Tööõigus
Küsimus: Kas pean maksma tööandja auto omavastutuse kinni?03.01.2012
Tööautoga juhtus selline asi, et karjääri teedel kaotasin juhitavuse ning libisesin teelt välja. Rehvidel naelad praktiliselt puuduvad ja sel teelõigul oli tol hetkel kiilasjää. Autol mõningad vigastused, kuna maandusin põhjaga kahe suurema kivi peale, nüüd ülemus sogab mulle, et omavastutus on 319 eurot ning tuleb kahjunõue minule. Kuskile ma alla pole kirjutanud, et olen tutvunud sellega ja nõus maksma kui midagi peaks juhtuma. Alla kirjutanud ainult töölepingule, selle lugesin ka läbi täht-tähe haaval ja seal ka sellest mingit infot pole. Küsimus siis selline, et kas ma olen kohustatud seda 319 eurot maksma kui peaks kahjunõue tulema? Või ma võin keelduda maksmisest? Tänud abi eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Antud loos on väga palju erinevaid asjaolusid, kus üks-ühele vastust on raske anda.
Soovitan kahjunõude saamisel pöörduda koos vajalike dokumentidega (tööleping, asutuse töökorralduse eeskiri [sisekorraeeskiri], varalise vastutuse leping vms.) töökaitseinspektsiooni selgitamaks Teie õigusi ning kohustusi.
Vajalikud kontaktid leiate alljärgnevalt lingilt:
http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Õiguse ja õigluse tasakaalu töösuhtesse!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kui pikk võib olla tööaeg graafikujärgse töö korral?03.01.2012
Tere, hakkan tööle summeritud tööajaga - pikk ja lühike nädal. Mitu tundi võib olla maksimaalselt vahetuse pikkus? Olen aru saanud, et graafikuga töötades ei tohi tööaeg ületada 12 tundi vahetuses. Kas tööandja võib rakendada sellist varianti, et vahetuse pikkus on 13 tundi millest 1 tund on lõuna. Millised tööaja ja puhkeaja reeglid rakenduvad sellise graafikuga töötades?
Vastust ootama jäädes
Vastust ootama jäädes
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Summeeritud tööaeg:
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (TLS §46 lg1).
Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ei tohi seega ületada 13 tundi (TLS §51 lg1).
Edastatud informatsioon ei anna võimalust vastata põhjalikumalt Teie poolt esitatud küsimusele.
Pikemat lahtikirjutust summeeritud tööaja kohta leiate lingilt: http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/326/vahetustega-toograafik.html
Edukat uut aastat ning kindlat töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjana võin taganeda oma esialgsest nõusolekust, kui töötaja ikkagi ei põhjenda ülesütlemist?03.01.2012
Tere!
0,5 töökoormusega töötav töötaja teatas meilitsi soovist tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid ammendavat põhjendust keeldub andmast. Vastasin tema meilile ennatlikult, et olgu, lõpetame paari päevase etteteatamisega, kuid paar tundi hiljem sain teada, et ma ei ole kohustatud tema soovi rahuldama kui tal puudub mõjuv põhjus. Avalduses (mis on teatamisest paar päeva varasema kuupäevaga) kirjutas ta põhjenduseks elukoha muutus (Tallinnast Pärnusse), enne seda rääkis, et töögraafik ei sobi ülkooliga (õpib kaugõppes) kokku ja veel, et on perekondlikud põhjused. Nimelt vallandati tema ema, kes maksis töötaja korteri üüri Tallinnas ja töötaja ei saa endale olemasolevat eluaset enam lubada. Ise imestan, et miks ta ei tahaks siis töökoormust nt. juurde küsida. Siis väitis ta, et peab minema emale appi väikest venda hoidma, sest vennal ei ole lasteaia kohta. Veel kuulsin, temalt endalt, et tal on teises linnas töövestlus juba kokku lepitud.
