Tööõigus

Tere

Soovin töölt lahkuda omal soovil, kuna on uus töökoht välja valitud.
Tegemist on tähtajatu töölepinguga ning selle korrektne ülesütlemine on 30-päevase etteteatamisega taasesitavas kirjalikus vormis. Kuid kui mul hakkab puhkus mingist kuupäevast ja ka samal päeval esitan avalduse töölt lahkumise kohta, kas siis tööandja peab arvestama ka puhkusel oleva aja selle 30-päevase etteteamise sisse?

Asutuses suletakse terve osakond, kõik ametikohad osakonnast kaotatakse. Üks töötaja andis teada, et on lapseootel. Plaanis on talle pakkuda teist ametikohta teises osakonnas, mida töötaja ka väga soovib, kas sellisel juhul on tööandja korrektselt käitunud või siiski mitte?

Olen saanud tööandjalt kirjaliku töölepingu lisa töölepingu muutmise kohta poolte kokkuleppel. Muutuks ametinimetus - sisu ja ametinimetuse muutus pole iseenesest suur, kaob juhitmisfunktsioon ning seega ka töölepinguga kirjeldatav töö sisu. Kui töötajana see muutus pole mulle vastuvõetav ja ma ei allkirjasta poolte kokkulepet, siis kas mul on õigust nõuda tööandjalt koondamist.

Tere,
Mul on 2 muret korraga,
1) Tööandja tahab vähendada minu tööaega, kuna töötan kahes kohas korraga - põhitöökoht 40 tundi nädalas + lisatöökoht 14 tundi nädalas.
Tööandja rääkis algul põhitööl tööaja vähendamisest ja andis nädala mõtlemisaega. Uuel vestlusel tööandjaga oli jutuks juba põhitöökohast loobumine. Tööandja sooviks, et loobuksin vabatahtlikult põhitöökohast, et ta saaks kuulutada välja konkursi uue töötaja leidmiseks. Mina ei tahaks sellega nõus olla. Kas mul on mingit seaduslikku alust nõuda, et jääks alles minu osaline tööaeg ka põhitöökohal (st, et luban vähendada oma töötasu ja -tunde vaid nii palju, et kahel kohal töötades kokku tuleks 40 tundi tööaega)?
2) Tööandja määras 8 kuu eest mulle suuliselt põhitöökohal juurde tööülesandeid (palka lisamata), lubades muuta neid ka töölepingus. Seni pole töölepingut muudetud, kuid määratud lisaülesandeid olen siiski teinud. Kuidas sellises olukorras käituda?

Tere. 12. oktoobril sõlmisin töölepingu ning suusõnalise kokkuleppega, et tööle tulen alates 14. oktoobrist. Lepingus oli ka sätestatud leppetrahv 400 eurot töölt omavolilise lahkumise korral. Nii, katseajal teatasin, et töö ei sobi mulle, andsin lahkumisavalduse ja kõik oli korras. Töötasu ma pole sellelt firmalt kätte saanud ning nüüd väidetakse, et ma sõlmisin 12. oktoobril töölepingu ja tööl olin pool päeva ja lahkusin omavoliliselt. Mitu kuud hiljem nõuti 400 eurot leppetrahvi omavolilise lahkumise eest ja kui ei maksa, ähvardati kohtuga. Imelik on see, et mind teavitati sellest rikkumisest ligi 3 kuud hiljem ja mitmeid kordi, kui olen töötasu nõudnud, pole mulle sellest midagi räägitud. 14. oktoobrist kuni töölepingu etteteatamistähtaja lõpuni olin tööl ning siis ei mainitud sellest rikkumisest mulle sõnagi. Kuidas pean edasi käituma? Leppisin tööandjaga ju suusõnaliselt kokku, millal tööga alustan. Juhul kui mind kohtusse antakse, siis millised on mu võimalused?

Tere,
Situatsioon järgmine: ettevõtte A omanikud soovivad pooled oma töötajad viia üle firmasse B. Mõlemal firmal on ühed ja samad omanikud. Töötajad tegeleksid ettevõttes B samade tööülesannetega ja ka töötasu oleks endine. Nii ettevõtte A kui B asuvad samal territooriumil.
Kas ettevõttesse B tööle suundunud töötajatega tuleb ettevõttega A sõlmitud tööleping lõpetada või saab jätkata sama töölepinguga töötamist, mis oli sõlmitud ettevõttega A. Kas antud juhul on võimalik rakandada TL seaduse § 112 ja 113?
Ette tänades

Tere. Aasta alguses vähendati minu palka (0,8-le), nüüd veebruaris vähendati jälle (0,75-le). Leping tehti ühisele paberile, kuhu panime allkirjad. Kui palju on lubatud palkasid alandada ja kas neil on õigus lepingut teha ühisele paberile? Ette tänades

Töötan tähtajatu töölepingu alusel haiglas täiskoormusega õena, lisaks on tööandja minuga sõlminud üheaastase käsunduslepingu. Kollektiivist kellegi haigestumisel lisatöötundide tegemise vajadusel makstakse ületunnid välja vaid töövõimetuslehe kolmel esimesel päeval, ülejäänud asenduse eest ületunnitööd välja ei maksta. Juhul, kui summaarse tööajaarvestuse järgi tuleb kvartalis töötunde normist rohkem, lähevad need kirja kui käsunduslepingu alusel tehtud töötunnid. Tööülesanded on aga mõlema lepingu alusel töö tegemisel täpselt ühed ja samad. Kas tööandja käitub käsunduslepingut rakendades õiguspäraselt ja seaduslikult?

Tere,
Mind koondati oktoobris 2011, põhjuseks oli lapsehoolduspuhkusel olnud töötaja tööle naasmine. Ma ei olnud asendaja ja mulle pakuti kohta teises linnas, mida ma kahjuks logistilisetel põhjustel vastu vôtta ei saanud. Töötulemused olid head ja müügiplaanid täidetud, numbriliselt tõestatavad. Nüüd veebruaris 2012 jagatakse 2011. aasta eest preemiaid. Kas mul on õigus sellest osa saada? Endistelt töökaaslastelt olen saanud infot, et preemiat saavad ainult need, kes on veebruar 2012 seisuga tööl. Kuid antud juhul töölt lahkumine polnud ju minu valik.

Puhkusegraafikut koostades antakse meil töökohas eelisõigus oma puhkuseaeg valida lastevanematel (nagu seadus ette näeb), aga kui laps saab 2012. aastal kümne aastaseks, siis see eelisõigus kaob? Kas on ka vahet, mis kuus laps kümneseks saab? Kui ma soovin suvel puhata ja laps saab kevadel kümme või kui saab juulis kümme, kas seal on vahet?