Tööõigus
Küsimus: Kui palju peab ettevõte maksma palka, kui hetkel tööd pakkuda ei ole?21.05.2012
Tere!
Olen tööle vormistatud juurdelõikajana. Paar korda aastas juhtub, et sellel lõigul tööd kõigile ei jagu. Asendustööna pakub tööandja tööd õmbluses. Seda tööd minu töölepingus kirjas pole. Tööandja maksab mulle selle eest vähem palka, kui ma saaksin oma tööd tehes. Tööandja väitel selles lõigus nii vähe palka saadaksegi ja mingil juhul ei ole õigustatud, et mina saaks seal rohkem palka, kui kogemustega õmblejad. Iseenesest mõistetav.
Kui ettevõtjal mulle töölepingus kokkulepitud tööd pakkuda pole:
Kas tal on siis õigus pakkuda mulle ajutiselt teist tööd?
Kas tal on õigus maksta teise töö eest vähem palka?
Kas ta peaks selle ka töölepingus fikseerima? Kas töölepingus saab olla 2 erinevat tööd ja tunnipalka?
Olen tööle vormistatud juurdelõikajana. Paar korda aastas juhtub, et sellel lõigul tööd kõigile ei jagu. Asendustööna pakub tööandja tööd õmbluses. Seda tööd minu töölepingus kirjas pole. Tööandja maksab mulle selle eest vähem palka, kui ma saaksin oma tööd tehes. Tööandja väitel selles lõigus nii vähe palka saadaksegi ja mingil juhul ei ole õigustatud, et mina saaks seal rohkem palka, kui kogemustega õmblejad. Iseenesest mõistetav.
Kui ettevõtjal mulle töölepingus kokkulepitud tööd pakkuda pole:
Kas tal on siis õigus pakkuda mulle ajutiselt teist tööd?
Kas tal on õigus maksta teise töö eest vähem palka?
Kas ta peaks selle ka töölepingus fikseerima? Kas töölepingus saab olla 2 erinevat tööd ja tunnipalka?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teist tööd pakkudes on tööandja täitnud oma TLS § 37 lg 2 tuleneva kohustuse. Samas säilib kohustus maksta töölepingus kokkulepitud tasu. Erisusena võib tööandja TLS § 37 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel ajutiselt alandada töötasu, kui põhjused on tööandjast mitteolenevad ja ettenägematud. Seejuures tuleb tööandjal järgida 14-päevast etteteatamise tähtaega. Töötaja peab vastama 7 päeva jooksul ja töötasu ajutise alandamisega nõustudes on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Töötasu alandamisega mitte nõustudes on töötajal õigus tööleping 5-päevase etteteatamisega üles öelda ja saada hüvitist samadel alustel nagu koondamise korral (TLS § 37 lg 5).
Iseenesest ei ole keelatud töölepingus fikseerida kahe erineva töö tegemist ja nende eest erinevat tasustamise viisi.
Pikas perspektiivis tarku valikuid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui tööandja lõpetab töölepingu pankroti tõttu ja kohe luuakse uus firma samal aadressil, kas uue töölepingu pakkumisel on ka lubatud 1-2 päeva mõtlemisaega enne allakirjutamist?21.05.2012
Tere! Kui tööandja lõpetab lepingu tööandja pankroti tõttu ja kohe luuakse ka uus firma uue nimega samal aadressil ja uue töölepinguga, kas siis on ka lubatud mingi 1-2 päeva mõtlemisaega enne allakirjutamist? Kas mõtlemise ajal peab ka töökohal viibima? Kui ma näiteks ei soovi uuele lepingule alla kirjutada ja tahan ära minna, kas võib seda päevapealt teha või peab ikka kirjalikult 3 päeva ette teatama ja edasi 3 päeva tööl olema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie küsimusest saan aru, et pankrotiga lõpetanud ettevõtte töötajad koondatakse, mitte ei toimu ettevõtte üleminekut? TLS § 112 lg 4 alusel on sellisel juhul uue firma puhul tegemist täiesti uue tööandjaga, kuigi firma omanikud ja aadress kattuvad. Uuel tööandjal puuduvad teie ees kohustused - olete võrdses seisundis teiste "tänavalt" tulnud kandidaatidega.