Sooviksin minna töövaidluskomisjoni, kuid kas otsustavaks võib saada meil milles nõustusin lepingu erakorralise lõpetamisega. Peale nõustumist saatsin ka meili selgitusega, et sooviksin sellest kokkuleppest taganeda ja palusin täpsemat selgitust lahkumise põhjuse kohta ning korrektset avaldust.
Palun nõu kuidas toimida ja millised õigused on minul kui tööandjal nõuda korralist lepingu lõpetamist.
Ette tänades,
Tööandja M
0,5 töökoormusega töötav töötaja teatas meilitsi soovist tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid ammendavat põhjendust keeldub andmast. Vastasin tema meilile ennatlikult, et olgu, lõpetame paari päevase etteteatamisega, kuid paar tundi hiljem sain teada, et ma ei ole kohustatud tema soovi rahuldama kui tal puudub mõjuv põhjus. Avalduses (mis on teatamisest paar päeva varasema kuupäevaga) kirjutas ta põhjenduseks elukoha muutus (Tallinnast Pärnusse), enne seda rääkis, et töögraafik ei sobi ülkooliga (õpib kaugõppes) kokku ja veel, et on perekondlikud põhjused. Nimelt vallandati tema ema, kes maksis töötaja korteri üüri Tallinnas ja töötaja ei saa endale olemasolevat eluaset enam lubada. Ise imestan, et miks ta ei tahaks siis töökoormust nt. juurde küsida. Siis väitis ta, et peab minema emale appi väikest venda hoidma, sest vennal ei ole lasteaia kohta. Veel kuulsin, temalt endalt, et tal on teises linnas töövestlus juba kokku lepitud.
Sooviksin minna töövaidluskomisjoni, kuid kas otsustavaks võib saada meil milles nõustusin lepingu erakorralise lõpetamisega. Peale nõustumist saatsin ka meili selgitusega, et sooviksin sellest kokkuleppest taganeda ja palusin täpsemat selgitust lahkumise põhjuse kohta ning korrektset avaldust.
Palun nõu kuidas toimida ja millised õigused on minul kui tööandjal nõuda korralist lepingu lõpetamist.
Ette tänades,
Tööandja M
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 92 lg 1).
Avaldus töösuhte alustamise või lõpetamise kohta tuleb vormistada kirjalikult, taasesitavas vormis. Erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduses on avaldaja kohustatud seda erakorralisust ka põhjendama.
Kui e-kirjaga saadetud dokument (avaldus) on digitaalselt allkirjastatud, on see aktsepteeritud. Muul juhul saab e-kirja lugeda teavitamiseks või ettepanekuks, kuid kokkuleppeks sellest ei piisa. Kokkulepe on mitmepoolne tehing, mille saavutamiseks on vajalik lisaks töötaja tahteavaldusele ka tööandja nõustumus.
Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS §104 lg 1).
Esmalt tuleb töösuhe lõpetada. Seejärel esitada vajadusel vaie 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjonile.
Kirjeldatud moel on tööleping jõus, mistõttu oleks mõistlik saavutada mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe ning tööleping õiguslikel alustel lõpetada.
Tulemuslikke läbirääkimisi:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töötasu iga-aastane korrigeerimine, minu palka ühel aastal ei tõstetud, millised õigused mul on?02.01.2012
Olin lapsehoolduspuhkusel 25.11.2007-01.02.2009. Töölepingus on mul säte, et igal aastal korrigeeritakse veebruaris töötaja palka vastavalt tarbijahinna indeksile. Teistel töötajatel tõusis selle alusel alates 02.2008. töötasu. Minu töötasu ei suurendatud. Suurendati ainult 2009.a. töötasu, kui tulin tööle tagasi sama määraga, kui teistel vastavalt 02.2009.a. tarbijahinna indeksile. Seega jäi minul üks palgatõus vahele. Kas see oli õige? Tööandja väitis, et kuna minu leping oli peatatud, ei pea minu palk tõusma.
Kui oleks siiski pidanud ka minu töötasu korrigeerima, millised on minu õigused praegu?
Kui oleks siiski pidanud ka minu töötasu korrigeerima, millised on minu õigused praegu?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Jah, oli küll õige. Kuna viibisite lapsehoolduspuhkusel, oli töösuhe sellel perioodil peatataud ehk piltlikult öeldes Teie ja tööandja vahel "külmutatud". Seepärast ei olnud tööandjal ka õigust mingeid muudatusi Teie töölepingu tingimustesse sisse viia, isegi kui need oleks olnud töötajale positiivsed.
Tööle naasenud, hakkasid Teie jaoks taas kehtima reeglid, mis enne lapsehoolduspuhkusele minemist olid töölepingusse sisse kirjutatud.
Isegi, kui seda sätet Teie töölepingus ei oleks, peaks tööandja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tõstma Teie töötasu, kui ettevõttes on toimunud üldine töötasu tõstmine.
Jätkuvat ning meeldivat töösuhet.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus puhkuse andmisest keelduda?29.12.2011
Tere. Olen töötanud 2011. aastal 6 kuud. Sooviksin võtta välja 2 nädalat puhkust veebruari teisel poolel. See puhkus on 2011. aasta eest, mis on siis kasutamata. Avaldust veel esitanud ei ole, küll aga olen tööandale teada andnud, et soovin puhkust veebruaris. Nüüd aga on vaikselt kuulda sellist teemat, et tööandja kavatseb keelduda minu puhkuseavalduse rahuldamisest. Ütleb, et tal on selleks õigus, kui keeldumine on põhjendatud. Põhjuseks siis see, et pole asendajat. Kas tööandjal on õigus keelduda puhkuse võimaldamisest? Ja millised on minu õigused? Ka minu puhkusesoov on põhjendatud (tervislikel põhjustel). Millal oleks viimane aeg esitada avaldus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepinguseaduse § 69 reguleerib nii puhkuse ajakava kui ka ajakavas märkimata puhkuse andmist töötajale.
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest peab töötaja tööandjale ette teatama 14 kalendripäeva kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Meeldivat aastavahetust ning kosutavat puhkust uuel aastal!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Otsene ülemus on ebaõiglane, süüdistava ja halvustava suhtumisega, kuidas oma õigusi kaitsta?29.12.2011
Mure selles, et meil tehakse otsest vahet töötajate suhtes, kuid millegipärast olen mina eriti sihikul, ülemuse käitumine on alandav, solvav ja minu head nime rikkuv. Töötan klienditeenindajana ning meil oli hea kollektiiv, kahjuks lahkusid kõik kokad peaaegu üheaegselt, sest neid sunniti töötama vahetuses üksi ja kuna tööd ja ettevalmistusi oli piisavalt, siis oli töötamine võimatu. Tööpäevad möödusid kõigi jaoks raskelt, inimeste mure tekitas stressi kõigis, ülemus aga teatas nipsakalt, et keegi kedagi kinni ei hoia ja alati on võimalus uus töökoht otsida. Kokad ja peakokk lahkusid. Asemele võeti uued inimesed ja ohh imet, koheselt tekkisid võimalused panna tööle 2 kokka vahetusse jne. Restorani poolel oli sama olukord, kus inimene lahkus, sest palk häbiväärselt madal. Asemele võeti koheselt endine töötaja 0.5 kohaga, väidetavalt vahetusevanemaks ning suurema palgaga. Peale 1 kuud töötamist sai puhkuse, koheselt 20 vaba päeva. Tööleasumisel