Tööõigus

Tere!
Olen töötanud ühes ja samas ettevõttes alates 15.jaanuarist 1992.a. kuni 20.oktoobrini 1993.a. kohakaasluse alusel. Alates 21.oktoobrist 1993.a. vormistati mind tööle töölepingu alusel ning töötan selles ettevõttes tänase päevani.
Kas tööstaaži arvestuse hulka selles ettevõttes kuulub ka kohakaasluse alusel töötatud aeg või loetakse minu tööstaažiks töölepingu alusel töötamist (alates 21.10.1993 kuni ...)?

Ette tänades!

Tere,

Sooviks teada, kuhu pean avalduse tegema, et dekreeti jäädes dekreedirahad saada? Kas tööandjale, või käib see läbi haigekassa?
Võtsin välja 28 päeva puhkust enne dekreeti jäämist, tegin tööandjale puhkuseavalduse, kas on veel pabereid, mida esitama pean? Ja mis paberimajandus mind ees veel ootab? (Jään dekreeti 18. jaanuaril, puhkusele enne seda 17. detsembril, sünnituse tähtaeg on 27-28 märts.)

Tere,
Ettevõttel on planeeritud 2-nädalane tööseisak, kuna uue tootmishoone valmimisega seoses kolitakse enamus tootmisseadmeid ümber. Kui ma ei soovi sel ajal puhkust välja võtta, siis millised on minu õigused? Kas mind saab saata sundpuhkusele ja kuidas on see tasustatud?

Tänan!

Minu pojaga sõlmiti tähtajaline tööleping 1.06-31.12.2011 töötasuga 8.50 eurot tunnis, tööaja kestvuseks 8 tundi päevas sõltuvalt töö iseloomust lähetusega Euroopa Liidu liikmesriikidesse või töötades Eestis. Samas on märgitud, et tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva keskel tulenevad tehtava töö vajadusest ehitusel ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. Lepingus on kirjas, et töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega pangaarvele iga kuu 10-ndal kuupäeval. On toodud ka ära isegi õigus puhkusele (28 päeva). Töötasu maksti tegelikult täpselt nii palju ja enamasti hilinemisega alles kuu lõpus, kuidas tööandjal oli võimalik. Võlgu on juba üle 1000 euro. Ükskord anti sularahas 500, eelmine kuu kanti arvele 200. Samas poeg õpib kaugõppes, tööandja on sellest teadlik. Telefonile ülemus ei vasta, sõnumitele ei reageeri. 24.10 alates pole mingit tööd ka pakkunud. Samas on lepingus kirjas, et töötaja ei tohi samal ajal töötada konkurentide juures ilma tööandja kirjaliku nõusolekuta, ega edastada mingit teavet kolmandatele isikutele tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta. Et ta töötas Soomes, siis on ju näha, et laevapiletid on ostetud teatud ajal, säilinud on ka telefonis ülemuse sõnumid töölemineku kohta. Nüüd kutsus vana ülemus ta tööle, samas see leping kehtib. Mida teha, kuidas saada kätte oma töötasu? Ühe kaugõppija jaoks on see suur raha ning samas on ühe noore mehe elu rikutud mitu kuud töö ootamisega. Samas peaks ta saama koos lõpparvega ka puhkusetasu. Kas on vaja lahkumisavaldus kirjutada ja mis alusel lahkuda?

Tere!
Mul on selline küsimus, et kui olen Eestis lapsehoolduspuhkusel ja plaanin ajutiselt välismaale mehe juurde kolida ning sinna sissekirjutus saada, kas see tähendab, et pean lõpetama oma lapsehoolduspuhkuse Eestis ning seoses sellega kirjutama ka avalduse töölt lahkumiseks?
Tänan!

Mure siis selline, et tööpäevad venivad (väga tihti) pikaks, lausa poole ööni. Olen tööl graafikuga, umbes 13 päeva kuus. Üle 22.00 minevaid töötunde ei tasustata 1,25 kordselt. Tööandja ütleb, et summeeritud tööaja ja kuupalga puhul see ei kehti. Normtundide arv tuleb täis ja iga kuu on sama palk, kuupalk siis. Öötunde on päris palju. Töölepingus pole selle kohta midagi. On vaid, et töötaja asub tööle täistööajaga ja töötaja brutopalk on...eurot kuus. Töötaja töötab hilistel tundidel järgmistel juhtudel: kui maja üldine töökorraldus seda nõuab. Kas tööandal on õigus?

Tere.
Kooli direktor lõpetas meiega erakorraliselt töölepingu TLS paragrahv 89 lg 1 järgi, põhjuseks toob Haridus- ja teadusministri määruse nr. 74, v.a. 08.12.2010, "Koolitöötajate miinimumkoosseis" Lisa alusel. Meie keeldusime varem tööaja, töökoha suuruse ja töötasu vähendamisega ja ei kirjutanud töölepingule alla. Enne seda saime teda, et on juba uus töötaja palgatud. Direktor on juba omapoolselt meie töötasu vähendanud, kuigi käime siiani täisajaga tööl. Sellist taktikat kasutab ta ainult meie kahe suhtes, teistele koolitöötajatele see määrus ei mõju.
Kas see on õiglane ja kas selle määruse alusel saab inimesi vallandada?
Kas me saame direktorile esitada omapoolselt ülesütlemisavalduse TLS paragrahv 91 lg 2 alusel, meile tundub, et tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud?
Oleme raamatukoguhoidja ja majandusjuhataja-remonditööline, mõlemal staaži 9 aastat. Käskkiri on tehtud 15.10.2011.a. ja töösuhe
lõpeb 15.12.2011.a. Varem meie suhetes erimeelsusi ei ole olnud.
Aitäh!

Tere.
Olen tööl graafiku alusel, 1 tööl, 1 vaba ja niimoodi peaaegu kogu aeg. Kui "veab", siis on üks kord kuus 2 järjestikust vaba päeva. Iga nädal mitte kunagi ja ka üle nädala mitte. Tööpäevad on väga pikad, kõige lühem 08.00-22.00(siis 14h), aga väga tihti kuni 00.00 ja kuni 02.00 ja isegi kauem. Pool vabast päevast magan maha, aga järgneval päeval on uuesti töö ja nii kogu aeg. Kas mul on õigus iganädalasele kahele järjestikusele vabale päevale?

Kui tööaeg langeb öötundidesse, peale 22.00, kas mul on õigust 1,25 lisatasule öötundide eest? Palgaks on kuupalk, aga töölepingus ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Ja veel, kui olen tööl kuni 02.00, siis tihti pean ootama taksot vahel lausa 1,5 tundi. Meil on kokkulepe teatud taksofirmaga ja teisi taksofirmasid kasutada ei või (kui just ise maksta ei taha). Kas takso ootamise aeg läheb minu tööaja sisse? Taksot ootan töökohal ja tegemist on ju minu ajaga. Majast lahkumise aeg on fikseeritud anduriga ja seda ma ise välja mõelda ei saa.

Ja veel, kui palju on mul õigus teada ette oma tööaegu? Kas on õige, et peaksin teadma ette ühe kuu graafikut? Praegu on nii, et tean küll tööpäevi, aga ei tea kellaaegu. Näiteks: saan alles teisipäeval teada, et olen neljapäeval tööl kuni 02.00, kuigi varem teadsin, et tööpäev lõpeb 22.00.

Riigipühad aga on meil puhkepäevad, nüüd aga tahetakse, et olen tööl 31 dets. kuni järgmise päevani 06.00 hommikul. 00.00 aga algab riigipüha, ehk 1. jaan. Kas tööandja saab sundida tegema tööd 1 jaanuari hommikuni?

Tere! Vajan abi tööseadusandluse aluste kodutöös, kus tuleb kaasust analüüsida. Loodan, et Teil on aega ja saan lahkesti abi. Nimelt, kaasus selline: Töötajal tahetakse vähendada töötasu. Tuleb analüüsida, mis õigused ja kohustused on tekkinud olukorras nii töötajal kui ka tööandjal, kuidas peaksid mõlemad pooled antud olukorras käituma? Suur, suur aitäh vastuse eest.

Töötaja töötas hästitasustatud kohal osakonna juhatajana. Läbimüügi vähenedes muutis tööandja töötaja ametinimetust (klienditeenindajaks) ja määras palgaks miinimumpalga. Töö maht, sisu ja aeg jäid endiseks. Kas töötajaga käituti õigesti? Kas tal oleks olnud ametinimetuse muutmisel mingeid õigusi? Olen kuulnud, et madalamale ametile ja palgale üle viies on endine ametikoht koondatud, makstud töötajale koondamistasu ja siis vormistatud tööle uuele ametikohale. Sisuliselt ju juhataja ametikoht kadus. Kas antud juhul oleks olnud töötajal sellised õigused või käitus tööandja temaga igati seadusejärgselt ja õiglaselt?