Koondamisteates märgitud kuupäevast olete oma otsustustes vaba ja ilma lepinguta uuele tööandjale tööd tegema ei pea. Samas on uue tööandja määrata kui pikalt ta Teile või teistele kandidaatidele mõtlemisaega annab.
Soovides õiglast töösuhte lõpetamist ja kindlat uut töökohta.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millised on minu õigused töölepingu ülesütlemisel ja kuidas lahendada probleemi seoses vargusega kliendi poolt?17.05.2012
Tere!
Töötan asutuses klienditeenindajana jaanuari kuust. Lepingu sain alles mai kuus, kuna maksuamet pidi tulema ja siis oli tööandjal kiire lepingu sõlmimisega, enne polnud lepingust peale töölevõtmist juttugi. Soovin teada, mis on minu õigused, kuna olen ametlikult tööl olnud 1 kuu ja soovin juunist juba lepingu lõpetada. Täpsemalt soovin teada kuidas nõuda välja neilt puhkusetasud kui lepingu lõpetan. Ma ei muretseks selle pärast, kuid tööandja on alati viivitanud palgaga ja ma olen saanud seda jupikaupa, pealegi ma pean seda alati ise kontoris küsimas käima.
Viimasel kuul on olnud siin mitu korda probleeme vargustega, näiteks üks päev käis mustlane ja pettis välja 50 eurot. Pidasin ta kinni, aga ma ei saa hoida kinni inimest füüsiliselt ilma seadust rikkumata, pealegi mul pole paanikanuppu. Kas see 50 eurot tuleb minul palgast maha arvata või jääb see firma kulule? Kaamera salvestus on olemas kuigi mulle pole seda antud juba 3 päeva, kuigi olen küsinud, politseisse pidin ka ise teatama, kuna mulle öeldi, et pole mõtet, politsei ei võta midagi ette, et las see jääb sinnapaika, aga ma ei ole nõus.
Vastusega on kiire, ette tändes! :)
Töötan asutuses klienditeenindajana jaanuari kuust. Lepingu sain alles mai kuus, kuna maksuamet pidi tulema ja siis oli tööandjal kiire lepingu sõlmimisega, enne polnud lepingust peale töölevõtmist juttugi. Soovin teada, mis on minu õigused, kuna olen ametlikult tööl olnud 1 kuu ja soovin juunist juba lepingu lõpetada. Täpsemalt soovin teada kuidas nõuda välja neilt puhkusetasud kui lepingu lõpetan. Ma ei muretseks selle pärast, kuid tööandja on alati viivitanud palgaga ja ma olen saanud seda jupikaupa, pealegi ma pean seda alati ise kontoris küsimas käima.
Viimasel kuul on olnud siin mitu korda probleeme vargustega, näiteks üks päev käis mustlane ja pettis välja 50 eurot. Pidasin ta kinni, aga ma ei saa hoida kinni inimest füüsiliselt ilma seadust rikkumata, pealegi mul pole paanikanuppu. Kas see 50 eurot tuleb minul palgast maha arvata või jääb see firma kulule? Kaamera salvestus on olemas kuigi mulle pole seda antud juba 3 päeva, kuigi olen küsinud, politseisse pidin ka ise teatama, kuna mulle öeldi, et pole mõtet, politsei ei võta midagi ette, et las see jääb sinnapaika, aga ma ei ole nõus.
Vastusega on kiire, ette tändes! :)
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie küsimustes sõltub palju eeltingimustest ja täpne vastus sõltub nende olemasolust või puudumisest. Näiteks, kas tasu saite pangaülekandega või sularahas, millised on tõendid Teie töötamisest tööandja juures alates jaanuarikuust, töölepingu sisu (tööülesanded ja vastutus) ja palju muudki.
Kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmine ei tähenda automaatselt töölepingu puudumist, tegeleda tuleb aga ilmselt selle tõendamisega. Seetõttu tekib küsimus, kas soovite töölepingu üles öelda katseajal 15-päevase etteteatamisega või ütlete selle üles korraliselt, 30-päevase etteteatamisega, tõendades ära oma töösuhte alates jaanuarikuust. Mõlemad valikud toovad kaasa omad tagajärjed.
Teie nimetatud 50 € tööandja ilma Teie nõusolekuta ühepoolselt kinni pidada ei tohiks.
Soovitan Teil minna spetsialisti juurde konsultatsioonile ja arutada enne ühe või teise otsuse langetamist läbi võimalikud tagajärjed.
Õigluse võitu ja läbikaalutud otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peab minu tööga mitterahulolu ka tõendama?16.05.2012
Töötasin klienditeenindajana ühes firmas 2 kuud. Ühel hommikul saadeti kiri juhtkonnalt, et ei olda minuga rahul ja paluti kirjutada lahkumisavaldus. Kuigi ma olin endast väljas, paluti kohe alla kirjutada omapoolsele lahkumisavaldusele või siis töötan veel 2 nädalat ja nad vallandavad mu. Rahulolematus seisnes väidetavalt selles, et käis testostja ja mina ei tegelenud temaga. Ma isegi ei tea, kes see inimene oli ka kas ta üldse käis või oli ainult jutt. Tõestusmaterjal puudus ja kaamerad poes ei tööta. Firma kontor asub üldse teises linnas. Ma olin nii ehmunud, et kirjutasin alla ja olin selle päeva veel tööl. Tahaksin teada, kas neil oleks üldse inimest lihtsalt meili teel öeldud ütluste põhjal vallandada?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Jääb mulje, et tööandja kasutas ära Teie teadmatust ja Teie tegevus oleks võinud olla läbikaalutum. Arutasin seda küsimust oma kolleegi Tiit Kruusaluga, kes töövaidlustega otseselt tegeleb. Teie küsimuses oleva info põhjal puudus tööandjal tegelikult võimalus Teiega töösuhet lõpetada. Kuna "de fakto" Te siiski ise kirjutasite lahkumisavalduse, siis tagantjärele selle vaidlustamine ei pruugi olla tulemuslik. Täpsema hinnangu saaks anda peale tutvumist tööandja kirja ja Teie lahkumisavaldusega, et hinnata, kas tegemist oli tööandja poolse ähvarduse ja survega või lihtsalt ettepanekuga.
Soovides võimalusi negatiivseid õppetunde tulevikus positiivselt rakendada:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas öötööst tekkiva lisatasu asemel antakse samapalju puhkeaega ja millal peaksin seda aega kasutada saama?16.05.2012
Tavaliselt on minu tööaeg 8.00-21.00, aga nädalavahetustel kauem ja tekib öötunde ja mitte just ainult mõni tund, vaid ikka rohkem. Öötunde ei tasustata 1,25 kordselt, nagu paragrahv 45 lõige 1 ütleb, vaid kasutatakse lõiget 3, mis ütleb: tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega.
Kuskilt aga ei oska välja lugeda, kui palju seda vaba aega peaks olema? Kui muidu tasustatakse ju öötund 1,25 kordselt, siis minu öötund tasustatakse nagu päevane tund, ehk siis 1 kordselt. Puudu jääb 0,25. Kas siis peaksin saama 0,25 tundi (ehk siis 15 minutit) iga töötatud öötunni eest täiendavat vaba aega? Kas ma mõtlen õigesti?
Teine küsimus on aga see, et millal ma selle vaba aja peaks kätte saama? Tööandja on selline tegelane, kes ei tahaks midagi anda ja ütleb, et sügisel saad. No enda loogika ütleb seda, et selle peaks kätte saama alati ikka samal kuul. Kellel hüvitatakse näiteks rahas, siis no ei maksta talle ju maikuu palka osaliselt sügisel.