olevat olnud selline kokkulepe. Kuid teistes tekitas selline asi trotsi, et miks sellised eelistused ja teine hea töötaja omakorda pidi lahkuma, sest palgalisa pole ette nähtud? Niiöelda vahetusevanem ja endine pikaajaline töötaja on katnud paaril korral laudu, kus kahvel on paremal pool ja nuga-lusikas-veiniklaas vasakul. Kui küsisin ülemuselt, et kas vahetusevanemale pean seda ise õpetama, viskas ta pilgu peale ja ei teinud väljagi, hoopis leidis, et teine laud on ju õigesti kaetud jne. Pigem pööras jutu taaskord, et nagu oleksin ise oskamatu. Seega kui keegi teine eksib, pole justkui midagi...kui mina ei oska mõne asja kohta koheselt vastata vms, siis sellele järgenavad koheselt kommentaarid. Meil oli vahetusevanemaks teine inimene, kes samuti hiljaaegu lahkus just oskamatu ja töötajaid mitte kaitsva ülemuse tõttu. Nüüd teeb graafikut ülemus ise, muudab tehtut tihti ja kiitleb, et nüüdsest ei ole õigus kellegil rohkem kui 2 päeva kuus vaba-päeva omal soovil valida. Millegipärast ei kehti see uuele nn. vahetusevanemale, sest tema sai valida ka poolelt kuult puhkuselt tulles lisaks 4 sobival ajal vaba päeva. Kui kolmas töötaja mainis, et tema see või see päev ka olla ei saa, sest pole last kuhugi panna, siis leidis ülemus, et kui lapsed on, siis ei saagi ju teenindaja tööd endale valida. On äärmiselt palju selliseid seiku, kus ta lemmiktöötaja on asju teinud aastaid ühtmoodi ja kui mina olen kuulanud ja teinud selle inimese järgi, siis on mulle hoopis öeldud, et teen valesti jne. Mina aga ei hakka kaebama, et vana töötaja ise nii mind õpetas jne. Pidev pinge on kahjustanud minu enesehinnangut, ma tunnen, et olen väärtusetu.
Meil on majas jägimisteenistus, kes muudkui raporteerib kaua sa istusid, mida tegid, mida sõid jne. Selline asi on omakorda pinget tekitav. Ülemus väidab, kuidas telefonikõned võetakse linti... Pidev pinge, ometi töökoht pole selline, mis sellist asja nõuaks, kliente ei käi ja koht ise annab soovida. On ka paar juhtumit, kus teise osakonna kaastöötaja lihtsalt oli ebaviisakas, mille peale minul paluti kirjutada kohe seletuskiri. Vaatamata sellele jäin hoopis mina süüdlaseks ja olukord pöörati julmalt hoopis minu vastu (minagi tegin paar viga, tunnistasin asja, sest peale sellist jultunud pealehüppamist olin ka mina paari sõnaga solvav oma vastustes). Mulle väideti, et hoopis mina karjusin turvamehega ja keegi välismaalasest klient oli seda tunnistanud? Olukord oli vastupidine, kuid minu väiteid eirati, hoopis süüdistati mind, justkui oleksin probleemne. Viimane juhtum oli telefoni teel, kus helistasin turvamehele kliendi palvel. Kuuldavus oli kehva ja kahtlesin kas helistasin õigesse kohta, lõpuks suvatses turvamees vastata kes on ning märkis, et tema ei peagi end tutvustama ning tema teab ise kuidas vastata kas lihtsalt jah või ei. Seda väidet kuulis pealt minu ülemus, kes sekund hiljem seisis süüdistavalt minu kõrval ja käskis taaskord seletuskirja kirjutada. Kuid mille kohta, mida ma tegin? Kuidas sai ta mind kohe süüdlaseks pidada kui ei teagi mida ma telefonis rääkisin. Mida teha enda kaitseks, ülemuse kius on teinud töötamise võimatuks?
