Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis õigused mul on, kui kuupalgaliselt töökohalt tahetakse mind üle viia tükitööliseks?22.06.2012

Tere!
Mis õigused minul on ja kuidas toimida, kui tööandja kaotab minu praeguse ametikoha kuupalgalisena ja pakub asemele tööd samas firmas tükitöölisena. Palk väheneb ilmselgelt.
Variandid on kirjutada avaldus tükitööliseks üleviimise kohta või lahkuda töölt.
Tänan

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie loal sõnastaksin Teie variandid ümber, nimetades asju õigete nimedega - selleks on kas Teie nõusolek olemasoleva töölepingu muutmiseks tööandja kirjaliku avalduse, ettepaneku vms. alusel või sellega mitte nõustudes Teie koondamine tööandja poolt koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

Töölepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui tööandja korraldab töö ümber ja seoses sellega kaob ära kuupalgaline ametikoht, siis tekkib koondamissituatsioon (TLS § 89 lg 1). Enne seda on tööandja kohustatud pakkuma Teile teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel. Juhul kui pakutud tingimused teisel ametikohal Teile ei sobi, peab tööandja Teid koondama koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega (etteteatamistähtaeg kooskõlas TLS § 97 lg 2 ja koondamishüvitis).
Saades koondamisteate ja teise töö pakkumise, on töötajal õigus mõistlik aeg sellega tutvuda ja puudub seaduslik alus nõuda, et töötaja koheselt peaks otsuse tegema.
Soovides probleemile pikas perspektiivis arukat lahendust ja sõnajalaõie taasleidmist:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas peaksin teist töötajat puhkuse ajal asendades ka selle eest tasu saama?22.06.2012

Tere, küsimus on selline, et kas peaksin asendama tasuta teist töötajat teise töötaja puhkuse ajal? Töötan müügisekretärina ja peaksin asendama IT referenti tema puhkuse ajal. Samas pean ka samal ajal oma tööülesandeid täitma. IT referendi palk on minu palgast 1,5 korda suurem. See on hoopis teine töö, mis mina igapäevaselt teen. Olen eelnevatel aastatel küsinud tööandjalt lisatasu kohta, mille peale on vastatud, et selles firmas ei ole kombeks asendustasu maksta. Kas see on seaduslik ja ma peangi sellega leppima?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Kirjeldatud olukord ei ole ainulaadne. Enamik tööandjad üritavad valutult mööda saata puhkuste perioodi, st. lisakulutusi tegemata.
Juhul, kui Teie ametijuhendis või töölepingus on kirjas asenduskohustus, siis tuleb seda täita.

Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine (TLS § 17 lg 3).

Kui tegu on lisaülesannetete täitmisega oma põhitöö kõrvalt, tuleb tööandjal maksta lisatasu. Silmas tuleks ka pidada, et tööajanorm jääks kokkuleppe tasemele, vastasel juhul lisandub ületunnitöö tasu (TLS § 44 lg 7).

Õiget tööd või õiglast tasu!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kui puhkusegraafik on olemas, kas enne puhkust pean veel puhkuseavalduse esitama?20.06.2012

Tere!

Saan aru, et kui tööandja ei ole koostanud jaanuarikuu jooksul puhkuste ajagraafikut, pean puhkusele jäämisest kirjalikult ette teatama 2 nädalat.

Kui aga ajagraafik on koostatud, siis kas ja millal pean veel enne puhkusele jäämist sellest kirjalikult tööandjat teavitama või avalduse esitama?

Mul on põhjust arvata, et kuigi jaanuarikuus on koostatud puhkuste graafik, mille alusel puhkan kaks viimast juulikuu nädalat, kavatseb ülemus puhkuse andmisest keelduda. Mis alustel oleks tal võimalik seda teha ning kuidas saan seda vältida?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 69 lg 4, saab puhkuste ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Koostatud puhkuste ajakava on tööandja seaduslik otsus, osapooltele täitmiseks kohustuslik ja sellest lähtuvalt on töötajal õigustatud ootused puhkuste ajakava kehtivuse kohta oma plaanide tegemisel.
Seadus näeb erijuhtudel ette ka võimaluse tööandjal ühepoolselt puhkust katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seejuures tuleb töötajale hüvitada sellest tekkivad kulud, nt broneeritud reisi ettemaks, mida reisikorraldaja keeldub tagastamast või puhkuse katkestamise korral etteplaneerimatud tagasisõidu kulud jne.
Igal üksikjuhtumil tuleks eraldi hinnata tööandja poolseid põhjendusi puhkuse edasilükkamisel või katkestamisel. Kas põhjus on ettenägematu? Kas tegemist on reaalse kahju tekkimuse ohuga, mida ainult puhkusele jääv/olev töötaja saab ära hoida või on tegemist lihtsalt mugavusest tingitud töö korraldamata jätmisega tööandja poolt. Tuleb silmas pidada, et puhkuste ajakavasse märgitud puhkuse ajaks töötajale asendaja leidmine on tööandja kohustus ja ette teada äririsk, mida töötajaga jagada ei saa.
Täpsemalt puhkuste ajakavast: TLS § 69.
Soovides nauditavat puhkust ajal, millega olete arvestanud:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus kohustada mind enamuse tööajast tegema selliseid töid, mis ei ole ametijuhendis kirjas?19.06.2012

Tere!
Kaks aastat tagasi võeti mind õmblejana tööle õmblusfirmasse. Kahjuks pean aga enamasti tegema muud tööd, näiteks noppima niidiotsi valmis toodangult või töötama seistes kuuma pressi juures, millega pannakse väljalõigatud detailidele tugevduseks liimiriie. Olen viimase poole aasta jooksul üles märkinud, mis tööd olen teinud. Selliseid päevi, mil kogu tööpäeva jooksul õmmelda saan, on ainult 3 kuni 4 päeva kuus.
Töölepingus on selline punkt: Töötaja asub tööle õmbleja ametikohal. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust.
Õmbleja ametijuhendis seisab: Põhiülesanded
1. Valmisrõivaste õmblemine
2. Valmislõigatud detailide kvaliteedi kontroll
3. Enda tehtud töö kvaliteedi kontroll
Nüüd ongi selline küsimus. Kas tõesti on tööandjal tänu sellisele punktile (mis töölepingus ütleb, et ilma erikorralduseta tuleb täita muid ülesandeid) õigus kohustada mind enamuse tööajast hoopis teisi töid tegema? Olen nõus teisi kohustusi vahepeal täitma, kuid mitte sellega, et õmmelda saan vaid mõnel päeval kuus. Sooviksin õmmelda, sest tegelikult olen õppinud meeste- ja lasterõivaste rätsepaks ja minu õmlustöö (nii vähe kui ma seda teha olen saanud) kvaliteedi üle nurisetud ei ole.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Punkt, mis töölepingus ütleb, et töötaja on kohustatud LISAKS ametijuhendis ettenähtud ülesannetele, täitma erikorralduseta muid ülesandeid, on üsna tavapärane.
Selline punkt on enamjaolt igasse töölepingusse sisse kirjutatud, kuid antud informatsioonist selgub, et põhjus on selles, et põhitööülesandeid sealjuures täidetakse minimaalselt.

Töölepinguseaduse § 17 lg 2 kohustab tööandjat korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.

Soovitaksin tööandja poole asjaolude selgitamiseks kirjalikult pöörduda, tuginedes asjaolule, et omandatud kvalifikatsioon saab kannatada, kui ei ole võimalik täita oma erialaseid tööülesandeid. Selgemaks ülevaateks lisage ka poole aasta jooksul kogutud märkmed.

