Tööõigus
Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppimisel on õigus saada tasustatud õppepuhkust?06.08.2012
Soovin minna sügisel täiskasvanute gümnaasiumi. Kas mul on õigus ka saada tasustatud õppepuhkust või ei?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õppepuhkuste osas on kriteeriumiks koolituse vorm.
Teie puhul on tegemist tasemekoolitusega, mis annab küll koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkuse õiguse 30 kalendripäevaks aastas (TäKS § 8 lg 2), kui see toimub päevases õppevormis ning täiskoormusega õppes (TäKS § 8 lg 5).
Nimetatud tingimuste täitmisel makstakse 20 kalendripäeva ulatuses õppepuhkuse ajal keskmist töötasu (TäKS § 8 lg 3). Tasemekoolituse lõpetamiseks on õigus 15 kalendripäevale täiendavale õppepuhkusele, mida tasustatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses (TäKS § 8 lg 4).
Õigeid ja kindlaid valikuid!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töögraafik võib olla koostatud nii, et igal pühapäeval olen tööl?06.08.2012
Tere! Töötan graafiku alusel ning iga pühapäev on tööpäev ning ka kaks laupäeva pean tööl olema. Kas on mingi seadus, mis ütleb, et mõni pühapäev võiks ka vaba olla?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seaduses sellist ettekirjutust, mis kohustab pühapäeva puhkepäevaks jätma, ei ole.
Tööajakava (graafiku) koostamisel on oluline järgida töö- ja puhkeaja nõudeid TLS § 51 ja § 52 lõikes.
Seega peab summeeritud tööaja arvestuse korral 24 tunni sisse jääma vähemalt 11 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 51 lg 1) ning nädala (seitsme päeva) sisse 36 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 52 lg 2).
Õiglast töö- ja puhkeaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas kolmveerand kohaga töötajat on õigus panna tööle 150 tundi kuus?04.08.2012
Kas on tööandjal õigus panna tööle juulis 155 tundi ja augustis 151 tundi, kui töötaja on tööl kolmveerand kohaga ja tööandja ütleb selle peale nii, et septembris ja oktoobris on aega puhata. On summeeritud tööaeg ja samas on lepingus kirjas, et 30 tundi nädalas, kuigi tunde tuleb rohkem. Olen veel tööl graafiku alusel ja augustis on pandud tööle nii: 3 tööl, 3 vaba ja siis edasi 4 tööl 1 vaba, 4 tööl 1 vaba, 5 tööl 3 vaba ja siis jälle 5 tööl 1 vaba, kas tohib nii teha kolmveerand kohaga töötajale.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimusest ei selgu kui pikk on arvestusperiood. Summeeritud tööaeg Teie puhul tähendab seda, et tööaeg jaotub ebaühtlaselt, ühes nädalas võib olla rohkem, teises vähem kui 30 töötundi. Vastavalt TLS § 44 lg 1, loetakse töötunnid kokku arvestusperioodi lõpus ja keskmine tundide arv peab jääma 30 tundi nädalas. Kui jäävad alatunnid, peab tööandja need välja maksma, ületundide eest tuleb aga maksta 1,5-kordset tasu. Täpse vastuse andmiseks oleks vaja teada Teie arvestusperioodi pikkust, selle algust ja lõppu ning kogu arvestusperioodi jooksul töötatud tundide arvu.
Graafiku koostamisel peab tööandja järgima igapäevase ja iganädalase puhkeaja normi täitmist. Vastavalt sellele peab summeeritud tööaja arvestuse korral 24 tunni sisse jääma vähemalt 11 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 51 lg 1) ja seitsme päeva sisse 36 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 52 lg 2). Osakoormusega (nt 0,5 või 0,75) töötajatele seadus erisusi ette ei näe.
Õiglast töökoormust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas peaksin nõustuma kui tahetakse teisele tööle panna?04.08.2012
Olen poole kohaga koristaja toitlustusettevõttes, nüüd tulin puhkuselt ja tahetakse, et hakkan köögis täiskohaga koka abiks, tehakse lepin ringi. Kas ma pean nõustuma sellega ja mis on minu võimalused, kui keeldun?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on tööandja sooviga muuta töölepingut. Vastavalt TLS § 12, saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Seetõttu on tööandja ettepanek tööleping ringi teha (lepingu muudatus) igati korrektne.
Juhul kui Te sellega ei nõustu, siis peab töö jätkuma senistel tingimustel.
Enda jaoks parimaid ja läbimõeldud otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas matuste korraldamiseks või tervise taastamiseks on ette nähtud töölt vabu päevi?02.08.2012
Olen tööl riigiasutuses muuseumis täistööajaga klienditeenindaja. Mul on kuutöötasu, mis ei olene tööl oldud tundide arvust. Olen töötanud riigiasutuses 19 aastat.
1. Kas mul on õigus saada 3 vaba päeva matuste korraldamiseks kui surnu oli minu äi? Kas need päevad on tasustatud või on see nn. palgata puhkus?
2. Kas on olemas nn. tervisepäevad, mida inimene saab kasutada arstil käimiseks, enda kosutamiseks või esmase haiguse raviks? Kui palju neid aastas on ja kas need on tasulised või tasuta päevad.
Tänan
1. Kas mul on õigus saada 3 vaba päeva matuste korraldamiseks kui surnu oli minu äi? Kas need päevad on tasustatud või on see nn. palgata puhkus?
2. Kas on olemas nn. tervisepäevad, mida inimene saab kasutada arstil käimiseks, enda kosutamiseks või esmase haiguse raviks? Kui palju neid aastas on ja kas need on tasulised või tasuta päevad.
Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tõepoolest on mõningad tööandjad oma töötajate elukvaliteedi parandamiseks võimaldanud vabu päevi tööandja kulul näiteks perekondlike sündmuste puhul (matused, pulmad, juubelid ning nooremas ja keskmises koolieas laste esimene koolipäev), samuti tasustatud lisapuhkust ehk tervisepäevi kuni 3 päeva aastas. Sellisel juhul kajastuvad need asutuse kollektiivlepingus vms. juhendis (töökorralduseeskiri [sisekord], palgajuhend jne.).
Kui Teie asutuses loetletud soodustusi fikseeritud ei ole, siis puudub ka otsene õigus nende kasutamiseks, sest ükski seadus selleks tööandjat ei kohusta.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda vabastamast töötajat § 88 lõige 1 punkt 1 alusel, kui töötajal on diagnoositud astma?01.08.2012
Tere!
Kas tööandjal on õigus keelduda vabastamast töötajat § 88 lõige 1 punkt 1 alusel, kui töötajal on diagnoositud astma ja viibinud ka selle haigusega töövõimetuslehel (töö on tolmuses keskkonnas)?
Kas töötajal on võimalik lahkuda töölt koheselt, kui on avalduse esitanud või kehtib ka sel puhul etteteatamisaeg?
Missugused dokumendid peab töötaja tööandjale esitama, et saaks vabastatud eelnimetatud paragrahvi alusel ja võimalikult kiiresti?
Kas on astmahaigel olemas teisi võimalusi lahkuda töölt, et ennast töötuna arvele võttes oleks õigus töötuskindlustushüvitisele?
Kaalumisel on invaliidsuspensioni taotlemine, kas seda on parem teha enne töölt lahkumist või peale seda?
Kas tööandjal on õigus keelduda vabastamast töötajat § 88 lõige 1 punkt 1 alusel, kui töötajal on diagnoositud astma ja viibinud ka selle haigusega töövõimetuslehel (töö on tolmuses keskkonnas)?
Kas töötajal on võimalik lahkuda töölt koheselt, kui on avalduse esitanud või kehtib ka sel puhul etteteatamisaeg?
Missugused dokumendid peab töötaja tööandjale esitama, et saaks vabastatud eelnimetatud paragrahvi alusel ja võimalikult kiiresti?
Kas on astmahaigel olemas teisi võimalusi lahkuda töölt, et ennast töötuna arvele võttes oleks õigus töötuskindlustushüvitisele?
Kaalumisel on invaliidsuspensioni taotlemine, kas seda on parem teha enne töölt lahkumist või peale seda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal ei ole kohustust Teiega omal initsiatiivil töölepingut erakorraliselt üles öelda - see on tema võimalus, juhul kui Teie terviseprobleemid tööandja hinnangul hakkavad oluliselt tööprotsessi häirima. Teie poolt viidatud § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) tagab Teile töötuskindlustushüvitise, aga ilmselt pärsib tööandja initsiatiivi samas seadusepunktis olev selgitus, et töövõime vähenemiseks loetakse seda kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kui see "nelja punkti klausel" ei ole täidetud, siis võimalik, et tööandja kardab Teiepoolset töölepingu ülesütlemise vaidlustamist, mis võib temale kalliks maksma minna. Ehk muutub tööandja järeleandlikumaks, kui koos töölepingu temapoolse ülesütlemisega annate kirjaliku kinnituse, et Teil puuduvad seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 1 alusel omapoolsed pretensioonid tööandja vastu?
Teine võimalus on tööleping ise erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel:
(Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd).
Juhin tähelepanu tingimusele, et tööandja ei ole võimaldanud sobivat tööd. Juhul kui olete küsinud tööandjalt teist tööd, aga seda pole võimaldatud, siis on Teil võimalus mõistliku aja jooksul tööleping TLS § 91 lg 3 alusel ilma kohustusliku etteteatamistähtajata üles öelda. Loomulikult tuleks võimalike probleemide vältimiseks kogu asjaajamine salvestada taasesitatavas (nt kirjalikus) vormis.
Mis puudutab invaliidsuspensioni taotlemist ja Töötukassa toetusi- hüvitisi, siis parema vastuse saate, esitades oma küsimuse sama portaali sotsiaalse turvalisuse spetsialistidele.
Soovides jõudu terviseprobleemidega toimetulekul:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ma teatasin 5 tundi enne tööpäeva algust e-kirjaga, et ma puudun töölt haiguse tõttu, kas mind saab ikka vallandada?26.07.2012
Tere,
olin üle 2 kuu tööl ja jäin järsku haigeks, kas tööandja saab mind sel ajal vallandada? Teine küsimus oleks, et kui teatasin juba enne tööpäeva algust 5 tundi ette e-kirjaga, et ma töölt puudun, kui tööandja ei loe kirju, kas mind on õigus vallandada?
olin üle 2 kuu tööl ja jäin järsku haigeks, kas tööandja saab mind sel ajal vallandada? Teine küsimus oleks, et kui teatasin juba enne tööpäeva algust 5 tundi ette e-kirjaga, et ma töölt puudun, kui tööandja ei loe kirju, kas mind on õigus vallandada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna olite tööl olnud alla nelja kuu, siis eeldan, et Teil oli veel katseaeg. Iseenesest haiguse ajal töösuhte lõpetamine ei ole keelatud kuid ajutine töövõimetus (haigus) ei tohi olla selle põhjuseks. Katseajal võib katseaja eesmärgi mittetäitmise korral kumbki osapool töölepingu üles öelda 15-päevase etteteatamisega, mille rikkumise korral tuleb etteteatamise tähtajast puudujääv osa kinni maksta. Sealjuures peab tööandja ülesütlemist põhjendama.
TLS § 15 lg 2 p 10 paneb töötajale kohustuse: "teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest".
Kui suudate tõendada, et teatasite tööandjale tema ametliku töömeili peale oma haigusest esimesel võimalikul juhul, siis temapoolne meilide lugemine või mittelugemine on minu hinnangul tööandja probleem.
Nägemata töölepingu ülesütlemise põhjendusi, ei saa ma siiski 100% kindlusega väita, et tööandja on midagi pöördumatult rikkunud, kuigi Teie küsimuse põhjal selline kahtlus jääb.
Kindlat töökohta soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seadusesäte, et töötaja peab teadma kogu kuu graafikut ette 5 päeva enne selle kuu algust, enam ei kehtigi?26.07.2012
Sattusin oma murele lahendust otsides siia lehele ja lugesin Teie ühte viimastest vastustest. Olen samuti hädas sellega, et ei tea oma tööaegu ette. Vanas seaduses TPS oli § 14 punkt 5, mis ütles, et töötaja peab teadma kogu kuu graafikut ette 5 päeva enne selle kuu algust. Kas see punkt uues, siis TLS-is enam ei kehti?
Lugesin ka Teie pakutud lahendusi. Jah, olen sellel teemal rääkinud ja öelnud, et TLS § 6 punkt 6 ütleb, et tööandja peab teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Vastati nii, ongi ju teatatud seda, et tööajakava antakse teada jooksvalt (mis tähendab siis seda, et nädala sees saan alles teada, et nädala lõpus pean tööl olema ja ka kellaajad muutuvad n.ö. "jooksvalt"). Kuna mulle olevat teatatud, et on jooksvad muudatused, siis mulle on ju teatavaks tegemise tingimused teatatud.
§ 17 punkt 2 küll ütleb jah, et tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Minu tööandja ütleb, et mis ühe meelest ei ole mõistlik, siis teise meelest jälle on. Ühesõnaga on vist tõesti nii, et mis pole keelatud, on lubatud ja tööandja kasutab seda ka julmalt ära. Kui konkreetsed piirid pole paigas, siis on enda eest päris raske võidelda.
Lugesin ka Teie pakutud lahendusi. Jah, olen sellel teemal rääkinud ja öelnud, et TLS § 6 punkt 6 ütleb, et tööandja peab teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Vastati nii, ongi ju teatatud seda, et tööajakava antakse teada jooksvalt (mis tähendab siis seda, et nädala sees saan alles teada, et nädala lõpus pean tööl olema ja ka kellaajad muutuvad n.ö. "jooksvalt"). Kuna mulle olevat teatatud, et on jooksvad muudatused, siis mulle on ju teatavaks tegemise tingimused teatatud.
§ 17 punkt 2 küll ütleb jah, et tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Minu tööandja ütleb, et mis ühe meelest ei ole mõistlik, siis teise meelest jälle on. Ühesõnaga on vist tõesti nii, et mis pole keelatud, on lubatud ja tööandja kasutab seda ka julmalt ära. Kui konkreetsed piirid pole paigas, siis on enda eest päris raske võidelda.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Uus töölepingu seadus tõepoolest enam ei määra üheselt, kui pikalt tuleks töö ajakava (graafikut) töötajale ette teatada. Minu tõlgenduse järgi asendab seda Teie küsimuses viidatud TLS § 17 lg 2, mis kohustab töötajat mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega. Ühelt poolt peaks see muutma asjaajamise paindlikumaks, aga meie praeguses tööandja-töötaja vahelises suhtluskultuuris kipuvad tööandjad seda aeg-ajalt tugevama õigusele tuginedes kurjasti ära kasutama, sest väheteadlik töötaja ei julge niikuinii vastu hakata. Olukord muutub, kui töötajad hakkavad rohkem enda eest seisma ja läbi ametlike või mitteametlike vaidluste selginevad igapäevase praktika käigus seni ebaselgelt määratletud väljendi "mõistlik" tegelikud piirid. Suures plaanis tähendab "mõistlik" seda, et mõlemal osapoolel on võrreldavas suurusjärgus õigused ja kohustused, mida põhjendamatult teise osapoole arvelt rakendada ei tohiks.
Pikemalt sellest, kuidas kaaluda vastastikuseid õigusi ja kohustusi töötaja eraelu arvelt, oleme kirjutanud oma kodulehe artiklis "Tööaja korraldus ettevõttes": http://www.metiabi.eu/index.php/et/arvamuslugu . Vajadusel on võimalik konkreetse juhtumi osas tõlgenduse saamiseks pöörduda tööinspektori poole, kelles ei tohiks näha ainult kurja karistajat vaid abistajat, kelle poole võiksid töötaja ja tööandja ilma tülitsemata ka ühiselt pöörduda. See viimane soovitus toimib loomulikult siis kui mõlemad osapooled soovivad probleemi lahendada, mitte teineteisele "ära teha".
Soovides vastastikku arvestavaid ausaid töösuhteid:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin töötada kahel töökohal?25.07.2012
Tere,
Töötan ametlikult kahe koha peal, kas see on lubatud?
Tänan
Töötan ametlikult kahe koha peal, kas see on lubatud?
Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
On küll lubatud. Töölepinguseaduses ei ole piirngut mitmel kohal töötamiseks, küll aga peab jälgima, et täidetud oleks töö- ja puhkeaja nõuded (TLS § 42-§ 53).
Tervist säästvat töötamist!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Mida peaksin tegema kui tõstetakse pidevalt teisele tööle ja nüüd siis sellisele, mis on lisaks veel ka füüsiliselt liiga raske?24.07.2012
Tere,
Olen tööl olnud 2 aastat ning töötanud kummidetailide kontrollijana. 6 kuud tagasi tõsteti mind lihtsalt teise osakonda, kuna seal, kus ma varem töötasin, tulid masinad seda tööd tegema mida varem mina tegin. See tähendas, et tuli uusi detaile kontrollima hakata. Ja kui ei oleks nõus olnud minema, siis palun väga uks on seal! Nüüd on samalaadne olukord. Vahetuses on 7 inimest ning soov on, et alles jääks vaid 3 inimest. Ülejäänud peaksid minema press-seadme taha edaspidi. Aga minule käib see üle jõu kuna selg ei talu seda koormust seal, on vaja jõudu! Kas peaksin lihtsalt lahkumisavalduse laua peale panema või mis mul selles olukorras teha annaks? Tegelikult on see ju koondamine.
Olen tööl olnud 2 aastat ning töötanud kummidetailide kontrollijana. 6 kuud tagasi tõsteti mind lihtsalt teise osakonda, kuna seal, kus ma varem töötasin, tulid masinad seda tööd tegema mida varem mina tegin. See tähendas, et tuli uusi detaile kontrollima hakata. Ja kui ei oleks nõus olnud minema, siis palun väga uks on seal! Nüüd on samalaadne olukord. Vahetuses on 7 inimest ning soov on, et alles jääks vaid 3 inimest. Ülejäänud peaksid minema press-seadme taha edaspidi. Aga minule käib see üle jõu kuna selg ei talu seda koormust seal, on vaja jõudu! Kas peaksin lihtsalt lahkumisavalduse laua peale panema või mis mul selles olukorras teha annaks? Tegelikult on see ju koondamine.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).
See tähendab, et kõik muudatused töö iseloomus ja -korralduses peavad olema fikseeritud kirjalikult.
Kirjeldatud olukord annab põhjust arvata, et tööandja on juba mitmel korral rikkunud töölepinguseadusest tulenevaid ettekirjutusi.
Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu (TLS § 89 lg 3). Kui seda võimalust ei ole, on tegu sisuliset töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt majanduslikel põhjustel ehk koondamisega (TLS § 89 lg 1).
Tööandja peab töötajatele tegema kirjalikult taasesitatavas vormis töölepingu ülesütlemisavalduse (TLS § 95 lg1), seda põhjendama (TLS § 95 lg 2) ning järgima selle protseduuri kõiki ettekirjutusi ning etteteatamise tähtaegu.
Etteteatamise aeg Teie staaži puhul on 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 2).
Siinkohal ei pea mõistlikuks omal tahtel töölepingu lõpetamist (töölepingu korraline ülesütlemine), sest sellega loobute vabatahtlikult ka Teile ettenähtud hüvitistest nii tööandjalt, kui Töötukassalt.
Õiglast töösuhet ja õiget asjaajamist!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu