programm (toimus ühepäevane õppepäev, millest osa võtsin), palus seda väljaspool tööaega õppimas käia, aga minul oli samal ajal laps haige, kuna olin osaajaga siis haiguslehte ei võtnud sel ajal endale, käisin õppimas ainult ühel päeval natuke, kuna ei saanud rohkem.
Töölt lahkumise palumine nägi välja nii: kutsuti kabinetti ja öeldi, et mind on hoiatatud ja peaksin töölt lahkuma, et toogu ma järgmiseks päevaks lahkumisavaldus, kui ma seda ei too kohe homme hommikul, lastakse mind 15 päeva pärast lahti ja mulle jääb plekk külge. Ütles veel - mul oleks igati tark ise lahkuda muidu tehakse nii, et jääb plekk külge. Püüdsin kaitsta ennast, et tulen toime, saan hakkama ka uue programmiga, et andku mulle võimalus, selle peale ütles, et minu lahtilaskmine on ära otsustatud ja minu isikuomadused ei sobi selle tööga, et peab minust muidu väga lugu ja olen väga kohusetundlik ja seetõttu annab mulle võimaluse ise lahkuda. Palusin siis, et koondagu mind siis parem, selle peale ütles, et neil pole kohta üle ja 15 päeva pärast tahavad kohe uue töötaja asemele võtta.

Sel päeval olin tööpäeva lõpuni korralikult tööl, et mitte anda põhjust lahtilaskmiseks, järgmisest päevast võtsin higuslehe. Teatavitasin sellest meiliga tööandjat, mille peale ta kirjutas, et minu töölt lahti laskmine on ikkagi juba ära otsustatud. Olin haguslehel võimalikult pikka aega, vahepeal olin sunnitud haiguslehe esitamiseks ka töö juurest läbi käima, siis sain vestelda tööandjaga uuesti rahulikumalt, uurides, kas on mingi võimalus ikka tööle naasmiseks, öeldi, et mulle ei anta enam mingit võimalust, kõik on siiski ära otsustatud, ma ikka ei sobi sellel tööle, inimese isikuomadusi ei saa muuta, mulle oleks parem kui ikkagi edasi puhkaksin haiguslehel ja otsiksin uut töökohta. Kui nüüd mind lahti lastakse, siis paragrahvi alusel - mittesobimine ja mitte toimetulemine tööülesannetega ning sellest teatakse ka kuu aega ette.
Kogu haiguslehel oleku aja otsisin tööd ja uurisin kuidas saaksin oma õigusi kaitsta, helistasin ka mitmeid kordi TI-i juristile ja käisin kohal, oli tõeline hirm nahas, et kui haigusleht otsa saab, pean minema tööle ja uuesti selle nahhaalse ülemusega kokku puutuma ja ta hakkab täiel määral minu vastu tööle ja otsima põhjuseid lahtilaskmiseks ning võib-olla otsitakse minu lahtilaskmiseks mingi põhjus või lavastakse mind mingil põhjusel süüdi ja ma ei suuda oma süütust tõestada. Aga õnneks ei läinud nii, leidsin tähtajalise töö ja lahkusin omal soovil töölt.
Küsimus selline: kuidas oleks võinud teisiti käituda, et paremini oma õigusi kaitsta või sellises situatsioonis toime tulla? Kas taganjärgi saab kuidagi sellist ülemust karistada?

Tere. Töötasin firmas üle 10 aasta. Jäin haiguslehele, olin pool aastat haguslehel, seejärel ei olnud ma võimeline veel tööle naasma. Tööleping tuli lõpetada. Hakkasin töövõimetuspensioni saama. Firma tahab, et ma lõpetaks töölepingu omal soovil. Aga sel juhul ma ei saa töötuskindlustusrahasid töötukassast. Kuidas ma peaksin toimima. Ette tänades.