Vastastikust mõistmist teine-teise huvide arvestamisel!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja võib kehtestada tükitöönorme, mis päevapealt viib palga sisuliselt poole peale?18.06.2012

Tere! Töötan pingioperaatorina ja olen tükitööl. Igale pingile on seatud omad normid, mis tuleb täis teha. Firma on norme arvestades igal pingil tüki hinde välja arvutanud selliselt, et töötasuks peaks tulema vähemalt 4,75 eurot tunnis. Millised on töötaja võimalused, kui firmasse toodud uue pingi normid on seatud nii kõrged, et neid on võimatu teostada? Olen kogenud töötaja ning kõige parema tahtmise juures saab päeva lõpuks täis pool normist. Seega on uuel pingil palk täpselt poole väiksem kui varem teistel pinkidel. Kas tööandja võib oma suva järgi määrata ebareaalseid norme ning maksta järsku ühel heal päeval töötajale lihtsalt poole vähem palka, kuigi tööd teen samapalju ja rohkemgi veel? Ehk siis tegelikkuses lihtsalt langetada palka, kuid seda sellisel varjatud meetodil, et töötajal puudub igasugune sõnaõigus. Olen selgitanud mitmeid kordi, et normid on ebareaalsed ning palunud juhatust asja üle vaatama ning aega mõõtma, kuid seda nad tegema ei tule. Tundub, et oma suva järgi normide seadmine ongi tööandja võimalus töötajale 1:0 ära teha? Kas töötaja ainus võimalus on omal tahtel töölt lahkuda? Töötasu langetamisest töölepingu seaduse mõistes ei saa ju siinkohal rääkida? Seega ei kehti ka sellega seotud paragrahvid (õigus nõuda lahkumise korral hüvitist jne). Näiliselt on ju kõik jokk. Tänan!

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Ilmselt on Teie juhtum pretsedenti loov, kui sellega töövaidluskomisjoni või kohtusse minna. Kuigi väliselt on tööandja käitumine JOKK, siis ilmselt on vaidlustamiseks alust. Lahenduse võti peaks olema Teie eelmiste kuude keskmise töötasu võrdlus uue pingiga töötamisel väljateenituga. Võimaliku vaidluse korral peaksite suutma tõendada, et uue pingiga töötamise norm on ebarealistlikult kõrge ja sisuliselt on tegemist töötasu alandamisega.
Esimese asjana tuleks Teil teha tööandja poole kirjalik pöördumine, selgitades olukorda ja faktilist töötasu alandamist. Mõistlik oleks seda teha e-mailiga, siis saate hiljem tõendada, et Te ei olnud tekkinud olukorraga nõus ja olete üritanud tööandjaga olukorda lahendada. Kui tööandja sellele positiivselt ei reageeri, siis on võimalik peale omapoolsete tõendusmaterjalide kogumist pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, näidates ära töötasu ühepoolse langetamise. Tulemust on raske ette ennustada, see sõltub Teie töölepingust, tööandja poolt kehtestatud normide määramise alustest ja paljudest muudest teguritest, mis alles asja arutades välja tulevad.
Õigluse võitu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas lahkumisavalduse esitanud töötajal on õigus see avaldus tagasi võtta ja nõuda enda tööle jätmist?18.06.2012

Kui töötaja on esitanud lahkumisavalduse ja tema asemele on leitud uus töötaja, kas töölt lahkujal on õigus avaldus tagasi võtta ja nõuda enda tööle jätmist?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töötaja võib töölepingu üles öelda mis tahes ajal, teatades tööandjale ette töösuhte lõppemisest 30 kalendripäeva.
See on töötaja soov ja vaba tahe. Läbirääkimiste teel on alati võimalik kokkuleppeid muuta, kuid õigust seda nõuda ei ole.

