Tööõigus

Töölepingus on punkt: Töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures ..... käesoleva lepingu kehtimise ajal ja 1 aasta peale lepingu lõppemist. Kui töötaja rikub konkurentsipiirangu kokkulepet, võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi summas 1600.- eurot.
Olen oma erialal töötanud üle 30 aasta ja muud tööd ma ei oskagi, kui ma nüüd sooviksin mujale tööle minna (võimalik, et konkureerivasse firmasse, aga neid on lepingu loetelus 10+ jt.). Lepingus on kirjas, et töötasu sisaldab tasu konkurentsipiirangu kokkuleppe eest.
Küsimus: Kas tööandja peaks kompenseerima seda kokkulepet eraldi tasuga või maksma kompensatsiooni sunnitud 1 aastase töökeelu eest?

Tere.
Olen töötanud pea kaks aastat kaupluse laos graafiku alusel, nädal 7-15.30 (laos) nädal 8-16.30 (kaubavedu), kokku kaks meest 8 tundi 5-l päeval nädalas. Tööandja muutis nüüd graafiku ühel nädalal 7-15.30 ja teisel 12.30-21 (kaubavedu, võttis tööle komanda inimese lattu ajaga igapäev 8-16.30).
Kas tööandja oleks pidanud küsima meie nõusolekut selliseks muutuseks (muutuse tingis kaupluse tööaja pikendamine 3 tunni võrra ja lisaks meile sunnitakse kõiki kaupluse töötajaid suveõhtuid tööl veetma, seda esimest korda poe ajaloos). Kas töölepingus ei pea olema kirjas aeg millal ma pean tööd tegema ja piisab lausest "summeeritud aeg graafikute alusel", mis tegelikult võimaldab tööandjal mind igal ajal ööpäevas tööle rakendada kui ta täidab puhkeaja nõudeid?

Tere.

Oleme grupp müüjaid ühest eesti kaubanduskeskusest, kus kaubanduskeskuse omanik - edaspidi "Rendileandja" rendib kaumeestele, edaspidi "Kaupmees", müügibokse, kus töötame siis meie, edaspidi - "Müüjad".

Hiljuti kehtestas "Rendileandja" majasisesed reeglid, et tööpäevadel ajavahemikel 11.00-13.00 ja 14.00-16.00 ja laupäeval 11.00-16.00 ei tohi müügibokse sulged ka ajutiselt. Kuna tegu väikeste boksidega, siis korraga tööl ainult 1 müüja, tualeti kasutamiseks peab ta paratamatult boksi ca 10-ks minutiks sulgema. Rendilepingus ja töölepingutes sellised punktid puuduvad, "Rendileandja" väidab, et tegu uute majasiseste sisekorraeeskirjadega. "Kaupmehed" ei taha aga "Rendileandjaga" probleeme, kuna rendihuvi antud kaubanduskeskuses suur.
Samuti nõuab "Rendileandja", et kõikides boksides peavad müüjad valdama vene keelt, kuna on esinenud kaebusi venekeelset klientuurilt, et neid ei mõisteta nende emakeeles.
Kas ja milline on "Rendileandja" uute nõudmiste/sisekorraeeskirjade seaduslikus?
Kes ja kuidas saab neid vaidlustada?

Kui osaühing lõpetab vabatahtlikult tegevuse ja see likvideeritakse, millised on töötaja õigused ja kas firma peab maksma ka hüvitist? Olen töötanud firmas 1,5 aastat ja tööleping on tähtajatu.

Olen puudega inimene ja töötan 0,75 kohaga ehk 30 tundi nädalas. Oma avalduses soovisin nelja-päevast töönädalat ehk esmaspäevast neljapäevani. See ka mulle võimaldati. Nüüd on puhkuste aeg ja tahetakse, et ma teeksin oma 30 tundi viie päevaga. Sõidan kaugelt ja mulle on see kahjulik. Töölepingus on selline lause, et üldjuhul nelja-päevane töönädal. Kas see tähendab, et neil on õigus nõudagi seda?
Kas töölt lahkumiseks kehtib kõigile 30-päevane etteteatamine?

Tere!
Olen lapsehoolduspukusel. Käisin tööandja juures 8 kuud tagasi, et kas saaksin tööle naaseda (avaldust ei kirjutanud, käisin uurimas) ja sain teada, et minu asendajal muudeti leping tähtajatuks ja muudeti ära ka ametinimetus. Seda ametikohta, kellena enne töötasin, enam ei ole. Tööandja pakkus mulle teist tööd, kuid täiesti teisest valdkonnast. Siis haigestus laps ja otsustasin olla lapsehoolduspuhkusel edasi. Nüüd aga laps saab 3-aastaseks ja pean tööle naasema ning tööandja teatas, et soovib mind koondada, et teist tööd neil pakkuda ei ole. Kas tööandja oleks pidanud saatma mulle koondamisteate siis, kui muudeti asendaja leping? Kas tööandja on käitunud õiglaselt oodates ära lapse 3-aastaseks saamise, et siis koondada. Kas saab muuta asendaja lepingu tähtajatuks enne, kui ma olen teinud tööle naasemise avalduse. Asendajal oli tähtajatu tööleping (ära oleva töötaja asendaja ja leping lõpeb kui töötaja naaseb).

Suured tänud ette!
Lugupidamisega

Tere,

Puhkusel olin viimati jaanuaris 2011. Märtsis 2011 jäin raseduspuhkusele. Juuli keskel jään uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele. Olen aru saanud, et raseduspuhkusel viibimise aeg arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja sisse. Kas juhul, kui seda 2010. a detsembris ei tehtud, on mul õigus seda 11 päeva kasutada praegu? Kas saaksin ka ise kuskilt kontrollida, kas see aeg võeti viimase puhkuse puhul arvesse?

Tänan!

Tere.
Hagi ese on:
Töötasu nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise eest.
RLS § 22 lg 1 p 1. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine. Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise eest.
See on selge, et ei pea maksma riigilõivu.
Mis sellisel juhul võib olla hagihind?

Minu rasedus- ja sünnituspuhkus peaks algama jaanipäevast ning seoses sellega jäävad lõpetamata mitmed projektid, millega seotud olen. Tasustamine projektide eest käib üldjuhul projekti lõpus ning siit tekkiski mul küsimus, et kas RSP ajal või siis vanemahüvitise maksmise esimestel kuudel võib tööandja maksta töötasu nende projektide eest, mis lõpevad umbes novembrikuus? Kas see on ebamõistlikult pikk aeg saada töötasu, mis tegelikult välja teenitud olulisel varem?

Kas töötav pensionär peab ka kuu aega enne töölt lahkumist esitama kirjaliku avalduse või aitab suulisest ülesütlemisest? Poolest juulist algab puhkus kestab poole augustini ja peale puhkust oleks soov jääda töölt ära.