Kuskilt aga ei oska välja lugeda, kui palju seda vaba aega peaks olema? Kui muidu tasustatakse ju öötund 1,25 kordselt, siis minu öötund tasustatakse nagu päevane tund, ehk siis 1 kordselt. Puudu jääb 0,25. Kas siis peaksin saama 0,25 tundi (ehk siis 15 minutit) iga töötatud öötunni eest täiendavat vaba aega? Kas ma mõtlen õigesti?
Teine küsimus on aga see, et millal ma selle vaba aja peaks kätte saama? Tööandja on selline tegelane, kes ei tahaks midagi anda ja ütleb, et sügisel saad. No enda loogika ütleb seda, et selle peaks kätte saama alati ikka samal kuul. Kellel hüvitatakse näiteks rahas, siis no ei maksta talle ju maikuu palka osaliselt sügisel.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 45 lg 3 kahjuks ei täpsusta kui palju tuleks anda vaba aega öötöö eest. Oluline on vaid kokkuleppe olemasolu. Analoogi tuleks otsida TLS § 44 lg 6, kus ületunnitöö tuleb hüvitada ületunnitööga VÕRDSES ulatuses vaba ajaga. Rahas oleks sama ületunnitöö aga 1,5 kordselt hüvitatav.
Tean, et selles osas on olemas ka teistsuguseid arvamusi, kuid minu andmetel puudub seni vastav Riigikohtu lahend, mis annaks lõpliku seisukoha.
Seetõttu tuleks juhinduda fikseeritud kokkuleppest, mitte ühe osapoole pealesurutud tingimustest. Kokkuleppes peab olema ületunnitöö ja öötöö hüvitamise kord, mille juurde kuulub ka selle hüvitamise (vaba aja andmise) aeg.
Teie olukorras tuleks Teil endal üles näidata aktiivsust, tehes tööandjale kirjalikult konkreetsed ettepanekud väljateenitud vaba aja kasutamise kohta. Kokkuleppe saavutamata jätmise korral puudub alus edaspidi eritingimustes töötamiseks.
Soovides edukaid ja vastastikku arvestavaid suhteid tööandjaga:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võib töögraafikut teha nii, et olen 5 pikka päeva järjest tööl?14.05.2012
Olen müüja. Pood avatud 10-20. Tööpäev algab 9.30 ja lõpeb 20.30. Graafiku järgi olen tööl 5 päeva järjest, vaba oli ainult 1 päev. Samas järgmine nädal 5 vaba päeva ja siis uuesti 2 tööl. Ma ei saa nagu sellest süsteemist mitte midagi aru. Pidevalt muudetakse graafikut. Normaalne oleks 3 tööl ja 2 vaba jne.
Samas kodus on kasvamas ka väike laps, 4,5 a poiss. Laps on jäänud tänu sellisele graafikule nii unurasse. Ei ole üldse aega kodus mitte midagi teha.
Samas kodus on kasvamas ka väike laps, 4,5 a poiss. Laps on jäänud tänu sellisele graafikule nii unurasse. Ei ole üldse aega kodus mitte midagi teha.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teadmata, kuidas on Teil töölepingus kokku lepitud tööaja korraldus ja -arvestus, ei saa kahjuks ammendavalt vastata. Teile juhiseks - TLS § 51 reguleerib igapäevase puhkeaja andmist ja TLS § 52 iganädalase puhkeaja andmist.
Loodetavasti on sellest abi.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas teha avaldust tööinspektsiooni?08.05.2012
Tere!
Mure siis selline, et töötasin 3 kuud ühes firmas, aga palka pole siiani saanud (jaanuarist-märtsini). Iga kuu 10. kuupäeval pidi palk tulema, aga pole siiani makstud. Andsin ka lahkumisavalduse 18.aprill, aga pole lõpparvet saanud. Tahaksin nüüd esitada tööinspektsiooni avalduse,et saaks tööandjalt nõuda oma palka ja viivist, aga ei oska seda korrekselt teha. Tõestuseks on mul leping, lahkumisavaldus ja konto väljavõte. Aga ei oska arvutada puhkusetasu ja viivist. Palk oli 320 eurot bruto (kolm kuud siis 960).
Mure siis selline, et töötasin 3 kuud ühes firmas, aga palka pole siiani saanud (jaanuarist-märtsini). Iga kuu 10. kuupäeval pidi palk tulema, aga pole siiani makstud. Andsin ka lahkumisavalduse 18.aprill, aga pole lõpparvet saanud. Tahaksin nüüd esitada tööinspektsiooni avalduse,et saaks tööandjalt nõuda oma palka ja viivist, aga ei oska seda korrekselt teha. Tõestuseks on mul leping, lahkumisavaldus ja konto väljavõte. Aga ei oska arvutada puhkusetasu ja viivist. Palk oli 320 eurot bruto (kolm kuud siis 960).
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Avalduse näidise töövaidluskomisjonile leiab tööinspektsiooni kodulehelt:
http://www.ti.ee/index.php?page=1454&
koos sinna juurde kuuluvate selgitustega.
Kui endas aga siiski kindel ei ole, siis oleks mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks või esindaja leidmiseks spetsialisti poole. Kahjuks ei saa ma Teie lahkumisavaldust, selle tõendatud esitamise ja töölepingu lõppemise kuupäeva teadmata ning töölepingut nägemata täpsemat nõu anda, sest teadmata kõiki üksikasju võin Teid hoopis eksiteele viia.
Õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda, et arstil käidud päevad puhkepäevadeks vormistaksin?07.05.2012
Mul on tekkinud järgmine olukord. Mul on Viljandi perearst, kes suunas mind südame probleemidega Viljandi Haigla kardioloogi juurde. Olen käinud töö ajast arstide juures (töötan Tallinnas). Algselt ütles juht, et ta ei arvesta mu arstil käimisi. Nüüd teatas, et vormistagu ma puhkuse päevad. Olen olnud töölt ära pool päeva korraga ehk sõit Viljandi ja arstil käimine või arstil käimine hommikul ja sõit tagasi linna.
Uuringud ning arstide vahet käimised on alles pooleli. Kas ma pean siis ikkagi vormistama avalduse?
Uuringud ning arstide vahet käimised on alles pooleli. Kas ma pean siis ikkagi vormistama avalduse?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kaldun seekord jääma tööandja poolele. TLS § 38 kohustab töötajat andma töötajale mõistlikus ulatuses vaba aega kui töö tegemist ei saa oodata töötaja isikust tuleneval põhjusel. Töölepingu seaduse käsiraamat toob näitena välja arsti juures käimise, kuid silmas on peetud ühekordseid ettenägematuid toiminguid, mida ei ole võimalik muul ajal teha. Teie puhul tundub tegemist olevat mitmekordse etteplaneeritava töölt puudumisega ja selle eest keskmise tasu maksmine paneks tööandjale põhjendamatu koormuse. Sellisel juhul oleks tõesti mõistlik oma aega teisiti planeerida ja võtta välja puhkusepäevad või küsida tasustamata puhkust. Kuna seadus ei ole täpselt määratlenud, millega on piiritletud väljend "mõistlik aeg", siis ametikohast tuleneva tõlgendamisõigusega antava vastuse võite saada piirkondlikult tööinspektorilt.
Vaadake ka ühte minu varasemat vastust sarnasel teemal: http://www.ti.ee/index.php?page=644&
Vastastikku arvestavaid lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas 4 tundi, mis enne haiguslehele jäämist töötasin, jäävadki tasustamata? 07.05.2012
Tere,
Töötan täiskohaga graafiku alusel põhipalgaga. Märtsis ühel päeval olin töötanud ära pool päeva - 4 tundi ja pidin minema erakorraliselt arsti vastuvõtule, samal päeval alustati mul ka haiguseleht. Olin haiguslehel 3 tööpäeva. Märtsis oli 176 töötundi, nendest olin tööl 156 tundi (k.a. 4 tundi sellel päeval, kui olin erakorralises vastuvõtus), kuid mulle maksti välja 152 tunni eest (ehk 176 kuu töötundi - 3 päeva haiguselehel = 152 töötundi). Kas see oli õigustatud ja mis juhtub nende 4 tunniga? Mis õigused mul on ja kas ettevõte peab mulle need 4 tundi kinni maksma?
Töötan täiskohaga graafiku alusel põhipalgaga. Märtsis ühel päeval olin töötanud ära pool päeva - 4 tundi ja pidin minema erakorraliselt arsti vastuvõtule, samal päeval alustati mul ka haiguseleht. Olin haiguslehel 3 tööpäeva. Märtsis oli 176 töötundi, nendest olin tööl 156 tundi (k.a. 4 tundi sellel päeval, kui olin erakorralises vastuvõtus), kuid mulle maksti välja 152 tunni eest (ehk 176 kuu töötundi - 3 päeva haiguselehel = 152 töötundi). Kas see oli õigustatud ja mis juhtub nende 4 tunniga? Mis õigused mul on ja kas ettevõte peab mulle need 4 tundi kinni maksma?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

See koht on minu teadmist mööda jäänud seaduseandjal reguleerimata. Tööandja võib, aga ei pea Teie 4 töötundi kinni maksma, sest Teie enda poolt esitatud paberite järgi (töövõimetusleht) olite ju töövõimetu. Töövõimetuslehel märgitud kuupäev on aga aluseks tööandja ja Haigekassa poolt väljamakstavatele haigushüvitistele.
Poole päeva pealt haigestudes on üldjuhul mõistlikum paluda arstil töövõimetusleht välja kirjutada järgmisest päevast. Sellisel juhul ei jääks töötaja kaotajaks.
Sarnast teemat olen juba varem käsitlenud:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/2395/normtunnid-haiguslehe-korral-kas.html
Materiaalselt jäite seekord kaotajaks, aga kogemuse võrra, mis võimaldab tulevikus teisiti talitada, olete rikkam.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas masina puhastus ja koristamine peaks toimuma tööaja sees?30.04.2012
Tere,
Kui ma teen seisvat tööd, kui tihti peab tööandja võimaldama pause v.a lõuna ja kuidas on tööajaga kui on kirjas, et tööpäev on 8-16.30. Kas siis tööandjal on õigus nõuda, et 16.30 lülitan masina välja ja hakkan siis koristama või koristan ikka tööaja sees ja kas puhkepausid v.a lõuna ei lähe enam tööaja sisse?
Tänan
Kui ma teen seisvat tööd, kui tihti peab tööandja võimaldama pause v.a lõuna ja kuidas on tööajaga kui on kirjas, et tööpäev on 8-16.30. Kas siis tööandjal on õigus nõuda, et 16.30 lülitan masina välja ja hakkan siis koristama või koristan ikka tööaja sees ja kas puhkepausid v.a lõuna ei lähe enam tööaja sisse?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Saan aru, et allkirjastatud töölepingu järgselt kuulub Teie aeg kl 8-16.30-ni tööandjale ja selle eest saate tasu. Koristamine on samuti töö tegemine tööandjale ja koristamist peale kokkulepitud tööaega tuleks vaadelda ületundide tegemisena.
Mõistlik oleks, kui tööandja on sisemises töökorralduses ära näidanud aja, mis peaks kuluma tööpäeva lõpetamisele eelnevale koristamisele, millega peaks valmis jõudma kl 16.30.
Teadmata täpsemalt Teie töö iseloomu ja sellega kaasnevaid riske, ei ole võimalik öelda, kas täiendavad tööaja sisse arvatavad vaheajad on põhjendatud või mitte. Peaksite selle osa küsimusest koos täpsustavate andmetega esitama uuesti "Töötervishoiu ja tööohutuse" teema all.
Seadusest lähtuvaid töötingimusi soovides:
Tiit Kruusalu
tii@metiabi.eu
www.metiabi.eu