Tööõigus
Küsimus: Tööandjaga on suuline kokkulepe aga töötasu ei ole makstud, millised peaksid olema minupoolsed sammud?27.01.2012
Tere. Tööandja ei väljasta mulle töölepingut ega pole maksnud ravikindlustust, suuline kokkulepe oli, et on aastaringne töö ja tükitööpalk. Olen töödanud 10. novembrist 15. detsembrini, kus sai reaalselt tööd tehtud. Sealt alates firma ei olnud suuteline töö tegemist võimaldama ning olen sunnitud kodus tööootel olema. Tööandjal on siiani maksmata esimene väljateenitud töötasu (on ainult tühjad lubadused "homme saab; järgmine nädal saab jne").
Millised peaks olema minupoolsed sammud?
Millised peaks olema minupoolsed sammud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie olukord on keeruline, aga kui suudate ära tõendada töösuhte olemasolu, siis saate pöörduda töövaidluskomisjoni. Töösuhte olemasoluks kõlbavad erinevad tõendid, nt tunnistajate ütlused, töökäsud, kõik tööga seotud dokumendid, millel on Teie nimi peal, arvuti sisselogimise paroolid jne.
Teadmata kõiki asjaolusid, on konkreetsemat nõu keeruline anda.
Soovides õigluse võitu:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju on õigust saada puhkeaega 12-tunnise töövahetuse korral?27.01.2012
Kui pikk peab olema minimaalne puhkeaeg (lõuna ja muud puhkepausid kokku)12 h töövahetuse (7.00-19.00 ja 19.00-7.00) korral? Hetkel lubab tööandja 30 minutit, mis arvestatakse tööaja sisse. See on ka 2 aastat tagasi tehtud töölepingusse sisse kirjutatud. Pakuti ka pikemat puhkeaega, mis aga siis tööaega sisse ei arvestata. Kas sel juhul peab tööandja lubama töökoha territooriumilt lahkuda?
Töötan operaatorina, mis nõuab pidevat masina juures viibimist ja keskmist füüsilist tööd. Samas teistest ei sõltu ja masina võib igal ajal seisma panna.
Töötan operaatorina, mis nõuab pidevat masina juures viibimist ja keskmist füüsilist tööd. Samas teistest ei sõltu ja masina võib igal ajal seisma panna.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 47 lg 2 järgi võib tuletada, et on tööandja kohustatud töötajale andma 30-minutilise vaheaja iga 6 tunni järel. Sama seadusesätte järgi ei lähe tööpäevasisesed vaheajad tööaja arvestuse sisse. Täiendavale vaheajale oleks Teil õigus peale 12-tunnist töötamist, kuid siis lõpeb Teie vahetus. Seega on tööandja tulnud Teile vastu, kui arvestab vaheaja tööaja sisse. Kuna 12 tundi on siiski pikk aeg, siis ilmselt mõeldes töötervishoiu peale, pakub tööandja täiendavat vaheaega, kuid seda juba seaduses ettenähtud, mitte soodustingimustel.
Täiendaval vahaeajal, mida ei arvestata tööaja sisse, ei tohiks olla takistusi töökohalt lahkumiseks.
Häid ja vastastikku arvestavaid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on õigust koondamishüvitisele, kui asun kohe järgmisest päevast uuel kohal tööle?27.01.2012
Sain koondamisteate 01.11.2011, töösuhe lõpeb 30.01.2012. Kas mul on õigus koondamishüvitisele (1 kuu tööandjalt, 2 kuud töötukassalt), kui asun 01.02.2012 tööle teise tööandja juures?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, teil on õigus koondamishüvitistele ning teise tööandja juures töötamine peale koondamist ei ole selle takistuseks.
Edu uuel töökohal!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas kirjutada avaldus töölt lahkumiseks tervislikel põhjustel?27.01.2012
Olen 48-aastane naisterahvas, mul on 40 protsenti töövõimetust ja diagnoositud kutsehaigus. Kuna töötan lihatööstuses, on minu töö arstide arvates mulle kahjulik. Tunnen ka ise, et peale tööpäeva lõppu on kätes väga tugevad valud ja ma ei saa seda tööd teha. Kuidas kirjutada tervislikel põhjustel töölt lahkumise avaldust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda temale sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).
1. Erakorralisel ülesütlemisel ei ole kohaldatud 30-kalendripäevast etteteatamise nõuet, küll aga peate avalduses põhjendama, kuidas Teie tervislik seisund ei võimalda enam kokkulepitud tööd teha ja töösuhet jätkata.
2. Kui Teie kutsehaigus on praeguse töö tagajärg ning olete selle tõttu viibinud haiguslehel, siis oleks mõistlik tööandjaga sellel teemal nõu pidada ning lubada temal leping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p.1 alusel.
Töölepingu ülesütlemiseks töötaja terviseseisundi tõttu ei pea töövõimetus olema järjestikku 4 kuud, võib olla vaheaegadega. Ülesütlemine on põhjendatud siis, kui töötaja terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkab takistama ja häirima tööd, takistab tööde korraldamist.
Teise variandi puhul tekib Teil õigus töötuskindlustushüvitisele, millele esimese puhul õigust ei ole.
Mõistlikke lahendusi ja tervenemist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Mis õigused mul on, kui lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes tahetakse mind koondada?24.01.2012
Tere.
Mul selline küsimus, et mul saab laps nüüd septembris lasteaeda ja ka kohe 3-aastaseks.
Tahan lihtsalt ennast enne kurssi viia seadustega kui naasen tööle. Mul on ülemusele väga raske vene keeles seadusi teatavaks teha, sest tema neid ise ei uuri ja kindlasti tahab lihtsalt läbi saada. Ma ju ei taha ka, et ülemus ülekohtune minuga on.
Ma lihtsalt tahaks teada, mis õigused mul on ja kui nad tahavad mind koondada, kas nad saavad siis seda teha ja mis tasusid nad peaksid siis maksma? Ma olen nüüd peaaegu 3 aastat kodus olnud, kas siis ka nende aastate puhkused peaksid nad välja tasuma? Palun abi!
Mul selline küsimus, et mul saab laps nüüd septembris lasteaeda ja ka kohe 3-aastaseks.
Tahan lihtsalt ennast enne kurssi viia seadustega kui naasen tööle. Mul on ülemusele väga raske vene keeles seadusi teatavaks teha, sest tema neid ise ei uuri ja kindlasti tahab lihtsalt läbi saada. Ma ju ei taha ka, et ülemus ülekohtune minuga on.
Ma lihtsalt tahaks teada, mis õigused mul on ja kui nad tahavad mind koondada, kas nad saavad siis seda teha ja mis tasusid nad peaksid siis maksma? Ma olen nüüd peaaegu 3 aastat kodus olnud, kas siis ka nende aastate puhkused peaksid nad välja tasuma? Palun abi!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Enne lapse kolme aasta täitumist esitate kahenädalase etteteatamisega tööandjale avalduse soovist lõpetada lapsehoolduspuhkus.
Tööandjal on kohustus säilitada Teile endine ametikoht. Kui naasete tööle ning tööandjal samaväärset või sama tööd Teile pakkuda ei ole, on Teil õigus keelduda, kui pakutav ametikoht teile ei sobi.
Ainult sellisel juhul on tööandjal võimalus lõpetada Teie töösuhe koondamisega.
Lapsehoolduspuhkuse ajal töösuhe peatub, seetõttu ei teki ka sellel ajal õigust puhkusepäevadele vastupidiselt rasedus- ja sünnituspuhkusele, kus töövõimetuslehel olles koguneb teatud hulk puhkusepäevi (normaalselt 140 päeva eest).
Kasutamata ja aegumata puhkus töösuhte lõppemisel kompenseeritakse rahas (TLS § 71). Koondamisel kaasneb ka hüvitis ühe kuu töötasu ulatuses.
Täiendavaid vastuseid antud teemal leiate samast portaalist tööõiguse rubriigist otsisõna “lapsehoolduspuhkus“ alt.
Usaldusväärset töösuhet edaspidiseks:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Olen lapsehoolduspuhkusel, firma müüdi maha ja omanikku ei ole, kuidas pean käituma, kui tahan tööle tagasi minna?24.01.2012
Tere! Olen momendil lapsehoolduspuhkusel. Firma omanik suri hiljuti ja tema poja käest sain teada, et firma on ära müüdud välisriiki, mind ei ole sellest keegi teavitanud ja kuskilt vastuseid saada ka ei ole. Kuidas oleks õigem käituda, laps saab aprilli lõpus 1,6 aastaseks, siis lõpeb emapalk. Töötasin kaupluses, aga seda enam ei eksisteeri. Samas äriregistris firma on üleval. Ette tänades!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepiguseaduse § 111 lõige 1 alusel läheb füüsilisest isikust tööandja surma korral tööleping üle tööandja pärijatele ning nimetatud seaduse § 112 lõige 1 ütleb, et vastavalt võlaõigusseadusele lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.
Kuna olete lapsehoolduspuhkusel, siis tööandja ei või Teiega töölepingut üles öelda ka koondamise tõttu (v.a tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu), kuid kahjuks antud situatsioon seda ei eelda.
Käesoleva seaduse § 111 lõige 2 alusel on töötajal võimalik igasugune tööleping lihtsustatult üles öelda kahe nädala jooksul pärast töölepingu pärijatele üleminekust teada saamist või teada saama pidamist, kasutades ülesütlemise alusena tööandja surma. Ülesütlemisele kohaldatakse üldiseid ülesütlemisaegu (30 kalendripäeva).
Soovitan ühendust võtta pärija(te)ga, et leida võimalus tööleping korrektselt lõpetada ning emapalga lõppedes võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele tagamaks ravikindlustuse jätkumine.
Tulevikuks selgeid väljavaateid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas puhkusepäevi on võimalik ette ära kasutada?22.01.2012
Kooliõpetaja läks dekreetpuhkusele 12.06.2010. Lapsehoolduspuhkus lõppes 6.01.2012. Nüüd on tal saada puhkus 2010. õppeaasta eest ja laste eest 6 tööpäeva, kokku 72 päeva. Tagasi tööle märtsi lõpus 2012, sellele järgneb kolm kuud tööd, enne kui saabub suvepuhkus. Seda puhkust on saada kolme töötatud kuu eest ca 14 päeva.
Kas on olemas võimalused näpistada puhkuse päevi ette aastast 2012 või on veel 2011. aasta eest võimalik puhkusepäevi välja "joonistada"?
Kas on olemas võimalused näpistada puhkuse päevi ette aastast 2012 või on veel 2011. aasta eest võimalik puhkusepäevi välja "joonistada"?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Saan aru, et nimetatud kooliõpetaja viibis 2011.a. lapsehoolduspuhkusel (LHP). Vastavalt TLS § 68 lg 2 ei anna LHP aeg õigust korralisele põhipuhkusele ja seega 2011.a. eest midagi "joonistada" ei ole võimalik.
Puhkusepäevi ette ära kasutada ei ole keelatud - see sõltub tööandja otsusest. Aastas ettenähtud põhipuhkus tuleb aasta jooksul ära kasutada ja ei ole mõeldav, et kõik teeksid seda korraga aasta lõpus.
Vastastikku arvestavaid ja arukaid kokkuleppeid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas pärast koondamisteate saamist on õigus keskmisele töötasule, või võib tööandja maksta mulle tasu vastavalt pakutud asendustööle?22.01.2012
Tere.
Sain koondamisteate 02.01.2012. Olen antud ametikohal töötanud üle viie aasta ja koondamine viiakse läbi töömahu vähenemise tõttu.
Küsida tahan seda, kas mul on õigus saada selle kahe kuu jooksul keskmist palka olenemata sellest, kui palju ja millist asendustööd tööandja mulle pakub? Ka selle aja tasustamine on seadusega reguleeritud või tööandja enda voli?
Tänan
Sain koondamisteate 02.01.2012. Olen antud ametikohal töötanud üle viie aasta ja koondamine viiakse läbi töömahu vähenemise tõttu.
Küsida tahan seda, kas mul on õigus saada selle kahe kuu jooksul keskmist palka olenemata sellest, kui palju ja millist asendustööd tööandja mulle pakub? Ka selle aja tasustamine on seadusega reguleeritud või tööandja enda voli?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Koondamisteade ei muuda kuni selle jõustumiseni (töösuhte lõppemiseni) olemasoleva töölepingu tingimusi. Teil on õigus töölepingus kokkulepitud töötasule ja kui tööandjal Teile tööd anda ei ole, siis peab ta selle eest maksma keskmist tasu (TLS § 35).
Teile uut ja kindlat töökohta soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölähetusse sõitmise aeg läheb tööaja sisse?19.01.2012
Kas töölähetusse sõidu aeg läheb tööaja sisse? Nt. pean minema õhtul 17.30 laevaga Helsingisse, et järgmisel hommikul kell 9.00 saaksin koosolekul osaleda, tagasi Tallinnasse jõuan kell 16.00
Kui palju töötunde sellisel juhul arvesse läheb?
Kui palju töötunde sellisel juhul arvesse läheb?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Välislähetuse eest on ettenähtud päevaraha, mille suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Lisaks sellele makstakse lähetuse ajal keskmist tasu, aga sõitu eraldi tööaja sisse ei arvata - selle katab lähetustasu. Tööaja sisse läheb ikka tegelik tööaeg, kui osalete koosolekul, konverentsil vms.
Soovides edukat tööreisi:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas konkurentsikeelu rikkumise eest 6 kuu töötasu suurune leppetrahv on ikka mõistlik?18.01.2012
Tere,
Ettevõte soovib kõigi töötajatega töölepingut uuendada, kuid uues lepingus on järmised punktid:
Tööandjal on õigus nõuda töötajalt teavet töötaja tööalase tegevuse ning muu majandus- ja kutsetegevuse kohta lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist ulatuses, milles see omab tähtsust lepingus sätestatud konkurentsikeelu järgimise osas.
Kas on võimalik, et tööandja nõuab ilma tasuta nn nõustamist 6 kuu jooksul peale töölt lahkumist?
Kas töötaja on kohustatud seda tegema?
Kui töötaja rikub lepingu sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustust või konkurentsikeeldu, on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi töötaja kuni 6 (kuue) keskmise kuupalga suuruses summas iga rikkumise kohta, samuti rikkumise tulemusena saadud tulu või kasu üleandmist.
Kas on mõistlik nõue töötaja iga rikkumise kohta nõuda 6 kuu palga suurust hüvitist?
Lisaks:
Kas tööandja võib konkurentsikeelu alla lisada väga laia valdkonna, kuigi ettevõtte tegevusvaldkond on spetsiifiline. Näiteks ettevõte tegutseb finantsvaldkonnas ja keelatakse konkurentsikeelu ajal töötada IT arendusega tegelevas ettevõttes.
Kas see on põhjendatud piirang, mille eest võib ees oodata konkurentsikeelu rikkumine?
Kas 25% bruto palgast on proportsionaalselt piisav hüvitis selleks, et töötaja konkurentsikeelust kinni peaks pidama, kuigi saamata jäänud tulu on oluliselt suurem?
Loodan, et saate aidata.
Vastust oodates, K
Ettevõte soovib kõigi töötajatega töölepingut uuendada, kuid uues lepingus on järmised punktid:
Tööandjal on õigus nõuda töötajalt teavet töötaja tööalase tegevuse ning muu majandus- ja kutsetegevuse kohta lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist ulatuses, milles see omab tähtsust lepingus sätestatud konkurentsikeelu järgimise osas.
Kas on võimalik, et tööandja nõuab ilma tasuta nn nõustamist 6 kuu jooksul peale töölt lahkumist?
Kas töötaja on kohustatud seda tegema?
Kui töötaja rikub lepingu sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustust või konkurentsikeeldu, on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi töötaja kuni 6 (kuue) keskmise kuupalga suuruses summas iga rikkumise kohta, samuti rikkumise tulemusena saadud tulu või kasu üleandmist.
Kas on mõistlik nõue töötaja iga rikkumise kohta nõuda 6 kuu palga suurust hüvitist?
Lisaks:
Kas tööandja võib konkurentsikeelu alla lisada väga laia valdkonna, kuigi ettevõtte tegevusvaldkond on spetsiifiline. Näiteks ettevõte tegutseb finantsvaldkonnas ja keelatakse konkurentsikeelu ajal töötada IT arendusega tegelevas ettevõttes.
Kas see on põhjendatud piirang, mille eest võib ees oodata konkurentsikeelu rikkumine?
Kas 25% bruto palgast on proportsionaalselt piisav hüvitis selleks, et töötaja konkurentsikeelust kinni peaks pidama, kuigi saamata jäänud tulu on oluliselt suurem?
Loodan, et saate aidata.
Vastust oodates, K
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimus on liialt üldsõnaline ja täpseks vastamiseks algandmeid liiga vähe. Töölepingu tervikteksti nägemata "jah" või "ei" vastust anda ei saa.
Toon siiski välja üldised tingimused, mida konkurentsikeelu rakendamisel tuleb arvestada.
1. Kui konkurentsikeeld kehtib ka peale töölepingu lõppemist, siis on tööandjal õigus nõuda Teilt teavet ulatuses, mis on vajalik konkurentsikeelust kinnipidamise kontrollimiseks, kuid mitte enam. Teiepoolne endise tööandja tasuta nõustamine ei ole põhjendatud nõue.
2. Leppetrahvi suurust ärisaladuse hoidmise rikkumise eest tuleb igal üksikjuhtumil hinnata erinevalt, eelkõige arvestades võimalikku tekkiva kahju suurust. Antud juhul on leppetrahvi suurus seotud töötajale arusaadavalt tema sissetulekuga (kuupalga suurus) ja küllaltki levinud praktika kohaselt leppetrahvi suurused eraettevõtetes sellesse suurusjärku ka jäävad. Vaidluse korral otsustab mõistliku suuruse töövaidluskomisjon või kohus.
3. Konkurentsikeelu rakendamise eesmärgiks saab olla tööandja erilise majandusliku huvi kaitse, milleks tööandjal on õigustatud huvi, aga mitte töötajalt võimaluse võtmine endale elatist teenida. Seega peaks tööandja Teie näite põhjal põhjendama, kuidas tekitaks temale kahju Teie töötamine IT arendusega tegelevates ettevõtetes. Kõne alla võib tulla piirang töötada konkreetses IT-ettevõtttes, kui Teie praegune tööandja ja konkreetne IT-ettevõte osutavad teineteisele mingis valdkonnas tegelikku konkurentsi.
KONKURENTSIKEELD PEAB OLEMA SELGELT JA ÄRATUNTAVALT PÕHJENDATUD TÖÖANDJA MAJANDUSLIKE HUVIDE KAITSEGA, LÄHTUDES MINIMAALSUSE PRINTSIIBIST.
4. Konkurentsipiirangu eest tuleb maksta igakuist mõistlikku hüvitist selle kehtivuse ajal peale töösuhte lõppu. Sõna "mõistlik" on kummist mõiste, kuid väljaspoole kahtlust jääb see, et kui Teilt võetakse teatud ajaks ära võimalus endale oma kutsetegevusega elatist teenida, siis hüvitise suurus peab sel ajal tagama Teie elustandardi säilimise, arvete maksmise ja võimalike laenude-liisingute, millega seni olete toime tulnud, teenindamise.
Konkurentsi kohta soovitan täiedavalt lugeda Töölepingu seaduse käsiraamatust §§ 23 ja 24 tõlgendusi töölepingu seaduse autoritelt: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf
Mõistlikke ja kahepoolselt ausaid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metabi.eu