Meil on majas jägimisteenistus, kes muudkui raporteerib kaua sa istusid, mida tegid, mida sõid jne. Selline asi on omakorda pinget tekitav. Ülemus väidab, kuidas telefonikõned võetakse linti... Pidev pinge, ometi töökoht pole selline, mis sellist asja nõuaks, kliente ei käi ja koht ise annab soovida. On ka paar juhtumit, kus teise osakonna kaastöötaja lihtsalt oli ebaviisakas, mille peale minul paluti kirjutada kohe seletuskiri. Vaatamata sellele jäin hoopis mina süüdlaseks ja olukord pöörati julmalt hoopis minu vastu (minagi tegin paar viga, tunnistasin asja, sest peale sellist jultunud pealehüppamist olin ka mina paari sõnaga solvav oma vastustes). Mulle väideti, et hoopis mina karjusin turvamehega ja keegi välismaalasest klient oli seda tunnistanud? Olukord oli vastupidine, kuid minu väiteid eirati, hoopis süüdistati mind, justkui oleksin probleemne. Viimane juhtum oli telefoni teel, kus helistasin turvamehele kliendi palvel. Kuuldavus oli kehva ja kahtlesin kas helistasin õigesse kohta, lõpuks suvatses turvamees vastata kes on ning märkis, et tema ei peagi end tutvustama ning tema teab ise kuidas vastata kas lihtsalt jah või ei. Seda väidet kuulis pealt minu ülemus, kes sekund hiljem seisis süüdistavalt minu kõrval ja käskis taaskord seletuskirja kirjutada. Kuid mille kohta, mida ma tegin? Kuidas sai ta mind kohe süüdlaseks pidada kui ei teagi mida ma telefonis rääkisin. Mida teha enda kaitseks, ülemuse kius on teinud töötamise võimatuks?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Austatud küsija, Teie poolt kirja pandud olukorra kirjeldus viitab diskrimineerimisele ehk teisi sõnu inimeste eristamisele nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel. Kuna tegemist on ühepoolse seletusega, ei saa ma üheselt väita, milline oleks õige ja õiglane valik edaspidise tegevuse suhtes. Kuid annaksin mõningaid viiteid selle kohta, millised on töötaja õigused antud situatsioonis enda kaitseks.
Töösuhteid reguleerivad mitmed olulised õigusaktid ja dokumendid. Nendest olulisim on töölepingu seadus, mis paneb paika tööandja ja töötajate omavahelised õigused ja kohustused. Tööandja võib töötajale kohaldada ainult töölepingu seadusest soodsamaid tingimusi, mitte mingil juhul halvemaid.
Võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestavad põhimõtte, et võrdseid isikuid tuleb samas olukorras võrdselt kohelda. Töötajate diskrimineerimise korral on võimalik esitada nõue tööandja vastu, tuginedes nendele seadustele.
Seega on tööandjal seadusest tulenev otsene kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning vältida diskrimineerimist. Samuti on keelatud diskrimineerimine osalise tööajaga ja täistööajaga töötaja vahel, tähtajalise ning tähtajatu lepingu alusel töötavate töötajate vahel.
Igal töötajal, kes kahtlustab, et tööandja diskrimineerib teda, on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Voliniku arvamus ei ole juriidiliselt siduv, küll aga on see kannatanule abiks oma õiguste edasisel kaitsel.
Diskrimineerimise all kannatanud inimestel on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist nii kohtus kui ka töövaidluskomisjonis.
Kohtu, töövaidluskomisjoni või voliniku poole pöörduv isik (antud juhul töötaja) peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille järgi võib eeldada, et teda on diskrimineeritud. Isik (tööandja), kelle vastu on avaldus esitatud, peab ise tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub seda tõendamast, võrdsustatakse see diskrimineerimise omaksvõtuga.
Õigeid valikuid ning õiglaseid lahendusi uuel aastal!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas puhkus peab algama ilmtingimata esmaspäeval?29.12.2011
Tere!
Meie asutuses tekkis probleem sellises küsimuses, et puhkus PEAB algama esmaspäevaga. Kui soovisin teada vastavat seaduse punkti, ei suutnud otsene ülemus mu küsimusele vastata. Oleksin tänulik, kui annaksite oma kommentaari antud küsimuses. Samuti üritati mulle selgeks teha, et puhkuse sellist andmist reguleerib asutuse sisekorra eeskiri ja kollektiivleping.
Meie asutuses tekkis probleem sellises küsimuses, et puhkus PEAB algama esmaspäevaga. Kui soovisin teada vastavat seaduse punkti, ei suutnud otsene ülemus mu küsimusele vastata. Oleksin tänulik, kui annaksite oma kommentaari antud küsimuses. Samuti üritati mulle selgeks teha, et puhkuse sellist andmist reguleerib asutuse sisekorra eeskiri ja kollektiivleping.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Seaduses sellist sätet ei ole, et puhkus peab algama esmaspäeval. Küll aga annab TLS § 68 lg 4 tööandjale õiguse keelduda lühema kui 7-päevase puhkuse andmisest. Kuna meil antakse puhkust kalendripäevades, siis selle seadusesätte eesmärk on vältida võimalust puhkust kunstlikult pikendada, võttes välja puhkuse E-R ja järgmisel nädalal jällegi E-R.
Puhkuse ajakava koostab tööandja töökorralduse huvidest lähtuvalt, arvestades võimalusel töötajate soove.
Kuna tegemist on seaduse järgselt ühepoolselt (tööandjapoolselt) määratava töökorraldusega, siis tegelikult on tööandjal õigus viidata sisekorra reeglitele. Kui otstarbekas selline puhkuse andmise kord on, ei ole minu kui kõrvalseisja pädevuses hinnata.
Soovides ilusat aastavahetust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölepingus võib olla säte, et tööandja võib töötajat kinni hoida uue töötaja leidmiseni?29.12.2011
Tere! Kas tööandjal on õigus töölepingusse panna punkt töösuhte lõpetamise kohta: "hoida töötajat kinni 2 kuud kuni leiab uue töötaja".
Aitäh
Aitäh
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 98 lg 1 - töötaja peab korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 päeva.
TLS § 2 - seaduses ettenähtust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Ilusat aastavahetust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja tohib minu nõusolekuta töötasust kinni pidada?29.12.2011
Tere,
seadusega ettenähtult peetakse palgalt kinni tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispension, kui mul on lisaks kinnipidamine ettevõtte kasuks, mis iga kuu muutub. Kas firmal on õigus omavoliliselt palgalt veel midagi kinni pidada minuga kooskõlastamata? Töölepingus selle kohta samuti ei ole midagi ja kohtutäiturite nõudeid mu vastu ka ei ole.
Ette tänades
seadusega ettenähtult peetakse palgalt kinni tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispension, kui mul on lisaks kinnipidamine ettevõtte kasuks, mis iga kuu muutub. Kas firmal on õigus omavoliliselt palgalt veel midagi kinni pidada minuga kooskõlastamata? Töölepingus selle kohta samuti ei ole midagi ja kohtutäiturite nõudeid mu vastu ka ei ole.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Ilma Teie kirjaliku nõusolekuta ei ole tööandjal õigust kinni pidada muud, kui seadusega ettenähtud maksukohustus ja tööandja poolt ettemakstud kasutamata jäänud avanss (nt lähetuskulud, materjalide ostmiseks antud, kuid kasutamata jäänud raha jne). Kõik muud kinnipidamised, kui selle kohta puudub Teie kirjalik nõusolek, on tühised ja Teil on õigus see tagasi nõuda.
Õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölähetuse sõidu aeg on tööaeg või ületunnid?29.12.2011
Lepingu järgi on tööaeg 8.30-17.00, sisaldades 30 min lõunapausi.
Tööülesannete tõttu tuleb tihti viibida erinevates Eesti paikades ehk riigisisestes lähetustes. Tööandja on andnud minu ööpäevaringsesse käsutusse sõiduauto tööülesannete täitmiseks.
Lepingus on märgitud töökohaks Eesti Vabariik, mitte konkreetne aadress, kuid tavapärane töökoht asub Rae vallas.
Kui mulle on ette teatud, et järgmine tööpäev pean viibima lähtuses :
1) Siis mis kell algab ja lõppeb minu tööpäev?
2) Kui tavapäraselt lahkun kodust 7:50, et jõuda nö keskkontorisse 8:30-ks, siis kas lähetusse sõites loetakse minu tööaja alguseks 7:50 või 8:30?
3) Kui minu tööpäev, näiteks, lõppeb kell 17:00 Tartus ja elan Kohilas, siis kas sõiduaeg Tartust Kohilasse on ületunnid? Tavapäraselt lahkun keskkontorist 17:00 ja jõuan koju 18:00. Kas seda aega võib sõidetud ületundidest maha arvata?
4) Mõnikord nõuavad tööülesanded, et minu tööpev peaks alagama 08:00 Tartus. Kui ma hakkan Tartusse sõitma eelmine õhtu 17:00, siis kas see on ületunni aeg või mitte?
Ette tänades!
Tööülesannete tõttu tuleb tihti viibida erinevates Eesti paikades ehk riigisisestes lähetustes. Tööandja on andnud minu ööpäevaringsesse käsutusse sõiduauto tööülesannete täitmiseks.
Lepingus on märgitud töökohaks Eesti Vabariik, mitte konkreetne aadress, kuid tavapärane töökoht asub Rae vallas.
Kui mulle on ette teatud, et järgmine tööpäev pean viibima lähtuses :
1) Siis mis kell algab ja lõppeb minu tööpäev?
2) Kui tavapäraselt lahkun kodust 7:50, et jõuda nö keskkontorisse 8:30-ks, siis kas lähetusse sõites loetakse minu tööaja alguseks 7:50 või 8:30?
3) Kui minu tööpäev, näiteks, lõppeb kell 17:00 Tartus ja elan Kohilas, siis kas sõiduaeg Tartust Kohilasse on ületunnid? Tavapäraselt lahkun keskkontorist 17:00 ja jõuan koju 18:00. Kas seda aega võib sõidetud ületundidest maha arvata?
4) Mõnikord nõuavad tööülesanded, et minu tööpev peaks alagama 08:00 Tartus. Kui ma hakkan Tartusse sõitma eelmine õhtu 17:00, siis kas see on ületunni aeg või mitte?
Ette tänades!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Selleks, et ammendavalt vastata, oleks vaja tutvuda Teie töölepingu ja asutuse töökorralduse (sisekorra) eeskirjaga. Esmapilgul jääb mulje, et töölepingus märgitud töö tegemise koht "Eesti Vabariik" annab tööandjale ebamõistliku võimaluse Teie isiklikku aega planeerida. Arusaamatuks jääb, kuidas saab vormistada lähetust töö tegemise asukohta? Näen siin puhast loogikaviga. Kui töö tegemise asukoht on Eesti Vabariik, siis olete ju kogu aeg tööl. Sõiduaega tööle ja tagasi ei loeta üldjuhul tööaja hulka. Samas, kui sõidu peale vajalikku kohta kulub ebaproportsionaalselt palju aega, siis on see töötajale ebamõistlikult koormav.
Soovitan tööandjaga sellest rääkida, et vajadus oleks lasta spetsialistil töökorralduse reeglid ja Teie tööleping üle vaadata, viies need kooskõlla seadusandlusega. Kui tööandjaga rääkimine tulemusi ei anna, siis soovitan pöörduda tööinspektori tasuta vastuvõtule, viide: http://www.ti.ee/index.php?page=848& , kelle tegutsemise tagab seaduse täidesaatev võim.
Konfliktidevaba lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu