Tööõigus

Õpetajatel on kohustus käia iga kahe aasta tagant tervisekontrollis ning tööandjale sellesisuline tõend esitada. Paljudel ametikohtadel tasub tervisetõendi eest tööandja, kas ka õpetajatel?
Aitäh!
K

Tere!
Mu vennal on selline olukord: töötab uues kohas 1,5 kuud, tööpakkumises oli kirjas bruto 900-1300 eurot, vestlusel juhataja ütles, et makstakse 5 eurot neto tunnist. Töötab E-R 8-17, seega 40h nädalas. Esimene kuu sai poole kuu eest palka 175 eurot ja nüüd terve kuu eest 300 eurot. Töölepingut siiani sõlmitud pole, kuna juhatajal on kogu aeg nii kiire-kiire. Kuigi dokumendist on koopia tehtud ja palk on arvele kantud. Mida selle asjaga teha annab? Kas üldse seaduslikku alust on, kuna lepingut ametlikult paberile pole tehtud?

Kena päeva!
Tänan ette vastuse eest!

Tere,

Töötan turvatöötajana, tööandja ei maksa mingeid lisatasusid ega ka öötöö tasu, mis peaks minu meelest olema 1,5 korda kõrgem. Kuna enamus minu tööajast on 14-tunnised öövahetused, siis oleks õiglane kui ma saan ka kätte selle 1,5 korda kõrgema tasu, aga nii kahjuks pole. Ma saan sama palju kui need turvatöötajad, kes töötavad päevases vahetuses, 2,30 eurot tunnis ja see on kõik mida tööandja maksab. Küsimus on selline, et mida ma saan sellises olukorras teha?

Tere!
Sain tööandjalt e-kirja töölepingu tingimuste muutmiseks. Vähendatud on ametikoha suurust, tööaega ja ilmselt ka töötasu (seda kirjas ei ole). Minuga see läbiräägitud ei ole. Kuidas nüüd tööandjale vastata, et ma ei ole nõus - kas ka e-kirjaga või kirjalikus vormis või suuliselt. Mitme päeva jooksul ma pean talle vastama? Ühepoolselt ei tohiks ju lepingut muuta, pealegi tööülesanded ja maht ei ole muutunud. Mis on minu õigused?

Aitäh!

Kui tööleping lõpetati seoses koondamisega 30.09.2011 (töötasin terve septembri, septembri viimasel päeval maksti septembri kuu töötasu), siis kas ma saan õigesti aru, et koondamishüvitise aluseks on kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal kuul makstud tasude summa, ehk siis oktoober 2010 kuni juuni 2011. Proobleem selles, et minu koondamishüvitise arvestuse aluseks võetud kuud september 2010 kuni mai 2011 - kas nii on ôige?

Tere!
Töötasime aasta algul umbes 220 tundi kuus ja saime ka ületunni tasu (kui oli ületunde). Alates juulikuust on rohkem töötajaid ja nüüd teeme tööd umbes 160 tundi kuus, septembris tuli isegi ainult 152 tundi.
Küsisime tööandjalt, kas makstakse see vahe kinni, mis jääb tegelikult tehtud töötundide ja normtundide vahele. Vastati, et oleme aasta algul teinud ületunde ja nüüd saame selle eest rohkem puhata ning saame palka ainult tehtud tundide eest.
Kas normtundide arvestus käib aasta, kvartali või kuu lõikes?
Töölepingust väljavõte: töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega, vastavalt tööaja graafikule. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestvus on arvetuslikult 40 tundi nädalas.
Kas meil on õigus nõuda vahe kinnimaksmist? Neid tunde tuleb iga kuu vähemalt kümme tundi, kuid aasta lõpuks kogub päris mitukümmend. Abiks ikka!
Tänud vastuse eest!

Olen töötanud praeguse tööandja alluvuses ligi 10 aastat. Käesoleva aasta märtsist asusin tööle valvurina, kuna isa vajab hooldamist ja graafiku alusel töö sobis hästi. Töölepingust mittetulenevalt (kohustus pandud valvuritele suusõnaliselt) võtame vastu ka firmale toodavat raha, mis pannakse tšeki ja ümbrikuga ülemuse postkasti. 21. juulil tegin seda minagi ja pahaaimamatult....kuni möödus paar nädalat ja ülemus helistas, et millegipärast pole raha temani jõudnud. Otseselt ta mind ei süüdistanud, sest arvas, et ehk ta ise ei mäleta ja lubas veel otsida. Helistasin talle mitu päeva järjest ja ta rahustas, et tal pole aega olnud ja ärgu ma muretsegu. Süda valutas ikka, sest tegu oli 1000 euroga ja tundes firma omanikke, aimasin halba. Raha keeldusin vastu võtmast kuni pole asi selgunud. 5.oktoobril kutsus ülemus mind enda juurde sooviga minuga vestelda. Ja vestlus algas teemal "kleptomaania". Küsisin otse, et kas ta süüdistab mind raha kadumises ja ta vastas, et ei süüdista, aga tunnistagu ma, et olen kleptomaan ja töötame rahulikult edasi. Palusin tal tuua mingi konkreetne näide tema kahtlustest ja sealt tuli nii inetuid solvanguid, et sain närvivapustuse.
Töötajad lohutavad ja arvavad, et ei peaks lahkumisega ruttama, sest siis saab ülemus võidu. Edasi ei saa ka töötada, sest ei te ju kuna ta millegi muuga proovib mind süüdi lavastada (territoorium suur ja tööriistu palju). Saan aru, et soovib minust vabaneda ja tehes seda äärmiselt alandavalt (mis ongi selles firmas kombeks).
Kui kirjutan avalduse töösuhte lõpetamiseks tööandja tõttu, siis ta ju eirab kõike, aga kokkuleppel temaga jään mina kaotajaks.
Palun andke nõu, kuidas peaksin edasi tegustema? Käin praegu küll tööl, aga see on meeletu stress.

Tere!
Kas tööajal olevad pausid (välja arvatud lõunapaus) lähevad tööaja sisse või mitte?
Meil algab töö 7.00 ja lõppeb 15.45 ning selle vahel on 30 minutit lõunapausi.


aitäh

Tere!
Kas pidev tööstaaž katkeb, kui tütarfirmast minna emafirmasse tööle? Asusin tööle 2007. aastal tütarfirmasse, 2008. aastal omanike soovil kirjutasin lahkumisavalduse, TL lõpetati ja samal päeval sõlmiti uus TL emafirmaga (kuna majanduslik olukord oli seal parem). Samamoodi vahetasin lepingut 2010. aastal, läksin tagasi tütarfirmasse, kuna omanikud soovisid. Nüüd viis aastat hiljem, sain koondamisteate. Kas pidev tööstaaž on mul alates 2010. või 2007. aastast?

Tere!
Olen käendaja, käendataval tekkisid maksehäired ja arestiti nii tema kui ka minu pangaarve antud summas, mis käendatav veel võlgu jäi.
Nädal hiljem oli minul palgapäev. Töötasu oli tavalisest oluliselt väiksem, mis tekitas minus küsimusi ja selgus, et ettevõte oli antud summa minu töötasust maha arvestanud ning kohtutäiturile maksnud. Minuga sellest ei räägitud, allkirja ega nõusolekut tööandja ei ole küsinud. Järelpärimise vastuseks öeldi, et kohtutäitur oli saatnud töötasu arestimise akti. Töölepingus ei ole ühtegi punkti, mis lubaks teha omavolilisi mahaarvamisi palgast. Tööandja kohustub tasuma töötasu pangaarvele ja kohtutäiturile laekunuks summa minu pangaarvelt.
Palun välja tuua seadustes selline punkt, kus on välja toodud, et tööandja võib ilma töötajat teavitamata teha mahaarvestusi teenitud palgast ja tasuda ilma teavitamata kohtutäituri nõudeid. Kas ettevõttel oli õigus niimoodi käituda või on rikkunud lepingut?