Otsusekindlust edaspidiseks soovides!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas summeeritud tööaja arvestusperiood võib olla 12 kuud?13.06.2012

Tere,
Kas summeeritud tööaja arvestusperiood võib olla 11 või 12 kuud? Tegemist majutusasutusega, kus talvel tunde ei tule, aga suvel "ela või" tööl?
Töölepingus on Tööajanorm 40t nädalas tööaja summeeritud arvestuse alusel. 1.september kuni1. mai on osaline tööaeg, kuid mitte vähem kui 0,5 tööajanormi.
Lugupidamisega

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Arvestusperiood on summeeritud tööaja puhul kuni neli kalendrikuud. Tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi pikendada kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kui algab kollektiivpuhkus, millal siis on mõtekas esitada lahkumisavaldus?13.06.2012

Tere,
Kui 15 aastat tööl olnud inimene lahkub nüüd töölt 22.06.12 ja tegelikult hakkab neil kollektiivpuhkus lasteaias 25.06.12. Mis kuupäevast oleks kasulikum esitada lahkumisavaldus, et töötaja kahju ei saaks?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Tööaasta arvestust peetakse 01.01.-31.12.
Kui olete eelnevad puhkused kätte saanud, siis soovitan esitada lahkumisavaldus enne kollektiivpuhkuse algust. Töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva, seega on tööandjal võimalus teha tasaarvestus enne puhkuse algust, et Teil ei oleks vaja oma ettesaadud puhkuse eest tagasi maksta.


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandja võib keelata väljaspool tööaega töötamise teise tööandja juures?13.06.2012

Tere! Töötan üldtööajaga 35 tundi nädalas ehk 8.00-15.00 olen tööl. Mulle pakuti huvitavat lisatööd teises firmas. Kas tööandjal on õigus keelata töötamise väljaspool üldtööaega teises firmas?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Töölepingu seaduse §§ 23-27 reguleerivad konkurentsi osutamist. Kuna Teie küsimus ei sisalda andmeid, mis tööd Teile pakutakse, kas tegemist on konkurentsi osutamisega praegusele tööandjale ja kuidas on konkurentsi osutamine Teie töölepingus reguleeritud, siis loodetavasti leiate eespool oleva viite järgi ise oma küsimusele vastuse.
Huvitavaid väljakutseid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tingimus töölepingus, et omal soovil lahkumisel pean maksma viimase aasta koolitused tööandjale tagasi, on seaduslik?12.06.2012

Tere.

Minul kui töövõtjal on töölepingus kirjas sellise sisuga punkt:

x) kui töövõtja lahkub (lõpetab töölepingu) omal soovil, siis on tööandjal õigus nõuda kõikide nende koolituste rahalist hüvitamist, millel töövõtja osales tööandja kulul viimase ühe aasta jooksul

Millega tööandja kaitseb ennast olukorra eest, et tema kulul küllaltki kallitel koolitustel osalenud töövõtja ei läheks peale kursuste läbimist ja kvalifikatsiooni tõstnuna järgmine kuu minema, vaid oleks tagasimaksmiskohustuse abil töösuhtes kindlamalt seotud vähemalt aasta peale kursuste läbimist.

Olles osalenud tööandja kulul mitmetel kursustel viimase aasta jooksul pole minuga aga mitte ühtegi korda sõlmitud koolituslepingut, kus oleks täpselt reglementeeritud näiteks tagasimaksmiskohustuse proportsionaalsus, ajaperioodi pikkus vms.

Kas minu töölepingus olev punkt praeguse tööõiguse raames ongi automaatne koolitusleping rahalise tagasimaksekohustusena 100% terve viimase aasta lõikes? Või on see näiteks tühine ja ühtegi tagasimaksmiskohustust pole, kuna puudub konkreetne igat kursust käsitlev koolitusleping?

Aitäh

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Esitataud andmetest ei selgu täpset koolituste eesmärki. Kui tegu on tööalaste teadmiste ja oskuste arendamisega, siis tööandja kohustus on ka nende kulud katta (TLS §28 lg 2 p 5).

Juhul, kui tegu on kvalifikatsiooni tõstmisega, mida antud ametikoht ei nõua ning tööandjal ka vastavat pakkuda ei ole, siis on koolituskokkulepe igati õigustatud, kuid selleks, et see ei muutuks õigustühiseks, peavad täidetud olema alljärgnevad tingimused:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk (§ 34 lg 2).

Antud olukorras on Teie tööandjal pooled tingimused täitmata, mistõttu ei eelda ka automaatset 100%-list tagasimakse kohustust.

Õiglaseid lahendusi soovides!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu