Tööõigus

Kuidas ja kas üldse toimub palgaarvestus juhul, kui tööandjal pole tööd hetkel anda ja ta käsib töötajal kodus oodata tööandja telefonikõnet, et taas tööle asuda?
Kuidas toimub palgaarvestus siis, kui selline praktika on korduv, näiteks paar korda ühe kalendrikuu jooksul?

Kas võib kohakaaslusega töötada lapsehoolduspuhkuse ajal, kui nädalas töötan umbes 15 tundi ja ega see ei mõjuta minu põhitöökohta ja riiklikke toetusi?

Tere!

Töötan kaupluses klienditeenindajana, liisinglepingut vormistades jäi märkamata dokumendi kehtivuse kuupäev - oli aegunud. Hiljem selgus, et tegu oli kelmusega. Antud isik kasutas sugulase dokumenti (oli sarnane fotol olnud isikule). Krediidiandja andis lepingule jaatava vastuse. Avaldus politseile on firma poolt tehtud ning uurimine käib. Tööandja aga käseb kirjutada kauba maksumuse summas töötasust kinnipidamise avaldus. On neil seda õigust teha, kuna varem kontrollis dokumenti krediidiandja, nüüd aga klienditeenindaja?
Vastatvaid koolitusi meie kollektiiv aga saanud pole.

Tööandja ütleb üles minu ametikoha kaupluse juhatajana ning pakub võimalust jätkata asetäitjana, põhjuseks toob enne minu tööleasumist tekkinud võlgnevused pankadele (töötasust on nad ise kinnipidamisi teinud ning on olnud nendest teadlikud). Kas on neil põhjendatud minu ametikoha vahetus minu laenumaksete tõttu?

Tere.
Mul on selline mure. Lugesin TLS seletusest (mis anti välja märts 2011), et tööandja on kohustatud mulle maksma keskmist töötasu, kui käin arsti visiidil ise või lapsega. Olen ise käinud Pärnus arsti juures ja lapsega Pärnus ning Tartus arsti konsultatsioonil. Teavitasin ka tööandjat sellest ning tõin tõendid arstil käimise kohta. Aga tööandja keeldub maksmast ja põhjendab sellega, et seadus kehtib ainult erakorralisel visiidil arstile. Kas olen mina seadusest valesti aru saanud või rikub tööandja seadust? Ja kas seadus kehtib ka siis, kui ma käin asutustes, kuhu pole võimalik minna peale tööaega. Ning kuidas ma pean edasi käituma? Mitu päeva kuus arsti juures käies peab tööandja välja maksma?

Ettetänades ja abi oodates

Tere,
2000-st aastast saan töövõimetuspensioni. Praegu on minu töövõime kaotuse protsent 60.
01.04.2004 asusin tööle firmasse, kus töötan käesoleva ajani. Töölepingu järgi olen igal aastal puhanud 28 kalendripäeva. Kas mul oleks õigus saada 35 kalendripäeva puhkust või 28 kalendripäeva, nagu töölepingus kirjas? Kui 35 kalendripäeva, siis kas mul on õigus neid kasutamata jäänud puhkusepäevi tagant järgi saada? Ette tänades!

Tere,
Plaanis on hakata pakkuma metsasaagimise teenust, millega seoses oleks tarvis teha mingisugune leping töötajatega. Kuna ei oska ette arvata töö mahtu ja järjepidevust, siis sooviks teha lepingut iga metsalangi kohta eraldi. Millist lepingut kasutada ja kuidas toimuks maksude maksmine? Olenevalt langi suurusest ei tohiks ühe langi saagimine aega võtta üle kahe kuu.

Tere.
Situatsioon on selline - käisime hiljuti teise töökaaslasega tööalases lähetuses välismaal. Kas minu tööandja on kohustatud maksma päevarahasid, kui kutsujaks oli teine meiega koostöös olev firma?

Näiteks võtab tööandja tööle koristaja, kas tema töösuhe eeldab tähelepanu pööramist ärisaladusele?

Töötan postiljonina juba 1998. aastast. Alguses olin puhkuseasendaja kuid juba üle 10 aasta olen töötanud põhikohaga. Hetkel on selleks siis koormus 0,7. Lisaks olen ka samas kohas koristaja. Alguses oli koristaja minu põhitöö kuid viimasel ajal on need ühte liidetud. Minu palgasedelil on põhipalk (postiljonitasu) ja püsiv lisatasu lisatööülesannete eest (ehk siis koristaja koht 0,4 koormusega). Ma ei saa isegi aru kuna seda nii muudetud on. Pidevalt on lepingumuudatusi ja enamasti ei lasta enne allakirjutamist neid isegi läbi lugeda.
Minu töö marsruut on juba aastaid olnud 15 km linnas, kus 7 km järel oli lehtede ettesaatmise kast (mis tähendab, et ajalehtede maht on jagatud kaheks). 2006. aastast lisati veel 2 lehepunkti (sest ilmselgelt oli 1 liiga vähe). See tähendab, et ma olen aastaid töötanud suurte raskustega ja sellega ka mitu isiklikku ratast ära lõhkunud. Töötingimused on vahel äärmuslikud, seda eriti talvel 30-kraadise külmaga. Tööandja pole aastaid võimaldanud vastavaid tööriideid külmas töötamiseks. Esimene töö poolt pakutud riie oli soe jope ja seda eelmisel aastal. Vihmakiled, mida ka pakuti lasid vett läbi. Kui ostad ise saapad, siis on võimalik taotleda kompensatsiooni. Tööratas anti ka alles eelmine aasta, enne seda kasutasin isiklikku ratast. Mitte midagi ma nõuda ei tohi, sest siis ähvardavad vallandada või siis viivad mind nii kaugele, et ma ise lahkuksin. Mingeid hüvitisi nad ei ole nõus maksma.
Kuna see töö on väga minu tervisele hakanud, siis ma soovin töölt ära tulla, aga mitte omal soovil vaid tervislikel põhjustel. Nad ei ole nõus mind koondama vaid ütlevad, et kui ma tahan minna, siis ainult omal soovin. Tööandjaga kokkulepele jõudmine pole võimalik. Mul pole kutsehaigust diagnoositud kuid tänu sellele tööle on mul suured seljaprobleemid ja kapraalkanalisündroom, mis on kutsehaigus. Olen ka korduvalt rattaga kukkunud, kuid seda pole tööõnnetuseks vormistatud. Mulle tundub, et kui ma hakkan mingilgi määral enda õigusi nõudma, siis nad teevad nii, et lõpus jään ikka mina süüdi. Arsti poolt on mul välistingimustes töötamine välistatud ja mulle on pakutud siis laua taga tööd, kuid oma selja tõttu ei saa ma ka seda teha. Kuna kõik on olnud suusõnaline, siis pole ma ühtegi kirjalikku avaldust esitanud ja ma ei tea ka kuidas täpselt seda teha. Kuidas ma peaksin käituma, kui ma ei saa seda tööd enam teha ja ma ei soovi ka asendustööd. Kas siis nad peavad mind koondama? Kas mul on mingi võimalus jätta koristajakoht alles või kuna see on lisatud nii osavalt lisatasuna minu põhipalga juurde, siis võib järeldada, et see pole enam võimalik. Kuidas on võimalik tööleping lõpetada nii, et mina võidaksin sellest? Mis hüvitisi, millistel juhtudel on mul õigus nõuda?